Sirvi Kuupäev , alustades "2016-09-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Subjectively and objectively measured physical activity and its relationships with overweight and obesity in adolescent boys
(2016-09-07) Rääsk, Triin; Mäestu, Jarek, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Jürimäe, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Kehaline aktiivsus väheneb eluaaja jooksul ning samaaegselt suureneb ka istuva eluviisi aeg. Uuringutes on leitud, et subjektiivsed kehalise aktiivsuse mõõtmise meetodid on küll seotud objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse meetodidega, kuid see seos on sageli nõrk, ning pigem alahindavad kehalist aktiivsust. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida subjektiivselt ja objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse seoseid normaal- ja ülekaalulistel puberteedieas poistel. Vastavalt uurimistöö eesmärgile püstitati järgmised konkreetsed ülesanded: 1. võrrelda omavahel puberteediealiste poistel subjektiivseid ja objektiivseid kehalise aktiivsuse parameetreid; 2. võrrelda normaal- ja ülekaalulistel puberteediealistel poiste ja lapsevanema subjektiivseid kehalise aktiivsuse hinnanguid akseleromeetriga määratud kehalise aktiivsuse tasemetega; 3. jälgida normaal- ja ülekaaluliste puberteediealiste poiste objektiivselt ja subjektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse muutust kahe aasta jooksul; 4. uurida kahe aasta jooksul puberteediealistel poistel kehalise aktiivsuse seost ülekaalulisusega. Antud uuringus osalesid 11-14-aastased poisslapsed. Vaatlusalused jaotati kehamassi indeksi järgi normaal- ja ülekaalulisteks ning neid uuriti kahe aastase jooksul kolmel korral. Igal aastal toimusid mõõtmised samal aastaajal ning uurimispäeval määrati vaatlusalustel keha koostis ning samuti täitsid uuritavad kehalise aktiivsuse küsimustikud. Seejärel kandsid nad akseleromeetrit seisme päeva jooksul. Lisaks täitis lapsevanem küsimustiku oma lapse kehalise aktiivsuse kohta. Käesoleva doktoritöö põhjal tehti järgmised järeldused: 1. Vaatlusalused alahindasid subjektiivselt mõõduka kuni tugeva kehalise aktiivsuse (MTKA) taset võrreldes akseleromeetriga määratud kehalise aktiivusega. MTKA alahindamine leiti aktiivsematel poistel, kelle igapäevane MTKA hulk oli vähemalt 60 minutit päevas, seevastu vähem aktiivsetel poistel usutavat erinevust ei leitud . 2. Subjektiivselt määrasid oma kehalise aktiivsuse taset oluliselt täpsemini ülekaalulised vaatlusalused võrreldes normaalkaalulistega. Lapsevanema subjektiivne hinnang ennustas oluliselt paremini lapse inaktiivsuse taset, võrreldes lapse enda subjektiivse hinnanguga, seevastu mingit usutavat erinevust lapse ja lapsevanemate hinnangutes ei leitud subjektiivse ja objektiivse MTKA vahel. 3. Subjektiivselt ja objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse muutus normaal- ja ülekaalulistel puberteediealistel poistel oli kahe aasta jooksul üsna stabiilne. Tugeva kehalise aktiivsuse tase omab kõige tugevamat seost ülekaalulisuse ja rasvumisega puberteedieas poistel ning päevane liikumine peab sisaldama vähemasti 15 minutit tugevat kehalist aktiivsust 60 minuti MTKA hulgas, et vältida ülekaalu või rasvumist puberteedieas.
Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model
(2016-09-07) Einasto, Olga; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoritöös on välja pakutud kaasaegse ülikooliraamatukogu e-teenuse kvaliteedi kontseptuaalne mudel ja analüüsitud kasutaja osaluse mõju e-teenuse protsessile ja tulemusele. Töös on rakendatud nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset meetodeid, empiiriline materjal on kogutud TÜ Raamatukogust. Väitekiri põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis keskenduvad nii raamatukogu teenuse kvaliteedi kui raamatukogu kommunikatsiooni ning selle transformeerumise küsimustele. Töös jõutakse järeldusele, et traditsiooniliselt põhines raamatukogu kommunikatsioon kasutajatega võimusuhetel, mis väljendusid nii teadmiste kui kasutajate distsiplineerimises, ekspertiisis ja taksonoomias. Need võimusuhted ei ole kadunud ka täna, kui nad muutuvad infoühiskonna mõjul – seda transformatsiooni nimetatakse töös kommunikatiivseks pöördeks. Koos teenuste kandumisega veebikeskkonda tõuseb iseteeninduse määr ja kasutaja roll. Seega on töö aluseks võetud teoreetiline eeldus, et ülikooliraamatukogu e-teenuste kvaliteedi kontseptualiseerimisel on oluline arvesse võtta kasutaja osalust ja mõista, kuidas see võib mõjutada teenuse tulemust. Siit tulenevalt juurutab käesolev doktoritöö raamatukogumaastikul nn „töötava kasutaja“ (working user) kontseptsiooni. Töötav kasutaja, kes eduka e-teenuse tulemuse nimel paneb tööle teatud intensiivsusega oma kognitiivse ja emotsionaalse potentsiaali, on uus fenomen ülikooliraamatukogudes. Töös rõhutatakse, et ülikooliraamatukogud on edukalt teostanud info- ja digipöörde, kuid kommunikatiivne pööre on veel kujunemas – kuigi kasutajaid kaasatakse aktiivselt iseteeninduse protsessidesse, pole raamatukogud veel valmis loobuma oma rigiidsetest taksonoomilistest süsteemidest ning delegeerima kasutajatele kontrolli süsteemi üle, pakkudes selleks vastavaid e-teenuseid. Töös tuuakse välja, et ühelt poolt tagab see teenuse kvaliteedi, kuid teiselt poolt võib siin näha raamatukogusüsteemi püüet kindlustada sellisel implitsiitsel viisil oma võimu teadmiste ja kasutajate üle.
Diversification and species delimitation of lichenized fungi in selected groups of the family Parmeliaceae (Ascomycota)
(2016-09-07) Mark, Kristiina; Randlane, Tiina, juhendaja; Saag, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Eluslooduse süsteemi põhiühik on liik, kuid seni pole õnnestunud rakendada ühesuguseid liigikriteeriume kogu eluslooduse mitmekesisusele. Ebapüsiv või ekslik taksonoomia võib põhjustada isegi mittevajalikke rahalisi kulutusi, näiteks kaitsealuste, invasiivsete või patogeensete liikide piiritlemisel või valestimääramisel. Samblikud on sümbiootilised organismid, koosnedes vähemalt kahest komponendist – seenest ning selle sees elavast ja fotosünteesivast rohevetikast ja/või tsüanobakterist. Süstemaatiliselt käsitletakse samblike seentena, mis toituvad oma partneri fotosünteesiproduktist. Mitmeid samblike saab kasutada keskkonna kvaliteedi hindamiseks, kuid paljude liikide määramine on jätkuvalt keeruline ning nende piirid ebaselged. Pärilikkusaine ehk DNA uuringud võimaldavad liigikontseptsioonide ning liigipiiride ühtlustamist, rakendades liigile ühise eellase (monofüleetilisuse) kriteeriumit. Uurisin oma doktoritöös sugulussuhted ning liikide piiritlemist kolmes sambliku moodustava seene rühmas, kasutades morfoloogilisi, keemilisi, anatoomilisi ja geneetilisi tunnuseid. Lisaks küsisin, kas samblike on võimalik määrata kasutades DNA järjestusi. Oma töös leidsin, et paljud morfoloogiliste tunnuste alusel kirjeldatud samblikud ei esinda jätkuvalt loomulikke, geneetiliselt eristunud liike ning seetõttu vajavad taksonoomilist korrastamist. Rebasesamblikud ja habesamblikud sektsioonist Usnea esindavad hiljuti lahknenud noorte liikide komplekse, mida iseloomustavad konfliktne geneetiline info ja ebaselged liigipiirid. Tõestasin, et sellistes rühmades on põhjendatud uudsete liigipuu ja liikide piiritlemise meetodite kasutamine. Helksamblike liigid on seevastu hästi eristunud ning kasutatavad tunnused valdavalt asjakohased. Uurimus näitas, et isendite üldine haabitus ja paljunemisviis ei pruugi olla piisavad nende samblike õigeks määramiseks ning lisaks tuleks uurida samblike keemiat ja kasutada DNA infot.