Sirvi Kuupäev , alustades "2016-09-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Atmospheric-pressure He plasma jet: effect of dielectric tube diameter
(2016-09-12) Talviste, Rasmus; Jõgi, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Atmosfäärirõhul töötav plasmajuga tekitatakse dielektriktorust väljuvas inertgaasi joas, rakendades plasma süütamiseks elektroodidele vahelduvpinge. Helisagedusliku vahelduvpinge kasutamisel koosneb plasmajuga ionisatsioonilainetest, mis levivad kiirusega kuni 103 km/s ja mille kestus on lühem kui 1 µs. Plasmajoal põhinevate seadmete intensiivsete uuringute peamiseks motivaatoriks on nende seadmete võimalikud rakendused biomeditsiinis lähtuvalt sellise plasma madalast temperatuurist ning kõrgest keemilisest aktiivsusest. Biomeditsiinis on plasmajuga rakendatud steriliseerimiseks, haavade raviks ning vähiraviks. Meditsiinilised rakendused nõuavad plasma parameetrite, nagu näiteks elektronide tihedus, elektronide temperatuur ja gaasi temperatuur, täpset kontrolli. On teada, et ionisatsioonilainete kiirust ja olulisemaid plasma karakteristikuid on võimalik kontrollida katseparameetritega, milleks on rakendatav pinge, gaasivoo kiirus ja ka elektroodide konfiguratsioon. Täiendava võimaluse plasma parameetrite kontrollimiseks annab dielektriktoru diameetri muutmine, kuid seniajani puudusid sellel teemal süstemaatilised uuringud. Käesolevas doktoritöös uuritigi dielektriktoru diameetri mõju helisagedustel töötava He plasmajoa parameetritele. Eksperimentides kasutati kvartstorusid, mille diameeter muutus vahemikus 80 kuni 500 µm ning alternatiivina ka ütriumiga stabiliseeritud ZrO2 mikrotorusid. Uurimistöö käigus selgus, et mikrotoru diameetril vähendamisel on järgnev mõju: • plasma süttimis ja kustumispinge kasvab • elektronide tihedus ja heeliumi ergastustemperatuur kasvavad ning gaasi temperatuur väheneb • ionisatsioonilainete kiirus kasvab Kokkuvõtvalt näidati, et dielektrikutoru diameetri muutmine võimaldab kontrollida mitmeid olulisi plasma parameetreid ja kasutatud plasmaseadme konfiguratsiooni korral omab diameeter võrreldes teiste katseparameetritega määravat rolli.
Vegetation dynamics in floodplain meadows: influence of mowing and sediment application
(2016-09-12) Metsoja, Jaak-Albert; Zobel, Martin, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Lamminiidud ehk luhad on jõeäärsed, kevadise suurveega üleujutatavad niidud. Oma viljaka mulla ja lopsaka taimekasvu tõttu on nad ajalooliselt olnud väärtuslikud heinamaad. Tänapäeval ohustab Eesti luhtade elurikkust niitmise lakkamine ja sellele järgnev võsastumine. Võsastunud luhad muutuvad sobimatuks nii niidutaimedele kui ka mitmetele luhaga seotud linnuliikidele ning luhal kudevatele kaladele. Oma doktoritöös uurisin, kuidas paarkümmend aastat hooldamata ja osaliselt võsastunud luhtadel taimkate taastub, kui niitmist taas alustada. Niitmine muudab taimkatte madalamaks ning loob paremad valgustingimused madalakasvulistele taimedele, kes ilma inimese abita kõrgekasvulistega konkureerida ei suuda ning niidult kaovad. Leidsin, et kümneaastase niitmise järel soontaimede liigirohkus taastatud luhtadel suurenes, ja seda eelkõige kuivemates taimekooslustes. Liigirikkuse tõusu tagas niitmise ja heina koristamisega kaasnev taimse varise ehk kulu eemaldamine, mille mõju oli olulisem kui heinaga luhast väljakantavate toitainete oma. Ühel multšitaval uurimisalal (hein hekseldati ja jäeti maha) langes väiksekasvuliste rohundite arvukus madalamale kui hooldamata alal – see on üks võimalik tõestus antud hooldamisvõtte sobimatusest. Hooldamisefektiivsuse hindamiseks pakkusin välja ka mitmeid indikaatorliike ehk taimi, kelle esinemine luhaniidul viitab kas hooldatud või hooldamata aladele. Lisaks maapealsele taimestikule uurisin ka luhamullas olevaid taimeseemneid, sest mulla seemnepank võib mõnel puhul niitude taastamisel oluline olla. Leidsin, et ka 25 aastat hooldamata olnud luhtadel moodustub seemnepank kahe kolmandiku ulatuses luhtadele omastest niiduliikidest, mis julgustab luhaniitude taastamisel enam tähelepanu pöörama ka mullas leiduvatele seemnetele. Loodusliku ülejutusrežiimiga luhtadel on väga oluliseks taimeleviste kandjaks ka vooluvesi, mis ühe aastaga tõi uurimisaladele 85 taimeliiki, keda seal enne ei esinenud. Doktoritöö näitas, et luhaniitude taastamiseks on Eesti oludes olemas piisavalt taimeliikide leviseid nii taimkattes kui mullas ning üleujutusvesi on liikidele oluline levikuvektor. Kohane hooldamine koos heina äraveoga tagab luhtadel mitmekesise taimkatte ja aitab säilitada väärtuslikke ökosüsteeme.
Ain Kallis: Eesti on kliima poolest suur riik
(Põhjarannik, 2016-09-12) Kallis, A.