Sirvi Kuupäev , alustades "2017-07-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kinetic aspects of interaction between dopamine transporter and N-substituted nortropane derivatives
(2017-07-07) Kukk, Siim; Järv, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ravimiarenduse eesmärgiks on üha efektiivsemate ravimite loomine ning selle protsessi üheks tunnustatud suunaks on sihtmärkvalguga üha tugevamini seostuvate molekulide otsing, sest ravimi toimet seostatakse eelkõige selle kompleksi püsivusega. Üks võimalus seondumisefektiivsuse suurendamiseks on aeglaselt laguneva kompleksi tekitamine ravimaine ja sihtmärkvalgu vahel. See aeglaselt lagunev kompleks võimaldab ravimainel olla pikemalt seostunud ning mida stabiilsem see kompleks on, seda suurem on efekt. Tulemusena saab kasutada väiksemaid ravimi kontsentratsioone samaväärse raviefekti saavutamiseks. Aeglasemalt lagunevate komplekside tuvastamiseks tuleb analüüsida ühendite seondumise kiirust valgule ning seda tehakse läbi kineetilise analüüsi, mis tähendab et uuritakse ainete seondumise kiirust sihtmärkvalguga. Sõltuvalt struktuurist võivad ühendid omada erinevaid sidumistaskute täitmise kiiruseid. Käesolevas töös analüüsiti N-asendatud nortropaani derivaatide, mis on teada-tuntud psühhostimulantide analoogid, ja dopamiini transportvalgu seondumisefektiivsust ning kineetilisi parameetreid. Dopamiini transportvalk vastutab virgatsaine, dopamiini, reguleerimise eest meie ajus, on osaline mitmete neurodegeneratiivsete haiguste korral ning on sihtmärgiks paljudele narkootikumidele ja ravimitele. Mõned nortropaani derivaadid on võimelised moodustama aeglaselt laguneva kompleksi, samas kui mõnevõrra modifitseeritud ühendid ei ole. Dissertatsioonis määrati ühendite bioaktiivsused ning tuvastati aeglast kompleksi moodustavad ühendid. Aeglase kompleksi moodustumise tundlikkust uuritavate ühendite suhtes saab määrata ka teiste ravim-valk süsteemide korral. Selline lähenemine võimaldab suurendada ravimainete efektiivsusi läbi stabiilsemate komplekside moodustamiste.
The acquisition of cellulose chain by a processive cellobiohydrolase
(2017-07-07) Kont, Riin; Väljamäe, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimsesse biomassi talletatud taastuvat süsinikuvaru on võimalik kasutada biokütuste ja keemiatööstuse toorainena. Kõige suuremal hulgal esindatud polüsahhariid taime rakukestas on tselluloos. Tselluloosiahelad koosnevad omavahel järjestikku liitunud glükoosjääkidest ja tänu ahelate korrapärasele paigutusele esineb tselluloos rakukestas peamiselt kristallilisel kujul. Tööstuslikuks kasutamiseks on esmalt vaja kristalle moodustavad ahelstruktuurid lagundada. Looduses toodavad mikroorganismid selleks erinevaid ensüüme nagu tselluloosi hüdrolüüsi eest vastutavaid tsellulaase. Tselluloosi efektiivseks hüdrolüüsiks leidub tsellulaaside hulgas erineva toimemehhanismiga ensüüme. Kõige rohkem on protsessiivseid tsellulaase. Need ensüümid viivad tselluloosile seostudes läbi mitmeid katalüüsiakte järjest. Tselluloosi lagundajana tuntud mudelorgansim – pehmemädanik seen Trichoderma reesei – toodab kõige rohkem protsessivset tsellulaasi TrCel7A. Minu töö põhifookuses oli TrCel7A katalüütilise tsükli molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamine. Töö põhitulemus on TrCel7A aktiivtsentris paikneva aminohappejäägi Trp38 rolli väljaselgitamine ensüümi protsessiivses tsüklis. Näitasime, et Trp38 on oluline tselluloosiahela seondumiseks ensüümi aktiivtsentri tunnelisse. Lisaks kiirendab Trp38 puudumine ensüümi lahkumist tselluloosilt, mistõttu väheneb ka ensüümi protsessiivsus. Veel uurisime, miks vabaneb TrCel7A protsessivses hüdrolüüsis esimese produktina ülekaalukalt glükoos. Leidsime, et see fenomen on vähemalt osaliselt seletatav glükoosijäägi anomeeri spetsiifilise seondumisega ühes seondumiskohas TrCel7A aktiivtsentris. Pakume välja hüpoteesi, et see anomeeri spetsiifiline interaktsioon võib olla oluline ensüümi protsessiivsuse tagamisel. Kokkuvõttes loodan oma uurimistööga anda panuse tselluloosi lagundamise mõistmisele ja seeläbi biomassi rafineerimistehnoloogiate arendamisele