Sirvi Kuupäev , alustades "2017-06-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Potentsiaalsete replikatsioonis osalevate valkude deletsiooni mõju mitokondriaalse DNA stabiilsusele ja hulgale
(Tartu Ülikool, 2017-06-06) Meldre, Aivar; PhD Tiina Sedman, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Valgud Rpo41 (RNA polymerase), Mgm101 (mitochondrial genome maintenance) ja Mhr1 (mitochondrial homologous recombination) on vajalikud mitokondriaalse DNA (mtDNA) stabiilsuseks, kuna nende valkude deletsioon viib mtDNA kadumiseni või fragmenteerumiseni metsiktüüpi (rho+) rakkudes. Pagaripärmis toimuva mtDNA replikatsiooni kohta on välja pakutud kaks hüpoteesi: transkriptsioon-sõltuv ning rekombinatsioon-sõltuv replikatsioon. Mitokondriaalsel replikatsioonil osalevate valkude deletsioonist tingitud fenotüüpi saab uurida rho- pärmitüvedes, sest kirjanduse põhjal on teada, et rho- mutandid on võimelised säilitama mitokondriaalset genoomi erinevate mtDNA stabiilsuse eest vastutavate valkude puudumise korral. Käesolevas töös kasutati nende valkude deletsiooni mõju uurimiseks tüve HSρ- a1184.
Naftatööstuse jääkprodukte lagundavate bakterite stressitaluvus
(Tartu Ülikool, 2017-06-06) Peeb, Angela; PhD Maia Kivisaar, juhendaja; MSc. Tanel Ilmjärv, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Bioremediatsioon on odav ning ökonoomne meetod keskkonda reoainetest puhastada. Vajalike kataboolsete radadega bakteritüved on võimelised potentsiaalselt ohtlikud reoained kahjututeks ühenditeks lagundama. Samas võivad need ühendid bakterirakkudele suuremas kontsentratsioonis toksilised olla ja stressi põhjustada. Bakterite ellujäämine toksilisi saasteaineid sisaldavad keskkonnas sõltub suuresti nende võimest kohaneda erinevate stressitingimustega, millele võiks kaasa aidata ka suurenenud mutatsioonisagedus (mutaatorite teke). Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata projekti “Wastewater reuse: improving the odds by understanding natural attenuation” raames India õlitöötluskompleksi Uran FTP heitvee puhastusjaamast isoleeritud bakteritüvede stressitaluvust ning uurida, kas sealne stressirohke keskkond on soodustanud mutaatorite teket.
Semiotics of Nature Representations: On the Example of Nature Writing
(2017-06-06) Tüür, Kadri; Kull, Kalevi, juhendaja; Plath, Ulrike, juhendaja; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks on avada uusi perspektiive looduskirjanduse uurimisel, kombineerides selleks semiootika ja ökokriitika vahendeid. Tartu-Moskva koolkonna semiootikutelt pärinevad primaarsete ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide mõisted. Primaarseks modelleerivaks süsteemiks on nende käsitluses keel kui vahendatud inimsuhtluse põhiline vahend. Sekundaarsed modelleerivad süsteemid nagu kirjandus, film ning paljud teised kunstilise väljenduse liigid põhinevad keelel kui märgisüsteemil, tegeledes meid ümbritseva maailma kunstilise modelleerimisega. Ameerika semiootik Thomas A. Sebeok osutas, et neile, puhtalt inimliigile omastele modelleerivatele süsteemidele, eelneb nii inimeste kui teiste loomade puhul zoosemiootilise modelleerimise tasand, mis põhineb meie tajudel ja kehalisel kogemusel maailmaga suhestumisel. Jakob von Uexkülli mõistet kasutades põhineb zoosemiootiline modelleerimine omailmal (Umwelt) ehk liigispetsiifiliste taju- ja mõjuorganite koostoimel loodaval arusaamal oma keskkonnast ning sellega suhestumise viisidest. Seega võime lähtuda tõdemusest, et modelleerimine on igasuguse mõtestamis- ja kujutamistegevuse alus. Mudel on kommunikatsioonivahend, mis võimaldab nii kunstilist kui teaduslikku infoedastust. Inimliigile omane modelleerimine toimub peaasjalikult loomuliku keele ning selles keeles esitatavate representatsioonide abil. Representatsiooni all mõistan käesolevas töös keskkonna vahendatud esitamist inimkeele kasutamise erijuhu – kirjanduse – vahenditega. Oma töös uurin kirjanduse spestiifilist alaliiki – looduskirjandust. Eesti looduskirjandus kitsamas mõttes on algupäraselt eesti keeles kirjutatud dokumentaalproosa, mis põhineb autori isiklikel looduskogemustel ning loodusteaduslikul informatsioonil ja annab seda edasi kirjanduslikus keeles. Looduskirjandus on tekstuaalse ülesehituse põhimõtetelt sarnane ilukirjandusega, mistõttu teda saab uurida kirjandusteaduslike vahenditega, nagu seda teeb ökokriitika. Erinevalt kirjandustekstist suunab looduskirjandus oma lugejat tekstist läbi, tagasi selle reaalse (loodus)keskkonna juurde, mida tekstis on kujutatud. Iga tekst sisaldab varjatud või vähem varjatud kujul alati ka zoosemiootilise modelleerimise tasandit: tajud, teiste liikide omailmad, liikumis- ja toitumisviisid jm. Biosemiootika aitab seda kihistust nähtavaks teha. Lisaks on töös kasutatud ka teiste distsipliinide abi (botaanika, ajalugu). See ajendab töö viimases osas mõtisklusi distsipliinideülese koostöö võimalustest suunaga keskkonnahumanitaaria poole, et anda oma panus globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisse. Semiootilise mõttevahetuse seisukohalt on oluline töös esitatud mõistete tekst, omailm, mudel ja representatsioon omavaheline suhestamine näitamaks, kuidas looduskirjanduses nende abil tähendusi luuakse. Representatsiooni mõiste lähivaatluse abil jõuame parema arusaamani inimese kui liigi tähendusloomepraktikatest, aga ka nende kasutamisest liikideüleses kommunikatsioonis.
MiR-146a reguleerib epidermise-spetsiifilise miR-203 taset keratinotsüütides
(Tartu Ülikool, 2017-06-06) Müür, Merit; MSc Helen Hermann, juhendaja; PhD Ana Rebane, juhendaja; PhD Martin Pook, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mida iseloomustavad punased laigud nahal ja sügelus. Mikro-RNA-d on lühikesed (21-25 nukleotiidi pikad) üheahelalised RNA molekulid, mis suruvad kodeerivate mRNA-dega paardudes nende translatsiooni alla või lagundavad need. Juhusliku leiu alusel nähti, et miR-146a ning miR-203 ekspressioonitasemete vahel võib olla seos ning töö üldiseks eesmärgiks oligi uurida, kas miR-146a reguleerib miR-203 avaldumise taset naha keratinotsüütides. Tulemustest võib järeldada, et miR-146a ekspressiooni tõus toob kaasa ka miR-203 taseme tõusu tõenäoliselt mõjutades kõrvuti mitmete teiste geenide ekspressiooniga valgu TP53 taset.