Sirvi Kuupäev , alustades "2017-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2017 nr 4
(Tartu : Tartu Ülikool, 2017-04) Säde, Merilyn, peatoimetaja; Merisalu, Merilyn, peatoimetaja
FEUTURE EU 28 Country Report. Estonia
(2017-04) Braghiroli, Stefano; Vilson, Maili
Relations between Estonia and Turkey received renewed impetus after 2004, when Estonia joined the European Union (EU) (while Turkey was in the process of securing the official candidate status) and NATO, of which Turkey has been a member since 1952. Since its accession, Estonia has played a generally constructive role at the EU level when it comes to both its institutional future and enlargement policy. Its key tenets, thereby, seem in line with the principled open-door approach advocated by the fellow Nordic countries.
Sickness absence in Estonia: determinants and influence of the sick-pay cut reform
(2017-04-03) Aaviksoo, Evelyn; Kiivet, Raul-Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Haiguse tõttu puudumisena (HTP) mõistetakse ajutist töölt ärajäämist juhul, kui inimene ei saa haigestumise tõttu oma tasustatavat tööd jätkata, ehk, nö haiguslehel (HL) olemist. Töötaja sotsiaalne kaitse haigestumise korral on tänapäeval üks inimõigustest. HTP-l on kaks aspekti: inimese õigused ja kohustused. Ühest küljest ei ole haige vastutav haigestumise eest ja tal on õigus haigestununa tööst kõrvale jääda, teisalt on tal kohustus suhtuda haigestumisesse kui mittesoovitavasse olukorda ja vähendada haigeolemist nii suurel määral kui võimalik. HL kasutamist mõjutavad ka individuaalsed, töö ja tervisega seotud tegurid, aga ka rahvastiku demograafiline ja majanduslik olukord ning kehtiv kindlustussüsteem. Majanduse kasvades, aastatel 2003–2008 suurenesid Eestis väljamakstavad töövõimetushüvitised 15–25% aastas ja jõudsid aastaks 2008 94 miljoni euroni. 2009. aasta 1 juulil jõustus uus töövõimetuslehtede kasutamise ja hüvitamise kord, millega kitsendati HL hüvitamist. HL kulud vähenesid 2010.a 33 miljonile eurole ja haiguspäevade koguarv vähenes 6,35 miljonilt 3,6 miljonile päevale aastal 2010. HTP epidemioloogiliste näitajate abil uurisime HL kasutamise riskitegureid ja seaduspära Eesti töötajatel ning uue korra mõju HTP-le. Leidsime, et HTP riskitegurid olid halb tervise enesehinnang, kroonilise haiguse olemasolu, madal haridus ja tööga rahulolematus. HTP põhimustrid olid sarnased teiste riikide uuringute tulemustele ja ei muutunud ka pärast uut korda. Erisusena leidsime, et HL kasutajate seas olid meeste HL-d pikemad kui naiste omad. Uue korra järgselt vähenes HTP kolmandiku võrra ja muutus töötajate haiguskäitumine: vähenes HL kasutajate ja korduvate HL hulk. Kõige vähem muutus haiguskäitumine vanemaealistel ja pikkade HL kasutajatel, ehk tõenäoliselt raskete haigestumistega töötajatel. Nn sinikraede, eelkõige madalapalgaliste haiguskäitumine muutus rohkem kui nn valgekraedel. Kokkuvõtteks: HTP mustrid jäid ajas muutumatuks, hüvitiste kitsendamine vähendas haiguspuudumist, kuid avaldas eri sotsiaalsel positsioonil olevatele inimestele erinevat mõju. Selleks, et hinnata, kuidas muutub töötajate haiguskäitumine ajas ja kuidas ühiskondlikud sündmused ning sekkumised HTP-d mõjutavad, on soovitav HTP epidemioloogilisi näitajaid kasutada HTP kestvaks jälgimiseks.
Application of isothermal amplification methods for detection of Chlamydia trachomatis directly from biological samples
(2017-04-05) Jevtuševskaja, Jekaterina; Langel, Ülo, juhendaja; Uusna, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Praeguseks on teada enam kui 30 erinevat sugulisel teel levivat bakterit, viirust ja parasiiti, kes kõik võivad nakatada kahjustades reproduktiivorganeid. Üheks peamiseks probleemiks on nenede patogeenidega nakatamise aladiagnoos, sest valdavalt kulgevad suguhaigused asümptomaatiliselt. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi või viia hoopis tervistkahjustavate tagajärgedeni, näiteks tekitada põletikku emakakaelas, munajuhas või kusitis, suurendada emakaväliseraseduse ja isegi viljatuse tõenäosus. Selleks, et võimalikke tüsistusi vähendada on oluline haiguse õigeaegne ravi. Selleks on vajalik patogeenide kiire ja täpne diagnoosimine. Antud projekti eesmärgiks oli arendada ja optimeerida kiire, täpne ning usaldusväärne isotermilise amplifikatsiooni meetod sugulisel teel leviva bakteri C. trachomatise tuvastamiseks otse uriinist, mida oleks võimalik tulevikus rakendada kodukasutuseks mõeldud kiirtestides. Kuna tänapäeval puuduvad täpsed ning usaldusväärsed kiirtestid C. trachomatise tuvastamiseks otse uriinist (tundlikkus on 40% ulatuses, sõltudes bioloogilisest materjalist) on väga oluline selle suuna edasine arendamine. Samas ka bioloogilise materjali eeltöötlusest sõltub olulisel määral eduka patogeense DNA vabastamine rakust ja selle järgnev tuvastamine, seega on ka selle optimeerimine väga oluline. Isotermilised amplifikatsiooni meetodi abil nagu RPA ja LAMP oleks aga võimalik luua platformi kiire, täpse ning usaldusväärse C. trachomatise tuvastamiseks otse bioloogilisest materjalist. RPA meetod suudab kasutada bioloogilise materjali lüüsimiseks kuumust, samas kui LAMP meetodiga on võimalik patogeenset DNA vabastamist ka antimikroobsete peptiidide abil. Suutsime näidata, et isotermilise amplifikatsiooni meetodid nagu RPA ja LAMP tänu oma eelistele nagu tundlikkus, spetsiifilisus, kiirus, täpsus, odavus ning lihtsus saaks optimeerimise järel rakendada tulevikus kiirtestides nii C. trachomatise kui ka erinevate patogeenide tuvastamiseks otse bioloogilisest materjalist.
Immigration limitation of forest plants into wooded landscape corridors
(2017-04-06) Paal, Taavi; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suurepinnalise põllumajanduse tõttu on metsad maastikus killustunud ja ökoloogiliselt isoleeritud, mis omakorda mõjub negatiivselt metsadega seotud elurikkuse püsimisele ja levile. Et parandada elupaikade maastikulist ühendatust ning toetada elupaigaspetsiifiliste liikide levikut, on pakutud välja ökoloogiliste koridoride tugisüsteem, mis metsade puhul tähendab puiskoridoride (alleede, puuridade ja põõsaribade) paigutumist avamaastikusse metsatukkade vahele. Oma doktoritöös uurisin, kas puiskoridorid toetavad metsataimede levikut ning millised on koridoride kriitilised struktuursed omadused ja koridore ümbritseva maastiku eripärad, mis seavad metsataimedele ökoloogilised piiranguid levimisel metsadest puiskoridoridesse. Nõudeid ja piiranguid hindasin ka ja metsataimede tunnuste põhjal. Käesoleva doktoritöö tulemused viitavad sellele, et puiskoridorid ei toimi siiski kui metsataimede levimist toetavad maastikustruktuurid. Isegi metsaga vahetus ühenduses olevates koridorides kahanes metsaspetsialistide liigirikkus järsult juba esimesel viiel kuni kümnel meetril; kaugematesse koridoridesse jõudsid aga vaid üksikud. Ainult sellised metsataimed, mille levised kanduvad pika maa taha, näiteks imetajate või lindude abil, suudavad koridoris kaugemale levida, kuid kuna needsamad liigid suudavad ka juba järgmisse metsatukka levida, siis pole puiskoridoril neile erilist lisaväärtust pakkuda. Lisaks limiteerib metsataimi koridorides konkurents teiste taimedega, mis saavad toetust servamõjust tingitud lisavalgustatusest. Arvestades looduskaitselisi eesmärke, tuleks maastike planeerimisel keskenduda juba olemasolevatele laiadele puiskoridoridele, ja eriti nendele, mis asuvad ajalooliselt järjepidevalt eksisteeriva metsa läheduses ning mille aastakümnete jooksul välja arenenud puistu struktuur suudab leevendada servaefekti mõjusid. Sellised koridorid on näiteks kahe- või enamarealised vanad alleed, millel on juba väljakujunenud kaarjas võrastik ning külgmised allalaskuvad oksad. Maastiku planeerimises ja liigendamisel tuleks eelistada olemasolevaid puiskoridore ning nende sujuvat noorendamist uute alleede istutamisele, kuna uutes koridorides kulub aastakümneid sobivate struktuursete tingimuste moodustumiseks.
Dynamics and tensions of remembrance in post-Soviet Estonia: Late socialism in the making
(2017-04-06) Jõesalu, Kirsti; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö analüüsib ühe ajalooperioodi ‒ hilise sotsialismi ‒ tähenduse kujunemist ja dünaamikat 21. sajandi alguse Eesti mälukultuuris. Hilise sotsialismi all mõistetakse perioodi 1950. aastate lõpust 1980. aastate keskpaigani. Küsisin, kuidas paigutub hilise sotsialismi tähenduse kujunemine laiemasse nõukogude ajast mäletamise kultuuri. Väitekirja lähtekohaks oli vaatepunkt, et 1990. aastate mäluprotsesside tulemusena käsitleti kogu nõukogude aja argiseid kogemusi avalikkuses hegemoonse kannatuse ja vastupanu diskursuse raames. Hilist sotsialismi ei eristatud eelnevast, stalinismi ajajärgust. 1990. aastate lõpust alates väljendati aga järjest enam rahulolematust domineeriva käsitlusega. Iseäranis tähelepanuväärne panus hilise sotsialismi aja teema, kui olulise probleemi sõnastamisel oli avalikus diskursuses elulookirjutajatel. Argieluline kogemus hilisest nõukogude perioodist tõusis esile just võrdluses keeruliste 1990-ndatega ja üleminekuga turumajandusele. Individuaalsel tasandil anti nostalgia kaudu tähendus keerulisele olevikule ja sellega toimetulekule. Asetades Eesti 21. sajandi mäluprotsesse laiemasse konteksti, tõin doktoritöös esile ka sarnaste protsesside eri- ja samaaegsust teistes postsotsialistlikes riikides. Nõukogude/sotsialistliku perioodi kogemuste väljajätt ei ole olnud omane ainult Eestile, vaid selline vaade domineeris ka näiteks Rumeenias ja Lätis, olles teistes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides mõnevõrra diferentseeritum. Iseäranis selgelt avaldusid erinevused nostalgiliste protsesside ajalises arengus. Sarnaselt Ida-Saksamaale võib Eesti elulugudes ilmnevat nostalgiat käsitleda ka vastumäluna. Reflekteeriva ja iroonilise nostalgia esiletõusu on läbivalt täheldatud kõigis postsotsialistlikes maades. Lisaks individuaalsele tasandile vaatasin hilise sotsialismi teema tõstatamist ka kultuurilisel tasandil, seda eelkõige muuseuminäituste kuid ka teiste kultuuriliste tekstide kaudu. Võib öelda, et aastatel 2000‒2010 polnud senine katkestuse diskursuse mälurežiim enam ainuvaldav. Samas ei toimunud ka otsustavat pööret, seda eelkõige avalikul meenutamistasandil. Sellele vaatamata on praeguseks kaasatud märgatavalt rohkem erinevaid nõukogudeaegseid kogemusi nõukogude ajast mäletamise kultuuri, kui oli seda 1990. aastatel. Need protsessid viitavad mälukultuuri diferentseerumisele ja demokratiseerumisele.
Fermion mass and spin polarisation effects in top quark pair production and the decay of the Higgs boson
(2017-04-12) Kaldamäe, Lauri; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kõik, mida me näeme või saame katsuda, on tehtud aatomitest. Siiski on tänapäevane arusaam erinev Demokritose antiiksest arvamusest ja aatomid ei ole need kõige väiksemad ehituskivid. Tänapäevased maailma ehituskivid on elementaarosakesed nagu elektronid, kvargid ja bosonid. Käegakatsutava ning silmanähtava asja kokkupanemiseks on vaja hoomamatult suurt hulka selliseid ehituskive. Kui uurida kõige väiksemaid asju, siis ilmneb paratamatult, et nende käitumine ei vasta meie igapäevastele kogemustele põhinevatele ootustele. Kvantmehaanika maailmas on täiesti võimalik, et mõni asi on korraga kahes erinevas kohas ja et asjad on samaaegselt nii asjad kui ka lained. Lisaks teada-tuntud asju kirjeldavatele omadustele nagu mass või pikkus, on veel ka selliseid omadusi, mida üleüldse suurtele asjadele omistada ei saa, näiteks spinn. Käesoleva doktoritöö sisuks on mõnede konkreetsete elementaarosakestega toimuvate teatavate konkreetsete protsesside täpsem kirjeldamine. Uuritakse koos tekkinud top-kvargi ja selle antiosakese spinnide omavahelist seotust ehk korrelatsiooni ning kirjeldatakse leptoni mõju Higgsi bosoni lagunemisprotsessile. Arvutatakse spinn-spinn-korrelatsioonide esimest järku parandeid ning käsitletakse spinn-spinn-korrelatsioonide mõõtmise võimalust kvargi lagunemisproduktide liikumissuundade nurkade abil. Higgsi bosoni lagunemisprotsessi arvutamisel võetakse arvesse võimalike tekkivate leptonite masse ning leitakse leptoni massi mõju Higgsi bosoni lagunemise tõenäosusele. Arvutuste unikaalsus seisneb spinnide ja masside kaasamises ning tulemuste analüütilises väljenduses, mis võimaldab täpsemalt uurida sõltuvust erinevatest parameetritest ja arvutada tulemuste käitumist erinevatel piirjuhtudel. Need leiud heidavad valgust massi- ja spinniefektidele osakeste lagunemisel ja sellest juhinduvalt saab tulevastes eksperimentides läbi viia täpsemaid võrdlusi elementaarosakeste füüsika Standardmudeliga. Selle uurimuse eesmärgiks ei ole ühegi konkreetse tänapäevase käesoleva probleemi lahendamine. Motivatsiooniks ja liikumapanevaks jõuks hoopis inimkonna teadmiste horisondi nihutamine ja seeläbi tuleviku tehnoloogiatele vundamendi rajamine.
Using Generative Models to Combine Static and Sequential Features for Classification
(2017-04-12) Leontjeva, Anna; Dumas, Marlon, juhendaja; Vilo, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeval veedame suure osa oma ajast võrgus. Me suhtleme suhtlusvõrgustikes, ostame asju e-poodides ja haldame pangaülekandeid e-panga kaudu. Tihti on meie tegevused seotud rahaliste teenustega, millega kaasnevad ka riski, et raha varastatakse. Petuskeeme on palju ja nad on pidevas muutumises. Teenusepakkujad üritavad meid finantspettuste eest kaitsta erinevatel viisidel, kuid see pakub suuri väljakutseid. Samas, kuna tegu on võrguteenustega, on võimalik salvestada andmeid, mida saab kasutada pettuste automaatse tuvastamise jaoks. Andmed võivad olla erinevatest allikatest ja erineval kujul. Mõni informatsioon võib olla staatiline, mis ajas ei muutu, ja mõningaid andmeid kogutakse mingi perioodi vältel, ehk nad on jadatunnused. Selleks, et treenida mudelit, mis võimalikult hästi eristab kliente ja pettureid, on oluline kasutada kõiki olemasolevaid andmeid. Petturite kättesaamine on üks näide paljudest erinevatest ülesannetest, mida saab lahendada automaatse klassifitseerimise abil. Käesolevas väitekirjas me uurime, kuidas kasutada selliseid andmetüüpe nagu staatilised ja jadatunnused ning kombineerida neid klassifitseerimise eesmäargil. Me rakendame erinevaid kombineerimisskeeme kolme ülesande puhul erinevatest valdkondadest. Esimene on petturite automaatne tuvastamine. Teine on katseisikute kujutletavate liigutuste ajusignaalide põhjal klassifitseerimine ning kolmas on äriprotsesside lõpptulemuse ennustamine nii varakult kui võimalik. Mida varem me suudame ennustada, et äriprotsess võib lõppeda tõrkega, seda rohkem on aega sekkuda olukorra parandamiseks. Antud töös me näitame, et saame tuvastada pettureid, kasutades selleks ainult 4 kuu andmed, ajusignaalide põhjal eristada 80% täpsusega katseisiku kujutletavaid liigutusi ning varakult - vaid 5 sündmuse realiseerimisel - ennustada äriprotsessi lõpptulemust. Need tulemused demonstreerivad, et meie töös pakutud meetod on potentsiaalselt kasulik ka teistes valdkondades klassifitseerimisprobleemide lahendamiseks
Meri on purjetajatele üsna ohtlik vastane
(Maaleht, 2017-04-13) Kallis, A.
Ribosome-targeting antibiotics and mechanisms of antibiotic resistance
(2017-04-17) Allas, Ülar; Tenson, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valgusüntees võib olla reguleeritud polüpeptiidahela poolt, mida ribosoom parajasti sünteesib. Teatud peptiidide transleerimine põhjustab ribosoomi seiskumist, mis omakorda takistab allavoolu paiknevate geenide ekspresseerumist. Teatud juhtudel vajatakse seisaku toimumiseks väikese ligandmolekuli (antibiootikum, aminohape vms) juuresolekut. Tuntakse mitmeid ribosoomi seisakut põhjustavaid peptiide, kuid nende võrdlemisel pole leitud ühtset konsensusjärjestust. Samas võib oletada, et reeglite tuvastamine on võimalik, kui analüüsida suuremat hulka peptiide. Seetõttu töötasime välja selektsioonimeetodi ribosoomi peatavate peptiide leidmiseks. Oma meetodit kasutades identifitseerisime järjestused, mis peatasid translatsiooni erütromütsiini, troleandomütsiini, klooramfenikooli, meta-toluaadi või homoseriinlaktooni juuresolekul. Need järjestused olid aktiivsed peptiidi tasemel. Me ei tuvastanud peptiidide aminohappeliste järjestuste võrdlemisel universaalset konsensusjärjestust. Siiski märkasime teatud seaduspärasusi. Näiteks selgus, et erütromütsiini juuresolekul toimuv ribosoomi seiskumine vajab eelistatult hüdrofoobset kasvavat peptiidi. On võimalik, et ribosoomi peatumist põhjustavate järjestusmotiivide leidmiseks tuleb analüüsida suuremat peptiidide valimit. Samuti avastasime, et seisakut põhjustavate peptiidide funktsionaalsus võib olla mõjutatud vastava mRNA omaduste poolt. Meie meetod võib olla rakendatav biotehnoloogias. Teoreetiliselt võiks ribosoomi peatumist põhjustavaid peptiide kasutada selleks, et luua uudseid geeniekspressiooni süsteeme, milles regulatsioon toimub translatsiooni tasemel. Väitekirja teine publikatsioon kirjeldab antibiootikumiresistentsuse mehhanismi, mis toimub ribsoomi kaitsevalkude vahendusel ja tagab resistentsuse tetratsükliinile. Töö aluseks oli ribosoomi ja kaitsevalgu Tet(O) kompleksi atomaarne mudel. Struktuuriuuringud näitasid, et Tet(O) interakteerub nii väikese kui suure ribosoomi alaühikuga. Me tegime asendus- ja deletsioonimutatsioone Tet(O) domään IV lingudesse 465, 438 ja 507, mis mudeli kohaselt interakteeruvad otseselt tetratsükliini seondumiskohaga või asuvad selle lähedal. Mutantsete ja metsik-tüüpi Tet(O) variantide analüüs näitas, et kõik kolm lingu on Tet(O) tööks hädavajalikud. Asendusmutatsioonid lingudes vähendasid Tet(O) aktiivsust ja deletsioonid kaotasid aktiivsuse täielikult. Struktuursete uuringute ja mutatsioonanalüüsi tulemusi kõrvutades pakkusime välja mudeli Tet(O) vahendusel toimuva tetratsükliiniresistentsuse mehhanismi selgitamiseks. Meie arvates muudab Tet(O) ling 465 tetratsükliini seondumiskoha juures 16S rRNA struktuuri. See nõrgendab interaktsiooni tetratsükliini molekuli ja 16S rRNA vahel ning võimaldab lingul 507 ravim ribosoomilt eemale tõugata. Me oletasime, et ling 438 koos 16S rRNA nukleotiididega moodustab kanali, mille kaudu tetratsükliin ribosoomilt lahkub. Väitekirja kolmas publikatsioon puudutab probleeme, mis on seotud uute turule ilmuvate antibiootikumidega. Nende hulgas leidub ravimeid, mille toimemehhanism pole veel täiesti selge. Üheks selliseks näiteks on nitrovinüülfuraanide hulka kuuluv G1 ehk Furvina®. G1 laguneb vees ja tioolrühmi sisaldavate ühendite (näiteks tsüsteiini) olemasolu keskkonnas kiirendab seda protsessi. Tuumamagnetresonantsi ja kõrgefektiivse vedelikukromatograafia meetodeid kasutades selgitasime välja G1 lagunemise reaktsiooniskeemi ja selle käigus tekkivad ühendid. Leidsime, et G1 antibakteriaalne toime põhineb valkudes sisalduvate tioolrühmade modifitseerimisel. On teada, et vähemalt mõned G1 lagunemise käigus tekkivatest ühenditest säilitavad antimikroobse aktiivsuse. Selleks, et teha vahet G1 ja selle laguproduktide põhjustatud antimikroobsetel efektidel, inkubeerisime uuritavat ainet enne antimikroobse aktiivsuse mõõtmist erinevates vedelsöötmetes. Selgus, et tsüsteiinivabas söötmes on G1 antimikroobne võimekus suurem kui tioolrühmi sisaldavas söötmes. Samas jäid antimikroobsed omadused alles isegi pärast kahe tunni pikkust testile eelnenud inkubatsiooniaega. Me järeldame, et G1 aktiivsus on aine kohese reaktiivsuse ja laguproduktide antimikroobsete aktiivsuste summa. Tulemused näitavad, et G1 võib sobida jagunevate bakterirakkude kasvu takistamiseks, kuid ei ole efektiivne vahend mittejagunevate bakterite vastu.
The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages
(2017-04-18) Sõritsa, Dina; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pereplaneerimist saab tänapäeval pidada iseenesestmõistetavaks. See võimaldab vanematel ajastada oma isiklikke eesmärke ja olla valmis tagama lapse heaoluks parimad tingimused. Enamiku inimeste jaoks on lapse saamine ilmselt üheks kõige õnnelikumaks hetkeks nende elus. Mõnikord võib aga ootamatu lapsevanemaks saamine olla lausa niivõrd ebasoovitud sündmus, et vanemad tunnevad, et neile on lapse saamisega tekitatud kahju. Pereplaneerimise osas valikute tegemisel on vanemad paljuski sõltuvad tervishoiuteenustest ja arstilt saadavast teabest. Arst saab läbi viia protseduurid raseduse ennetamiseks ja raseduse katkestamiseks, samuti teha vajalikud uuringud, et anda vanematele teavet planeeritava või oodatava lapse (potentsiaalse) tervisliku seisundi kohta. Vanematel on arstilt saadava teabe õigsuse osas kõrged ootused, sest sellele teabele tuginedes saavad nad otsustada lapse saamise üle. Ravi- või diagnoosiviga eelnimetatud protseduuride läbiviimisel võib tuua kaasa soovimatu raseduse või puudega lapse sünni. Siiski on selge, et arst ei saa vastutada iga soovimatu raseduse või puudega lapse sünni korral. Ometi on soovimatust rasedusest või puudega lapse sünnist tingitud kahju hüvitamise nõuded tervishoiuteenuse osutajate vastu pannud kohtud üle maailma seisma silmitsi nendes kaasustes sisalduvate eetiliste dilemmadega ja langetama raskeid otsuseid. Väitekirjas on sünnieelsete kahjustuste kaasustena käsitletud soovimatut rasedust (ingl. k. wrongful conception), puudega lapse sündi (ingl. k. wrongful birth) ja nn soovimatu elu kaasust (ingl. k. wrongful life). Nendes kaasustes heidetakse tervishoiuteenuse osutajale ette seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletuse (ravivea või diagnoosivea ja sellest tuleneva teabe andmise kohustuse rikkumise) tõttu on vanemad kaotanud võimaluse langetada õigeaegselt otsus raseduse katkestamiseks, millega oleks olnud võimalik vältida lapse saamisest tingitud kulusid. Kui soovimatu raseduse ja puudega lapse sünni kaasustes on nõude esitajaks vanem(ad), siis nn soovimatu elu kaasuses on nõude esitajaks laps ise. Kuna Eestis pole tänaseni ühtegi kohtulahendit sünnieelsete kahjustuste kaasustes, on seda huvitavam analüüsida, millise lahenduse võiksid need kaasused saada Eesti õiguse alusel, kui vastav vaidlus peaks kohtu ette jõudma. Väitekirja eesmärgiks on selgitada välja, kas ja millises ulatuses peaks tervishoiuteenuse osutaja vastutama Eesti tsiviilõiguse järgi nendes kaasustes, et tagatud oleks nii lapse, tema vanemate kui ka tervishoiuteenuse osutaja huvidega arvestamine.
Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika
(2017-04-18) Org, Andrus; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas uurin eesti ulmekirjanduse žanreid ja nende poeetikat üldiste žanriteoreetiliste arusaamade ning spetsiifiliste žanrikirjelduste taustal, kaasates käsitlusse arvukalt ulmekirjandus-tekste. Kõige laiemas tähenduses hõlmab ulmekirjandus mitmesuguseid fantastilist laadi tekste (nii täiskasvanute kui ka laste- ja noortekirjandusest), milles kujutatud fiktsionaalsed maailmad erinevad mingi olulise tunnuse või omaduse poolest realismile omastest asjaoludest ja võimalikkuse tingimustest. Töös juhindun käesoleva sajandi eesti kirjanduskriitikas levinud tavast liigitada ulmekirjandus kui mastaapne superžanr kolmeks põhižanriks: ime-, õudus- ja teadusulmeks. Kirjeldan ja analüüsin eesti ulmekirjanduse põhi- ja alamžanreid, rakendades žanripoeetika vaatlusel deskriptiivset ja komparativistlikku lähenemisviisi. Ulmežanrite piiritlemine ja žanritekstide määratlemine on kahtlemata keerukas tegevus, sest ulmekirjanduse poeetilised võtted on teoseti äärmiselt variatiivsed ja sageli eklektilised, moodustades kas kanoonilise žanriulme või sporaadilise piirialaulme kihte. Töö pakub põhjaliku sissevaate eesti ulmekirjanduse ühte võimalikku žanrisüsteemi, mis hõlmab tekste alates 19. sajandi keskpaiga kunstmuinasjutust kuni 21. sajandi alguse aurupungini. Väitekirja osaks on seitse artiklit, milles olen tegelenud ulmekirjanduse teoreetilise määratlemise ja mõtestamisega, aga ka mitmete žanrispetsiifiliste küsimustega peamiselt eesti ulmeproosale keskenduva žanrianalüüsi näitel. Töö üldisest eesmärgipüstitusest tulenevalt vaatlen eesti ulmekirjanduse žanripoeetilisi tunnusjooni, süvenedes eri žanrite (nagu ime- ja õudusulme, alternatiivajaloo, maagilise realismi) kirjanduslikku spetsiifikasse. Mitmes artiklis rakendan kvalitatiivse žanrianalüüsiga haakuvat strukturalistlikku teema- ja motiivianalüüsi, mis võimaldab esile tuua tekstide dominantseid žanrielemente. Väitekirja lõpuks kujuneb diskursiivne tõdemus, et eesti ulmekirjandust on paljuski mõjutanud ajalooline ja kultuuriline kontekst, peamiselt kas algupärane folkloorne ainestik, teaduslik-tehnilise maailmapildi muutused või angloameerikalikud žanrieeskujud.
Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest
(2017-04-18) Eek, Liina; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb kaasaegsete eestikeelsete õigeusklike uskumusi ja kogemusi. Andmed on pärit religioonisotsioloogilisest kvalitatiivsest uuringust, kus osales 57 õigeusu kiriku vaimulikku ja koguduse liiget. Uuringu tulemusena selgus, et enamik eestikeelseid õigeusklikke on kirikusse jõudnud oma perekondade või „olulise teise“ kaudu. Teine ühine omadus eestikeelsete õigeusklike juures on müstiline, ratsionaalse mõistuse väline ja seletamatu religioosne kogemus (85% informantidest). Müstilise kogemuse puhul ei mängi vanus, sugu, haridus või kirikusse sattumise viis mingit rolli. Valdav enamus eestikeelsetest õigeusklikest usuvad ka imedesse (inglitesse, pühakutesse ja/või imet tegevatesse ikoonidesse). Imetegude kogemused olid enamasti meeldivad, kuid oli ka painavaid ja hirmutavaid kogemusi. Ime kogemisel on teatud roll usul, et midagi imelist võib juhtuda. Samas leidus hulgaliselt ka nn argipäeva imesid, mis juhtusid igapäevases olukorras. Imede kogemused on inimeste usuelus väga olulisel kohal ning kinnitavad inimese usku Jumalasse. Nägemuse õigeusust konstrueerisid inimesed sageli vastandudes omadustele, mida arvati olevat teistes konfessioonides. Enamasti omistati teistele konfessioonidele liigset külmust, ratsionaalsust, ülemäärast intellektikesksust, tühisust ja pinnapealsust. Õigeusku nähti vastavalt vastandväärtustena - emotsionaalse, kogemusliku, soojana, aga ka kõikehõlmava ja täiuslikuna. Andmed vaimulike hariduse kohta on lünklikud. Ca 90% Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) vaimulikel on vähemalt vaimuliku seminari haridus. Kuna Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus (EAÕK-s) ei ole teoloogiline haridus kohustuslik, siis on enamikel vaimulikest teoloogiline haridus formaalselt lõpetamata. MPEÕK-s on katehhees (usuõpetus) enne kirikuga liitumist kohustuslik, EAÕK-s mitte. Mõlemal kirikul napib ressursse, eriti vastavate isuksusomaduste ja oskustega vaimulikke, et teha eestikeelset katehheesi. Õige katehhees algab miiminumteadmiste omandamisega enne kirikuga liitumist ning jätkub läbi kogu õigeuskliku elu. Katehheesi nõutakse nii enne kirikuga liitumist kui ka enne ristivanemaks saamist. Preestrid peavad usutõdedest olulisemaks seda, et inimese soov kirikuga liituda oleks siiras ja läbi mõeldud/tunnetatud.
GIS-based palaeogeographical reconstructions of the Baltic Sea shores in Estonia and adjoining areas during the Stone Age
(2017-04-19) Muru, Merle; Aunap, Raivo, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Läänemeremaadest on leitud palju kiviaegseid asulakohti, mille arheoloogiline leiumaterjal viitab rannasidusale elatusviisile, kuid mis asuvad tänapäeval merest kaugel. Käesolevas doktoritöös rekonstrueeriti meretaseme muutused, paleorannavööndid ja –maastikud kiviaegsete asulakohtade ümbruses Narva-Lauga klindilahes, Tallinna kesklinnas ja Ruhnu saarel, et välja selgitada nende asulakohtade paiknemine omaaegses maastikus. Selleks kasutati geoinfosüsteemipõhist lähenemist, milles korreleeriti ruumiliselt ja ajaliselt mitmed loodusteaduslikud ning arheoloogilised andmestikud. Paleogeograafiliste rekonstruktsioonide alusel leiti, et Narva-Lauga piirkonnas oli kiviaegne küttide-kalurite-korilaste asustus seotud seal u. 7000-5000 aastat tagasi eksisteerinud ulatusliku laguuni kallastega. Ruhnu saarel rajati u. 7200 ja 6200 aastat tagasi kiviaegsed jahilaagrid otse rannavööndisse, vaid mõne meetri võrra meretasemest kõrgemale. Samuti Tallinna kesklinnas Vabaduse väljaku alal 5000 aasta eest, mis sel ajal moodustas osa avatud lahe rannast. Rekonstruktsioonid näitasid, et asustusmuster muutus u. 4700 aastat tagasi, mil asulakohti hakati rajama sisemaale seoses üleminekuga põlluharimisele ja karjakasvatusele. Töö tulemused kinnitavad loodusteaduslike andmete ja geoinformaatiliste meetoditega arheoloogilisi hüpoteese Eesti ja lähialade kiviaegse asustuse paiknemise kohta, täpsustavad rannasidusa elatusviisiga ajajärgu kestust ning kiviaja inimeste elupaigaeelistusi ja kohastumust erinevat tüüpi rannikutel. Seeläbi aitab töö kaasa kultuuripärandi tõlgendamisele ja väärtustamisele.
Research Data Services in European University Libraries: Current Offerings and Plans for the Future
(2017-04-20) Tenopir, Carol
Open Research Data in Social Sciences: Good principles, but lack of carrots
(2017-04-20) Ainsaar, Mare
Publishing Research Data in Repositories: New Output New Knowledge and New Occupations
(2017-04-20) Ericsson, Urban
Filling Institutional Data Repository. University of Tartu Perspective.
(2017-04-20) Mišin, Maksim
OpenAire 2020 - Services for Researchers and Funders
(2017-04-20) Lembinen, Liisi
MIDAS: national research data archive and its functionality
(2017-04-20) Petrauskienė, Žibutė