Sirvi Kuupäev , alustades "2017-07-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

IgA Nephropathy study according to the Oxford Classification: IgA Nephropathy clinical-morphological correlations, disease progression and the effect of renoprotective therapy
(2017-07-05) Riispere, Živile; Rosenberg, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Immuunoglobuliin A nefropaatia (IgAN) on kõige sagedasem glomerulonefriit maailmas. Diabeetilise nefropaatia kõrval on IgAN järgmine oluline nefroloogiavaldkonna probleem, kuna haigestuvad peamiselt noored inimesed ja aeglaselt progresseerudes tekib lõpp-staadiumi neerupuudulikkus ligikaudu pooltel patsientidel 25 aasta jooksul. Kuigi kahjustuse sihtmärk on neerud, pärineb esmane defekt süsteemsest aberrantsest O-seotud glükaanide glükosüleerimisest IgA1 ühenduspiirkonnas, mis põhjustab suurenenud galaktoosi-defitsiitset IgA1 taset vereseerumis. Efektiivne ja spetsiifiline ravi tänapäeval puudub. Uuringu eesmärgid: 1) leida erinevate glomerulopaatiate jaotuvus ja IgAN osakaal neerubiopsia materjalis; 2) analüüsida IgAN kliinilist leidu ja morfoloogiat vastavalt Oxfordi klassifikatsioonile; 3) hinnata kliiniliste ja morfoloogiliste andmete korrelatsioone ning soolisi erinevusi; 4) hinnata kliiniliste ja morfoloogiliste riskitegurite osatähtsust erinevat ravi saanutel. Retrospektiivsed kliinilis-morfoloogilised uuringud viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumis. Aastatel 2001–2010 teostatud 547 adekvaatse neerubiopsia (340 mest, 238 naist; keskmine vanus 39.9 ± 17.9 aastat, nendest 5% lapsed) seas registreeriti 88 IgAN juhtu. Kliinilised ja laboratoorsed andmed koguti haiguslugudest. Uuringus leiti, et primaarsed glomerulopaatiad moodustasid peamise rühma (45,4%) kõikidest informatiivsetest neerubioptaatidest ja IgAN moodustas nendest põhiosa (35,5%). Võrreldes tulemusi 1991–1994 läbiviidud uuringuga täheldasime muutust mittepõletikuliste glomerulopaatiate esinemise suurenemise suunas. IgAN oli kõige sagedasem glomerulonefriit meie populatsioonis ja selle levimus ei ole muutunud. Asümptomaatiline mikrohematuuria ja asümptomaatiline mikrohematuuria proteinuuriaga olid peamised kliinilised sündroomid IgAN haigetel. Tüüpiline leid päsmakestes oli mesangiaalmaatriksi rohkenemine ja mesangiaalrakkude proliferatsioon. Mesangiaalne hüpertsellulaarsus, endokapillaaarne hüpertsellulaarsus, segmentaarne skleroos/adhesioon ja tuubulite atroofia/interstitsiaalne fibroos (MEST) korreleerusid kliiniliste andmetega ja MEST osade kõrgemad väärtused korreleerusid glomerulaarfiltratsiooniga (eGFR). Statistiliselt usutav korrelatsioon esines M1 ja eGFR-i vahel ainult meestel, kuid S1 korreleerus proteinuuriaga ja eGFR-iga nii naistel kui meestel. T1 korreleerus meestel eGFR-i ja proteinuuriaga ning E1 puhul leiti naistel korrelatsioon proteinuuriaga. Suurem eGFR taseme langus jälgimisperioodi lõpus oli patsientidel, kellel esinesid nii kliinilised kui morfoloogilised riskitegurid. Suurem eGFR taseme langus jälgimisperioodi jooksul oli meestel. IgAN progresseerumist ei olnud patsientidel ilma riskifaktoriteta ja ravita ning ka ilma riskifaktoriteta ja RASb raviga rühmades.