Sirvi Kuupäev , alustades "2016-11-21" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Novice and experienced teachers’ practical knowledge in planning, delivery and reflection phases of teaching
(2016-11-21) Okas, Anne; Krull, Edgar, juhendaja; Van der Schaaf, Marieke, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoritöö eesmärgiks on rakendada õpetajate praktilise teadmise kontseptsiooni kategooriaid algajate ja kogenud õpetajate professionaalsuse iseloomustamiseks õpetajatöö kolmes põhifaasis ning võrrelda õpetajate professionaalsuse avaldusi nende õpilaste hinnangutega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on õpetaja professionaalsus selle erinevates dimensioonides, professionaalse arengu erinevad mudelid ning Meijeri (1999) õpetajate praktilise teadmise kontseptsioon. Uuringus osales 10 algajat ja 10 kogenud põhikooli õpetajat ja nende 314 õpilast. Andmekogumiseks rakendati õpetajate intervjueerimist, õppetunni videolindistamist ja reflekteerivate esseede kirjutamist ning õpilaste anketeerimist nende õpetajate õpetamistegevuse kohta. Intervjuude ja esseede analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi ja ankeedivastuste töötlemiseks statistilist analüüsi. Õpetajate mõtteavalduste ja õpilaste hinnangute kõrvutamiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Uurimusest selgus, et nii kogenud kui algajate õpetajate mõtteavaldused on jaotatavad 6 teadmise ja veendumuste ning 10 kognitiivsete interaktsioonide kategooriaks. Kõigi kategoriseeritud mõtteavalduste osas ilmnesid kvalitatiivsed erinevused töökogemuse järgi. Kogenud õpetajad olid enam orienteeritud õpilaste õppimisele ning õpitust arusaamise toetamisele. Algajad õpetajad keskendusid pigem aine sisu edasiandmisele. Õpetajate mõtteavalduste triangulatsioon õpilaste anketeerimistulemustega kinnitas kooskõla õpilaste hinnangute ja õpetajate endi mõtteavalduste vahel. Uurimusest järeldub, et õpetajate mõtteavalduste põhjal, mis on väljendatud praktilise teadmise kategooriates õppetöö planeerimise, läbiviimise ja reflekteerimise faaside kohta, saab iseloomustada erinevusi algajate ja kogenud õpetajate professionaalsetes oskustes. See pakub uusi võimalusi hindamiseeskirjade konstrueerimiseks õpetajakoolituse üliõpilaste arengumappide hindamisel pedagoogilisel praktikal.
Digital Preservation of Knowledge – a theoretical-practical research at the National Archives of Estonia
(2016-11-21) Kärberg, Tarvo; Must, Aadu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Digitaalse informatsiooni pidevalt kiirenev juurdekasv on aidanud rõhutada ka olulise informatsiooni säilitamise vajadust. Säilitamine ei tähenda siinkohal pelgalt füüsilist varundamist, vaid ka informatsiooni kasutatavuse ja mõistetavuse tagamist. See tähendab, et tegelikkuses on vaja hoolitseda ka selle eest, et meil oleks olemas vajalik riist- ja tarkvara arhiveeritud teabe kasutamiseks. Kui seda ei ole, siis saab mõningatel juhtudel kasutada emulaatoreid, mis matkivad konkreetset aegunud süsteemi ja võimaldavad niiviisi vanu faile avada. Samas, kui tehnoloogia iganemist on võimalik ette näha, siis oleks mõistlik failid juba varakult püsivamasse vormingusse ümber konverteerida või andmekandja kaasaegsema vastu vahetada. Nii emuleerimine, konverteerimine kui ka nende kombineerimine aitavad säilitada informatsiooni kasutatavust, kuid ei pruugi tagada autentset mõistetavust, kuna digitaalse teabe esitus sõltub alati säilitatud bittide tõlgendamisest. Näiteks, kui luua WordPad tarkvara abil üks dokument ja avada seesama dokument Hex Editor Neo abil, siis näeme seda faili kahendkujul, Notepad++ näitab RTFi kodeeringut, Microsoft Word 2010 ja LibreOffice Writeri esitustes võime märgata juba mitmeid erinevusi. Kõik eelloetletud esitused on tehnoloogilises mõttes õiged. Faili avamisel veateateid ei teki, sest tarkvara seisukohast lähtudes peavadki esitused sellised olema. Siinjuures oluline rõhutada, et ka korrektne esitus võib jääda kasutajale mõistetamatuks – see, et andmed on säilinud, et neid on võimalik lugeda ja esitada, ei garanteeri paraku, et neid õigesti mõistetakse. Mõistetavuse tagamiseks tuleb alati arvestada ka lõppkasutajaskonnaga. Seetõttu uuribki antud töö võimalusi, kuidas toetada teadmuse (mõistetava informatsiooni) digitaalset arhiveerimist tuginedes eelkõige parimale praktikale, praktilistele eksperimentidele Rahvusarhiivis ja interdistsiplinaarsetele (nt infotehnoloogia kombineerimine arhiivindusega) võtetele.