Sirvi Kuupäev , alustades "2017-09-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    In search for the inhibitors of Escherichia coli stringent response factor RelA
    (2017-09-27) Kudrin, Pavel; Tenson, Tanel, juhendaja; Hauryliuk, Vasili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Keskkonnatingimuste jälgimiseks ja muutustega kohanemiseks on bakteritel mitmeid sensoorseid süsteeme. Seejuures on levinud strateegiaks sekundaarsete signaalmolekulite kasutamine: stressisignaali ilmumisega muutub signaalmolekulide rakusisene kontsentratsioon ning see omakorda reguleerib sihtensüümide aktiivsust. Üks sellistest stressivastuse süsteemidest on poomisvastus (stringent response), mis aktiveeritakse sõltuvalt alarmoonmolekuli (p)ppGpp rakusisesest kontsentratsioonist. (p)ppGpp on võimeline reguleerima mitmete ensüümide aktiivsust, kuid peamiseks märklauaks on RNA polümeraas. (p)ppGpp rakusisest taset kontrollivad E. coli RelA-SpoT-ga homoloogsed valgud (RSH), mis kas sünteesivad või hüdrolüüsivad (p)ppGpp-d vastavalt keskkonnatingimustele. Eksperimentaalselt on tõestatud, et poomisvastus kontrollib bakterite virulentsust, persisterite moodustamist, antibiootikumide taluvust ning antibiootikumide tootmist, samuti osaleb bakterite hulgatunnetuses (quorum sensing) ja bakterite ellujäämises fagotsütoosi jooksul. Seepärast on poomisvastuse mehhanismide mõistmine väga oluline ja (p)ppGpp rakusisest taset kontrollivate ühendite loomine võiks viia meditsiini ja biotehnoloogia seisukohalt oluliste rakendusteni. Hiljuti avastati, et ppGpp struktuuril põhinev aine Relacin on võimeline inhibeerima RelA aktiivsust kuid tõhusa inhibeerimise jaoks on vaja Relacini kasutada väga kõrges kontsentratsioonis. Käesoleva töö raames iseloomustasin (p)ppGpp struktuuri põhjal disainitud uudsete keemiliste ainete efekti E. coli RelA aktiivsusele. Samuti pakun välja uusi võimalusi RelA inhibiitorite arendamiseks. Peale uute sünteesitud ainete efektide vaatasin üle võimalusi mõjutada poomisvastust juba tuntud translatsiooni inhibiitorite abil ning iseloomustasin thiostreptooni tugevat inhibeerimisvõimet (p)ppGpp sünteesile
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Dark matter with long range vector-mediated interactions
    (2017-09-27) Veermäe, Hardi; Gabrielli, Emidio, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Raidal, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Tumeaine olemasolu kinnitavad mitmed sõltumatud vaatlused nagu galaktikate pöörlemiskõverad, kosmilise mikrolainelise taustkiirguse temperatuurikõikumiste ruumiline jaotus ja tumeaine poolt tekitatud gravitatsiooniläätse efekt. Kõigil neil vaatlustel on üks ühine tunnus: need tulenevad vaid tumeaine gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Rohked katsed leida tumeda ja nähtava mateeria vahelisi mittegravitatsioonisi interaktsioone pole andnud tulemusi. Lihtsaimates mudelites koosneb tumeaine seega üht tüüpi nõrgalt interakteeruvatest massiivsetest osakestest. Teisest küljest, arvestades avastatud elementaarosakeste silmapaistvat mitmekesisust, pole põhjust eeldada, et viis kuuendiku aine massist universumis on kõige lihtsamate mudelite abil kirjeldatav. Käesolev doktoritöö seob dissertandi nelja publikatsiooni, mis käsitlevad elektromagentismi tüüpi vastastikmõjus osalevaid tumedaid osakesi. Selline vastastikmõju võib ilmneda siis, kui tumeainel on väga väike elektrilaeng, mida nimetatakse millilaenguks. Kui senini on kirjanduses käsitletud vaid millilaetud skalaarseid osakesi ja fermione, siis käesoleva doktoritöö raames uuriti ka millilaetud vektorbosoneid. Teise võimalusena võib tume sektor sisaldada niinimetatud tumedat footonit, mis vahendab tumedat elektromagnetilist vastastikmõju, mida tunnevad vaid tumedad osakesed. Sedalaadi tumeda interaktsiooni tulemusena võib kogu tumeaine või osa sellest eksisteerida plasmana. Kui mitteinterakteeruva tumeaine haolode põrgetel lendavad halod teineteisest läbi, siis tumeda plasma komponendi olemasolul tekivad lööklained, mis mõjutavad põrke tagajärjel tekkinud tumeaine massijaotust. Uurisime numbrilise simulatsiooni abil galaktikaparvede halode põrkeid olukorras, kus osa tumeainest käitub nagu plasma. Leidsime, et selle mudeli abil on võimalik kvalitatiivselt seletada galaktikaparvede põrgetel gravitatsiooniläätse efekti abil mõõdetud massijaotust.