Sirvi Kuupäev , alustades "2017-02-09" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Mägedes varitseb valge draakon(Maaleht, 2017-02-09) Kallis, A.listelement.badge.dso-type Kirje , Adapting scientific computing algorithms to distributed computing frameworks(2017-02-09) Jakovits, Pelle; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.Teadusarvutuses kasutatakse arvuteid ja algoritme selleks, et lahendada probleeme erinevates reaalteadustes nagu geneetika, bioloogia ja keemia. Tihti on eesmärgiks selliste loodusnähtuste modelleerimine ja simuleerimine, mida päris keskkonnas oleks väga raske uurida. Näiteks on võimalik luua päikesetormi või meteoriiditabamuse mudel ning arvutisimulatsioonide abil hinnata katastroofi mõju keskkonnale. Mida keerulisemad ja täpsemad on sellised simulatsioonid, seda rohkem arvutusvõimsust on vaja. Tihti kasutatakse selleks suurt hulka arvuteid, mis kõik samaaegselt töötavad ühe probleemi kallal. Selliseid arvutusi nimetatakse paralleel- või hajusarvutusteks. Hajusarvutuse programmide loomine on aga keeruline ning nõuab palju rohkem aega ja ressursse, kuna vaja on sünkroniseerida erinevates arvutites samaaegselt tehtavat tööd. On loodud mitmeid tarkvararaamistikke, mis lihtsustavad seda tööd automatiseerides osa hajusprogrammeerimisest. Selle teadustöö eesmärk oli uurida selliste hajusarvutusraamistike sobivust keerulisemate teadusarvutuse algoritmide jaoks. Tulemused näitasid, et olemasolevad raamistikud on üksteisest väga erinevad ning neist ükski ei ole sobiv kõigi erinevat tüüpi algoritmide jaoks. Mõni raamistik on sobiv ainult lihtsamate algoritmide jaoks; mõni ei sobi olukorras, kus andmed ei mahu arvutite mällu. Algoritmi jaoks kõige sobivama hajusarvutisraamistiku valimine võib olla väga keeruline ülesanne, kuna see nõuab olemasolevate raamistike uurimist ja rakendamist. Sellele probleemile lahendust otsides otsustati luua dünaamiline algoritmide modelleerimise rakendus (DAMR), mis oskab simuleerida algoritmi implementatsioone erinevates hajusarvutusraamistikes. DAMR aitab hinnata milline hajusraamistik on kõige sobivam ette antud algoritmi jaoks, ilma algoritmi reaalselt ühegi hajusraamistiku peale implementeerimata. Selle uurimustöö peamine panus on hajusarvutusraamistike kasutuselevõtu lihtsamaks tegemine teadlastele, kes ei ole varem nende kasutamisega kokku puutunud. See peaks märkimisväärselt aega ja ressursse kokku hoidma, kuna ei pea ükshaaval kõiki olemasolevaid hajusraamistikke tundma õppima ja rakendama.