Sirvi Kuupäev , alustades "2017-06-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Variability survey of massive stars in Milky Way star clusters
(2017-06-30) Laur, Jaan; Kolka, Indrek, juhendaja; Leedjärv, Laurits, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Massiivsete tähtede tekke- ja evolutsiooniteooriad on hetkel veel ebatäpsed, kuna mitmeid füüsikalisi protsesse massiivsete tähtede sees on vähe uuritud. Nende tähtede sisemusi on võimalik sondeerida asteroseismoloogiliste vaatluste kaudu, mõõtes tähe pinnal toimuvaid heledusmuutusi. Kuigi kosmosest on vaadeldud sadu päikesesarnaseid tähti, on massiivsete tähtede uurimine jäänud pidama väheste vaatlusandmete taha. Kuna asteroseismoloogilised vaatlused peavad olema tehtud tiheda ajasammuga pika perioodi jooksul, sobivad selleks paremini just maapealsed teleskoobid. Üldiselt jääb maa pealt mõõdetud heleduste täpsus asteroseismoloogia jaoks liiga väikeseks, kuid mõõtes suureamplituudilisi muutusi massiivsetes tähtedes, on võimalik täpsustada asteroseismoloogiliste parameetrite piire. Uurides massiivseid tähti erinevate vanustega täheparvedes on võimalik vaadeldud tähtede muutlikkuse kaudu hinnata neis toimuvaid protsesse. Selleks viisime New Mexicos asuva kaugjuhitava teleskoobiga läbi 3-aastase vaatluskampaania Linnutee põhjataeva eri vanustega täheparvedes. Me leidsime oma vaatlusandmetest 354 muutlikku tähte ning kasutades nende perioodilisust ja spektraalset informatsiooni, klassifitseerisime neid muutlikkuse rühmadesse. 60% neist muutlikest tähtedest on potentsiaalsed uued avastused. Lisaks uurisime muutlike tähtede kuuluvust täheparvedess ning leidsime liikmemäära osakaalu ülempiiriks märgatavalt suurema väärtuse kui varasemates töödes. Massiivse tähte evolutsioon sõltub tugevalt tema elu jooksul tähetuultena välja heidetud massist. Massikadu kaksiktähtedes on võimalik arvutada nende orbitaalse perioodi muutuse kaudu, mis viitab kas süsteemi kiirenemisele või aeglustumisele. Massikao detailsemaks uurimisteks valisime seitse massiivset kaksiktähte Luige tähtkujust. Bayesi analüüsi käigus kasutasime lisaks omaenda vaatlustele ka ajaloolisi vaatlusandmeid, et pikendada uuritavat ajabaasi. Kolme tähe jaoks leidsime esmakordselt perioodi muutuse. Kõikide tähtede jaoks modelleerisime nende stellaar- ja orbitaalparameetreid ning määrasime massikao väärtused.
Food habits, parasites and space use of the raccoon dog Nyctereutes procyonoides: the role of an alien species as a predator and vector of zoonotic diseases in Estonia
(2017-06-30) Süld, Karmen; Saarma, Urmas, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Invasiivsed võõrliigid võivad uude keskkonda sattudes rikkuda kohalike ökosüsteemide tasakaalu ja vähendada looduslikku mitmekesisust. Sageli toovad nad päritolualadelt kaasa uusi haigustekitajaid või aitavad kaasa olemasolevate patogeenide levikule. Kõrge sigimispotentsiaali ning laia toiduspektri tõttu on üheks edukaimaks võõrliigiks Euroopas kährikkoer Nyctereutes procyonoides. Käesoleva töö raames uuriti kährikkoerte toitumist, parasitofaunat ning ruumikasutust, saamaks ülevaadet liigi rollist Eesti looduses. Toitumisuuringu tulemustest selgus, et sügisel ja talvel toituvad Eesti kährikkoerad peamiselt raipest ning söödaplatsidel leiduvast teraviljast ja muust taimsest materjalist. Lisaks leidsime, et kärntõve nakkusega loomad toituvad võrreldes tervete isenditega oluliselt harvem selgrootutest loomadest ning sagedamini raipest. Raadiotelemeetrilise uuringu tulemused näitasid, et erinevalt mujal Euroopas elutsevatest kährikkoertest on Eesti loomade kodupiirkonnad loodusmaastikus pea poole väiksemad võrreldes intensiivselt majandatavate aladega. Samas tuvastasime, et kärntõve nakkusega isendite kodupiirkonna suurus ning päevateekonna pikkus vähenevad haiguse intensiivistudes märkimisväärselt ning enne surma on loomad pea liikumisvõimetud. Võttes kokku Eestis ning mujal Euroopas teostatud uuringute tulemused, võib väita, et elupaigavaliku ja toitumise poolest on kährikkoer oportunist, kes võimalusel eelistab viibida veekogude läheduses. Sellest lähtuvalt võib ta kiskjana sesoonselt ning lokaalselt ohustada veelinde ja kahepaikseid, kuid laiemat ohtu kährikkoer kohalikule faunale ei kujuta. Parasitoloogilise uuringu käigus leiti Eesti kährikkoertel kokku 17 siseparasiiti, neist 9 on zoonootilised ehk võivad nakatada ka inimest. Kõige sagedamini esinenud zoonootilisteks parasiitideks olid inimesel nahakahjustusi tekitav Uncinaria stenocephala ja silmi ning lihaskudet kahjustav Alaria alata. Muuhulgas tuvastasime Eesti kährikkoertel esmakordselt ka eluohtliku alveokokk-paelussi Echinococcus multilocularis nakkuse. Kuna haiguste levik on suuresti seotud nende kandjate asutustihedusega, on oluline hoida kährikkoerte arvukus ning selle tõusu soodustavad tegurid kontrolli all.