Sirvi Kuupäev , alustades "2017-08-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Речевой этикет в социолингвистическом аспекте (на материале марийской и эстонской коммуникативных культур)
(2017-08-29) Булыгина, Валентина; Сейлентхал, Тыну, juhendaja; Куклин, Анатолий Николаевич, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kommunikatsiooni käigus inimesed vahetavad teatud informatsiooni, erinevaid tähendusi, edastavad midagi, ärgitavad mingisugustele tegudele või küsivad millegi kohta nad sooritavad keeletoiminguid. Selleks, et asuda loogilise-sisulise informatsiooni vahetamise juurde, peavad nad astuma kõnekontakti, see aga toimub teatavate suhtlemisreeglite ja kõneühikute kasutamisreeglite järgi. Antud töö on pühendatud mari ja eesti keele kõneühikute uurimisele (need on kõneetiketi valemid (edaspidi KEV)). Sotsiolingvistilises vaatevinklis muutus kõneetiketi ühikute uurimine eriti aktuaalseks kaasajal, sest viimastel aastatel on märgata rahvusliku kõneetiketi aktiivse muutumise protsessi. Praeguses keeleteaduses on näha järsku huvi elavnemist kõnesuhtlustemaatika vastu, eriti puudutab see sotsiolingvistikat, mille eesmärk on jälgida ja uurida seda, kuidas sotsiaalsus väljendub keeles ehk teisiti öeldes, kuidas keelelised faktid funktsioneerivad konkreetsetes sotsiaal-relevantsetes verbaalse suhtlemise tingimustes. Meid aga huvitab eelkõige see, kuidas mõjutavad indiviidi keelelised eripärad (indiviidi sotsiaalsed iseloomustused) ja suhtlemisolukord (registrid temaatilistes KEV gruppides) kõneleja kõnetoodangut, KEV-i kasutussagedust ja variatiivsust. Püstitatakse hüpotees: erinevates kommunikatiivsetes olukordades kõneleja kasutab kindlaid kõneühikuid, mis vastavad iseloomulikule suhtlemistingimuste registrile. Kui kommunikatiivne olukord muutub (muutub adressaat), siis toimub ka suhtlemisregistri muutus. Kõneleja teadvuses KEV-id on struktureeritud vastavalt nende kuuluvusele teatavasse suhtlemisregistrisse temaatilise rühma raames, seega, etiketivalemite kasutamine sõltub suurel määral pigem kommunikatiivsest olukorrast, kui sotsiaalsetest faktoritest. Uurimistöö materjalina kasutati mari ja eesti kõneetiketi valemeid, mida saadi informantidelt nelja suhtlemisolukorra raames: «suhtlemine sugulastega», «suhtlemine sõpradega», «suhtlemine endast vanemate / kõrgema staatusega inimestega» ja «suhtlemine õpetajate, arstide ja müüjatega». Eksperimendis osales kokku 72 vastajat- noored mees- ja naissoost inimesed vanusega 8 kuni 35 eluaastani. Nad on kõik mari ja eesti keele kasutajad erinevates sotsiaalsetes parameetrites. Uuritud sai ligikaudu 2000 kõnereaktsiooni mari ja eesti kõneetiketti neljas temaatilises rühmas: TERVITAMINE, VABANDAMINE, TÄNUAVALDUS, HÜVASTIJÄTT. Läbiviidud uurimuse tulemuseks on loodud koondmudel, mis näitab kuidas sotsiaalsed faktorid mõjutavad KEV tihedust ja varieeruvuselest mari ja eesti keele kõnelejate neljas suhtlemisregistris — see loob võimalusi mitte ainult kirjeldamiseks, vaid ka isiku keelelise käitumise prognoosimiseks. Mudel näitab, et KEV kasutuse sageduse ja varieeruvuse määramisel tähtsamateks osutusidsuhtlemisregistrid, mitte niivõrd uuritavad sotsiaalsed faktorid (sugu ja vanus). KEV uurimine normi ja kasutustiheduse vaatevinklist lubab oletada, et osa mittenormatiivsetest KEV-idest on võimeline tulevikus kinnistuma kodifitseeritud normis. Edaspidi on võimalik veelgi põhjalikum KEV uurimine «uue» etiketinormi kujunemisel.
The role of information search and interpretation in living with chronic illness. The case of Estonian Parkinson’s disease patients
(2017-08-29) Lubi, Kadi; Vihalemm, Triin, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vananev ühiskond on toonud arenenud lääne ühiskondadele uued väljakutsed. Järjest enam on meie hulgas inimesi, kes põevad üht või enamat kroonilist haigust ja seda arvestatava osa oma eluajast. Nüüdisühiskonnas tuleb nii haigetel kui tervetel ühiskonnaliikmetel harjuda kroonilise haigusega/haigetega koos elamisega. Väga oluline on toetada inimesi kogu haigusega kohanemise ja sellega elamise protsessi vältel. Kui poliitikate muutmiseks kaasatakse eksperte ja töötatakse välja tegevuskavasid, siis väärtuste ja hoiakute kujunemisel mängib suurt rolli kommunikatsioon. Doktoritöö “Infootsingu ja –tõlgendamise roll kroonilise haiguse korral Eesti Parkinsoni tõve patsientide näitel” eesmärk on selgitada haiguse füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutustega hakkamasaamist toetavaid ja takistavaid, infokäitumisega seotud tegureid. Töö teoreetiline raamistik toetub sotsiaalsete praktikate teooriale, mis avab tervise- ja haigusealase kommunikatsiooni tugevas seoses inimese elu keskkondlike ja kehaliste aspektide ning elustiiliga. Väitekirja aluseks olevate uuringute tulemused näitavad, et inimesed kasutavad erinevaid info-otsingulisi ja tõlgendamise strateegiaid, mis sõltuvad nii inimese varasematest meediatarbimise harjumustest, olemasolevast elustiilist kui ka haiguse kestusest. Erinevalt praegusest infopakkumise süsteemist soovitakse haigusealast informatsiooni saada järk-järguliselt ja situatiivselt ning kohandada oma olemasolevaid harjumusi sujuvalt. Samuti soovitavad inimesed võimalust arutada selle info üle, mis leitakse iseseisva infootsingu käigus. Tulevikus peaks toetama rohkem spetsialiseerunud õdede ning kaaspatsientide poolt pakutavat kogemusnõustamist