Sirvi Kuupäev , alustades "2017-10-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Allostery in cAMP dependent protein kinase catalytic subunit
(2017-10-20) Kivi, Rait; Järv, Jaak, juhendaja; Loog, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Informatsiooni omamine ja selle edastamine on määrava tähtsusega kõikide keeruliste süsteemide toimimisel. Nii on see ka eluslooduses, kus toimub infovahetus nii rakkude vahel kui ka rakkude sees. Antud doktoritöö on keskendunud ühele rakus infot edastavale ensüümile, nimega cAMP sõltuv proteiinkinaas (proteiinkinaas A). Kinaasid on valgud, mis reguleerivad teiste valkude omadusi, kinnitades nende külge ATP molekulist pärineva fosforhappe jäägi. Selle reaktsiooni tulemusena teised valgud kas aktiveeruvad või inaktiveeruvad, või muutub nende asukoht rakus. Inimese genoomis on 518 kinaasi, millel kõigil on omad ülesanded. Nende ülesannete täitmiseks peab kinaas ära tundma oma toime märklaua, st teise valgu, mille aktiivsust ta muutma peab. See molekulide omavaheline äratundmine toimub valkude kokkupuudete kaudu, mille toimumise kohad omavad kindlat keemilist struktuuri ning mida nimetatakse sidumistsentriteks. Samadele sidumiskohtadele võivad seonduda ka muud molekulid, takistades või soodustades valgumolekuli funktsioneerimist, ning neid nimetatakse inhibiitoriteks ja aktivaatoriteks. Samal valgul võib olla ka mitu sidumiskohta. Rohkem kui 60 aastat tagasi avastati, et kui valgu pinnale on juba üks molekul seostunud, võib see oluliselt mõjutada järgnevate molekulide seostumist. Kui sidumist mõjutavad ja järgnevalt seostuvad molekul on erinevad, siis nimetatakse sellist regulatsiooni allosteeriaks. Kuigi selliseid nähtusi on kirjeldatud juba aastakümneid, ei mõisteta nende olemust täielikult tänapäevani. Selles doktoritöös uuriti allosteerilisi nähtusi proteiinkinaas A näitel, mille regulatsioon on määrava tähtsusega rakus toimuvate protsesside suunamisel. Leidsime, et allosteeriline efekt sõltub ligandide struktuurist ja selle kaudu nende valguga seostumise tugevusest ning ilmselt ka sellest, kuidas taoline sidumine muudab valgumolekuli struktuuri võnkumisi. On esitatud oletus, et allosteeriline regulatsioon toimibki valgu dünaamiliste omaduste muutmise kaudu. Tulemuste saamiseks oli vajalik luua uudne metodika, mis võimaldab iseloomustada molekulide seondumist valgule ning mõõta erinevate ligandide mõju sidumisele ning selle kaudu iseloomustada allosteerilist efekti.
Development of an educational simulation game and evaluation of its impact on acculturation attitudes
(2017-10-20) Männamaa, Ivar; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Euroopa põgenikekriisi järel on Eestisse oodata üha enam sisserändajaid, mis nõuab meilt valmisolekut ka teistest riikidest pärit kooliõpilaste vastuvõtmiseks. Saabujatel tuleb aga Eestile omase kultuuri ja väärtussüsteemiga kohaneda: see on protsess, mida nimetatakse akulturatsiooniks. On teada, et põliselanikkonna hoiakud mõnest muust religioossest või kultuurilisest grupist pärinevate sisserändajate suhtes pole alati pooldavad, kuid kaasõpilaste suhtumine mõjutab oluliselt sisserändajate peredest õpilaste kohanemist kooliga. Koolikaaslaste suhtumise ja hoiakute kujundamisel on mitmes valdkonnas edukalt rakendatud hariduslikke mänge, ent pole teada, kuivõrd mõjutavad nende käigus omandatud kogemused õpilase hoiakuid väljaspool mängu. Uurimuse kavandamisel seadsime kolm omavahel seotud eesmärki. Esmalt soovisime pakkuda välja alusskeemi, mida kasutades oleks võimalik tõhusaid õppimiseks sobivaid mänge luua. Teiseks otsustasime loodud skeemi põhjal välja töötada mudeldusmängu, mida oleks võimalik kasutada abivahendina akulturatsiooniteemade tutvustamisel. Ning kolmandaks tahtsime välja selgitada, kas loodud mängus osalemine avaldab mõju põlisrahvusest gümnaasiumiõpilaste akulturatsiooni¬hoiakutele. Akulturatsioonihoiakuid hinnati 12 väitest koosneva küsimustiku abil. Õpilastel paluti nii enne kui pärast mängu hinnata, kuivõrd nad nõustuvad sisserändajate saabumise kohta käivate väidetega. Erinevused mängus osalenud õpilaste eel- ja järeltesti tulemustes lubavad väita, et mängu mõjul muutuvad õpilaste akulturatsioonihoiakuid integratsiooni pooldavas suunas. Eriti selgelt avaldus see hoiakutes, mis puudutavad sisserändajate võimalusi: peale mängu oli süvenenud hoiak, mille kohaselt sisserändajate ligipääs ressurssidele ning otsustusprotsessidele ei peaks olema piiratud ning neil pole tingimata vaja loobuda oma kultuuri olulistest tunnustest. Uuringu tulemused osutavad sellele, et eesmärgipäraselt loodud mäng võib aidata kaasa õpilaste akulturatsioonihoiakute muutumisele. Käesolevaks ajaks on väljatöötatud mudeldusmäng Allikad tõlgitud enam kui kümnesse keelde.
Causes of variation in littoral fish communities of the Eastern Baltic Sea: from community structure to individual life histories
(2017-10-20) Taal, Imre; Vetemaa, Markus, juhendaja; Saks, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Litoraalialad on vee-elustikule oluliseks sigimis-, kasvu- ja toitumisalaks. Muutlike abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite koosmõjul varieerub litoraalialade kalakoosluste liigiline koosseis väga suurel määral nii ajas kui ka ruumis. Käesoleva töö eesmärkideks oli välja selgitada: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringseid ja aastasiseseid käitumismustreid; 2) litoraali kalastiku sesoonse toitumisökoloogia eripärad meritindi näitel; 3) anadroomsete kalade (lõhe ja meriforell) noorjärkude alternatiivseid rändestrateegiaid jõgede ja Läänemere litoraalialade vahel. Selgus, et: 1) Läänemere litoraali asustavate kalaliikide ööpäevaringne käitumine on seni kirjeldatust oluliselt mitmetahulisem. Seega, mingi konkreetse litoraali piirkonna ööpäevas muutuva liigilise koosseisu täielikuks kirjeldamiseks on vajalik proovipüükide tegemine nii hommikul, keskpäeval, õhtul kui ka öösel; 2) Läänemere idaosa litoraaliala asustava meritindi toitumiskäitumine erineb avamere elupaikades kirjeldatust; 3) Läänemere riimveelised litoraalialad võivad olla seni arvatust olulisemaks kasvualaks alternatiivseid rändestrateegiaid kasutavatele lõhilaste noorjärkudele; 4) läbi riimvee vooluveekogu vahetavad noorkalad võivad osaliselt olla ka anadroomsete lõhilaste populatsioonides esinevate „eksijate“ varem kirjeldamata tekkemehhanismiks; 5) Läänemere litoraali asustavatel kalaliikidel võib esineda nii piirkonnaspetsiifilisi ööpäevaringseid toitumisrändeid (meritint) kui ka elukäigumustreid (lõhe, meriforell).
Molecular identification of Collembola and their fungal associates
(2017-10-20) Anslan, Sten; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Muld on mitmekesine elupaik, mis hõlmab suurt mikroobide ja loomade liigirikkust. Rikkalik mullaelustik on olulisel kohal paljudes looduslikes protsessides alates mulla kujundamisest ja lagundamisprotsessidest kuni mikrokliima reguleerimiseni. Molekulaarsete identifitseerimismeetodite areng on kaasa aidanud mullaorganismide tuvastamisele, mis võimaldavad määrata liike nii indiviidi kui ka koosluste tasemel. Oma doktoritöös uurisin ITS2 rakendatavust hooghännaliste (Collembola) määramisel, kuna vastava DNA lõiguga on potentsiaalselt võimalik mullaproovidest määrata samaaegselt mitmesugused eukarüootide rühmad liigi tasemele. Kuna hooghännalised on tihedalt seotud seenekooslustega (seened moodustavad olulise osa nende toidust), siis uurisin oma doktoritöös ka hooghännalistega seotud seenekoosluste ruumilist ja ajalist struktuuri kasutades nii seente kultuurides kasvatamise kui ka mass-sekveneerimise (HTS) meetodit. Vastavate HTS andmete lihtsaks ja kiireks bioinformaatiliste analüüside teostamiseks oli vaja välja töötada mass-sekveneerimisandmete töötlemise töölaud. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on järgmised: 1) ITS2 lõik omab piisavat liikidevahelist erinevust, et eristada hooghännaliste liike; 2) hooghännalistega seotud seeneliikide tuvastamine on tõhusam mass-sekveneerimise meetodiga, mis tõi esile, et hooghännalised on seotud palju rohkemate seeneliikidega kui seni traditsiooniliste meetoditega kindlaks määratud; 3) tulenevalt seenekoosluste suktsessioonist on hooghännalistega seotud seenekoosluste struktuur ja liigirikkus mõjutatud nii sesoonist kui aastast; 4) töös kasutatud hooghännaliste liikide vahel ei tuvastatud toitumiseelistusi seente osas; 5) koostatud HTS andmete töötlemise programm võimaldas kiiret ja tõhusat DNA järjestuste töötlust.