Sirvi Kuupäev , alustades "2016-10-18" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Economic conditions and incumbent support: when and how does the economy matter?
(2016-10-18) Talving, Liisa; Ehin, Piret, juhendaja; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Akadeemilisest kirjandusest on teada, et majanduse ja valimistulemuste vahel on tugev seos. Valijad peavad võimulolijaid riigi majanduse eest vastutavaks: valitsusparteide toetus kasvab, kui majandus kosub, ning kannatab, kui majandusel läheb kehvasti. Paraku ei ole aga kõikide valimiste tulemused ühtmoodi majandusest tingitud. Majanduslik hääletamine esineb sageli, kuid mitte alati ega igal pool, ja pole päris selge, miks see nii on. Hiljutine finants- ja majanduskriis näitas selgelt nende kahe nähtuse vahelise seose ebastabiilsust. Kriisi ajal koges valdav enamik läänemaailma riikidest sügavat majanduslangust, mis klassikalistest teooriatest lähtudes peaks viima tõsiste poliitiliste tagajärgedeni. Mitmed Euroopa valitsusparteid saidki valimistel armutult lüüa, ent mitmetel teistel õnnestus oma positsioon säilitada või seda isegi tugevdada. Majandusliku hääletamise ebastabiilsus oli ka selle väitekirja kirjutamise ajendiks. Kui seost majanduse ja valimiste vahel ei eksisteeri, siis on valijate võimalused võimulolijaid majandustulemuste eest vastutavaks pidada piiratud, mis omakorda jätab viimastele vabad käed ellu viia neile sobivaid poliitikaid, isegi kui need ei ole kooskõlas avaliku huviga. Kui aga demokraatliku vastutuse mehhanism toimib, siis on kodanikel võimalik osaleda otsustusprotsessides ja kaasa rääkida selles, milliseks riigi poliitikad kujunevad. Väitekiri käsitles majanduslikku hääletamist kolmest aspektist. Esmalt uuris töö majanduse ja poliitilise toetuse vahelise seose üldist tugevust. Analüüs, mis põhines mahukal küsitlusandmestikul erinevatest Euroopa riikidest ja ajahetkedest, näitas, et majanduslikel kaalutlustel on tugev mõju valijate poliitilistele eelistustele. Riigi majanduse käekäik on arenenud riikide kodanike jaoks oluline – seda jälgitakse ja võetakse oma poliitiliste eelistuste kujundamisel arvesse. Teiseks uuris töö, mil moel mõjutas majanduslikku hääletamist finants- ja majanduskriis ja leidis, et statistiline seos majanduse ja hääletamise vahel jäi sarnasele tasemele, isegi ajal, mil Euroopat raputas viimaste aastakümnete tugevaim majanduslangus. See viitab asjaolule, et majandusliku hääletamise mehhanism on välistele šokkidele võrdlemisi immuunne. Viimaks tõi töö välja uudse dimensiooni majanduslikus hääletamises, suunates fookuse majanduspoliitikale. Analüüs näitas, et majanduskriisi järel pöörasid kodanikud fiskaalpoliitikatele enam tähelepanu kui varem, ja mitmel pool karistati valitsusparteisid karmide kärpemeetmete eest. Veelgi enam, majanduspoliitikad on tavapäraste tegurite kõrval kerkinud üheks keskseimaks teguriks, mis indiviidi valimisotsust määravad, viidates asjaolule, et majandusliku hääletamise fenomen on muutunud mitmetahulisemaks.
Development of sheep populations in Estonia as indicated by archaeofaunal evidence and ancient mitochondrial DNA lineages from the Bronze Age to the Modern Period
(2016-10-18) Rannamäe, Eve; Valk, Heiki, juhendaja; Saarma, Urmas, juhendaja; Lõugas, Lembi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Lammas (Ovis aries) on alates hilispronksiajast olnud üks enimkasvatatud kariloomi Eestis. Tänapäeval moodustab lambakasvatus Eestis väikese, kuid järjest olulisema osa põllumajandusest. Tuginedes zooarheoloogilisele leiuainesele ja geneetilisele andmestikule, on väitekirja eesmärk uurida lambakasvatust ning lammaste emaliinide ajalugu Eestis ja laiemalt Läänemere kultuuriruumis keskmisest pronksiajast (u 1200 eKr) tänapäevani. Töö zooarheoloogiline pool keskendub hilisrauaajale ja keskajale Viljandis ja Karksis ning loomsete saaduste tarbimisharjumustele ajas ja ruumis. Geneetiline osa analüüsib emaliini pidi pärandatavat mitokondriaalset DNA-d vanades lambaleidudes ja ka tänapäevastes Kihnu maalammastes. Uurimusest selgub, et lambakasvatus ja lammaste tarvitamine toiduks on Eestis olnud pronksiajast peale üsna järjepidev. Siiski ilmnevad mõned murranguajad, millele tuleb seletust otsida laiemal ajaloolisel taustal. Need muudatused seostuvad kahe perioodiga. Esiteks üleminek muinasajalt keskajale koos 13. sajandi alguse ristisõdadega. Geneetilises andmestikus väljendub see lambapopulatsiooni suurenemises, mis on toimunud kohaliku talumajanduse ja olemasolevate loomade baasil, ning mis võib olla tingitud sellest, et keskajal kasvas koos rahvaarvuga ka kariloomade hulk. Teine murrang ilmneb seoses suure tõuaretusega 19. sajandil, mil eeskätt Lääne-Euroopast sisse toodud tõugudega hakati kohalike lammaste liha- ja villatootlikkust parandama. Hoolimata sellest on algupärased põliste tunnustega maalambad, eeskätt Kihnu maalammas, säilinud tänapäevani, kuigi mõnevõrra väiksema geneetilise mitmekesisusega.