Sirvi Kuupäev , alustades "2016-12-02" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Folkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikast(2016-12-02) Hiiemäe, Reet; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.Doktoritöö keskendub hirmude ja ohutundega seotud kaitsemehhanismidele usundilises pärimuses, võttes eesmärgiks: 1) analüüsida mitmekülgse pärimusmaterjali põhjal (vanemad ja uuemad arhiivitekstid, meediatekstid, intervjuud, küsitluse vastused), kuidas ja kuivõrd kujundavad inimese kultuuriline taust ja usundiline pagas mentaalsed abivahendid negatiivseks peetavate emotsioonide (nt hirm, abitus, süütunne) toimetulemiseks; 2) kirjeldada levinumaid folklooris avalduvaid mentaalse enesekaitse võtteid ja tõukejõude, mis nende kasutamist ajendavad; 3) selgitada, millised on selliste võtete kasutamise levinumad olukorrad ja osutada seaduspärasustele nende esinemises. Põhilised järeldused on: 1) usundiliste kaitsemehhanismide uurimisel on tõhusaim vaatenurk, mis võtab arvesse nii uskumused, nendest ajendatud käitumise kui mõlema eelnimetatu narratiivsed väljendused; 2) üleloomulik kausaalsus on maailmaseletamise viisina esindatud nii vanemas kui uuemas pärimuses ning sellega seostuv mõtleva ja tegutseva isikustatud jõu olemasolu tunnetamine on suuresti baasiks ka usundilisele kaitsekäitumisele – viimase baasprintsiibid on ajas vähe muutunud (täheldada võib temaatilisi ja funktsioonilisi järjepidevusi), kuid siiski on vähemalt osalt kaasajastunud selle konkreetsed väljendusvormid; 3) tänapäeva usundis tõuseb esile usundiliste kujutelmade ja nendega seostuva kaitsekäitumise ajutisus ning vastava pärimuse pragmaatiline funktsioon väljendubki eelkõige just selle vajaduspõhises rakendamises ja seletusmustrite väljavahetatavuses.