Sirvi Kuupäev , alustades "2017-05-26" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Geopolymeric potential of the Estonian oil shale processing waste
(2017-05-26) Paiste, Päärn; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Geopolümeerid on anorgaaniliste polümeeride hulka kuuluvad kolmedimensionaalse struktuuriga tsementeeruvad materjalid, mis moodustuvad alumosilikaatide leelisaktivisatsioonil. Geopolümeersed sideained ja nendest valmistatud betoon on oma omadustelt võrreldavad või sageli isegi paremate omadustega, kui tavalise portlandtsemendi baasil valmistatud analoogid. Geopolümeeride valmistamiseks on toormena võimalik kasutada erinevaid looduslikke- või tehislikke alumosilikaatseid toormeid. Seejuures võimaldab tööstusjäätmete taaskasutamine geopolümeersete materjalide toormena neid jäätmeid väärindada ning vähendada ladestatavate jäätmete keskkonnamõju. Eesti põlevkivitööstuses tekib põlevkivi termilisel töötlemisel igal aastal 8–9 Mt põlevkivituhka ja u 1 Mt õlitööstuse jäätmeid. Põlevkivituhale on siiani leitud vaid minimaalset taaskasutust ( <5%) ja ülejäänud jäätmed ladestatakse tuhaväljadele. Samas puudub aga igasugune taaskasutus õlitööstuse jäätmetele, mis ladestatakse täies mahus jäätmehoidlates. Seega on oluline leida võimalusi nende jäätmete taaskasutamiseks ning geopolümeeride tootmine võiks potentsiaalselt avada täiesti uue võimaluse jäätmete väärindamiseks. Käesolevas doktoritöös uuriti Eesti põlekivitööstuse tahkete jäätmete omadusi ja nende sobivust geopolümeeride valmistamiseks. Geopolümerisatsiooni esile kutsumiseks aktiveeriti elektritootmises ja õlitööstuses tekkivaid värskeid tuhamaterjale ja eletrijaama tuhaplatoolt kogutud hüdratiseerunud põlevkivituha setendit erinevate leeliseliste lahustega. Uuringu tulemused näitavad, et tuhaplatoodele ladestatud materjal ei ole sobilik geopolümeersete materjalide valmistamiseks. Polümeersete tsementeeruvate faaside teke on aga nähtav värske tuha aktiveerimisel. Parema sideaineliste omadustega materjali tunnuseks on pikad polümeersed ahelad ja kolmedimensionaalselt põimunud struktuur. Nende tunnuste alusel sobivad uuritud tahketest jäätmetest geopolümeersete materjalide valmistamiseks kõige paremini õlitööstuse tuhad. Siiski leidub mitmeid tegureid, mis limiteerivad geopolümerisatsiooniprotsesse ning toovad esile vajaduse täiendavate uuringute järele enne tööstuslike rakenduste välja töötamist.
Recombination luminescence of doped borates: origin and application prospects in dosimetry
(2017-05-26) Romet, Ivo; Nagirnõi, Vitali, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimase 30-aasta jooksul on märkimisvääne hulk teadus- ja arendustegevust keskendunud boraatidel põhinevate materjalide uurimisele. Liitiumtetraboraat on leidnud kasutust erinevates tehnilistes valdkondades tema sobilike füüsikaliste omaduste tõttu. Tulenevalt liitiumtetraboraadi laiadest füüsikaliste omaduste hulgast on need leidnud kasutust erinevates tehnilistes valdkondades. Tulenevalt oma pieso-elektrilistest omadustest kasutakse liitumtetraboraadi monokristalle pindakustiliste lainete filtritena televiisorites ja teistes signaalitöötlus-seadmetes. Kõige olulisema omadusena tuleb esile tuua liitiumtetraboraadi tiheduse sarnasust pehmele inimkoele, millest johtuvalt peetakse seda materjali koe-ekvivalentseks termoluminestsents-materjaliks, mis on äratanud tähelepanu dosimeetria rakendustes. Nimelt on oluline märkida, et pole palju materjale, mis oleksid samaaegselt nii koe-ekvivalentsed ja ka sobilikud materjalid kasutamiseks kliinilistes dosimeetrilistes rakendustes. Liitiumtetraboraadi lisandamisel erinevate haruldaste muldmetalli või siirdemetalli ioonidega on täheldatud selle materjali tundlikkuse kasvu ioniseeriva kiirguse suhtes, mis teatavatel juhtudel ületab isegi laialt levinud LiF:Mg,Ti (TLD-100) dosimeetermaterjali tundlikkust. Olenemata sellest, et läbi on viidud hulgaliselt uurimusi erinevalt lisandatud monokristallide ja keraamiliste materjalide termostimuleeritud luminestsentsi uurimiseks, on saadud tulemused rekombinatisooni mehanismide seisukohast senini vastuolulised. Käesoleva töö raames uuriti koe-ekvivalentse dosimeetria rakenduste jaoks sobivaid lisandamata liitium tetraboraadi (Li2B4O7, või LTB) ja Cu+, Ag+, Mn2+ ja Be2+ ioonidega lisandatud kristalle ja keraamilisi materjale erinevate luminestsents-spektroskoopia meetodite abil. Peamiseks eesmärgiks oli kindlaks määrata dosimeetrilisteks rakendusteks tähtsad laengukandja-rekombinatsiooni mehhanismid, samuti energia ülekande, salvestuse ja rekombinatsiooni mehhanismid. Spektroskoopiliste metoodikate kõrvutamisel elektroni paramagnetilise resonantsi tulemuste ja teoreetiliste arvutustega leiti, et saadud tulemused lisavad olulist infot uute dosimeeter materjalide väljatöötamiseks.