Sirvi Kuupäev , alustades "2017-10-25" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Enrichment, atmospheric dispersion and deposition of naturally occurring radionuclides from oil shale-fired power plants(2017-10-25) Vaasma, Taavi; Kiisk, Madis, juhendaja; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMe kõik paikneme looduslikku päritolu kiirguse mõjuväljas. Selle hulgas on näiteks nii kosmiline kui ka maapinnast tulenev kiirgus ning toidu ja joogiga sissevõetavad radionukliidid. Nimetatud allikatest saadavad aastased kiirgusdoosid elanikele ületavad mitmeid kordi doose, mille allikaks on tehislikud protsessid, nt teatud meditsiiniprotseduurid, tuumajaamad, fossiilkütuste tööstus. Maapõuest pärineva kiirguse allikateks on peamiselt uraani ja tooriumi (lisaks veel nende lagunemisproduktide) lagunemisel tekkiv kiirgus. Evolutsioon on siinkohal abiks olnud ning inimesed on kohanenud elama neid ümbritsevas kiirgusfoonis. Probleeme võib tekkida olukorras, kus maapõuest võetud maavara töötlemisel vastavad radionukliidid kontsentreeruvad tööstusprotsessi käigus (nt põletusprotsessides) ning võidakse osaliselt emiteerida lendtuha ja põlemisgaasidega ümbritsevasse keskkonda. Kaks maailma suurimat põlevkivil töötavat elektrijaama on Ida-Virumaal töös olnud juba suurusjärgus 50 aastat ning aastas põletatav põlevkivi kogus on varieerunud 30 miljoni tonni (1980’datel) ning umbes 12 miljoni tonni vahel tänapäeval. Selle aja jooksul on tekkinud suurel hulgal põlemisjääke ning atmosfäärseid emissioone. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis koostatud doktoritöös uuriti, millistes kontsentratsioonides erinevaid radionukliide nendest elektrijaamadest keskkonda emiteeritud on ning kui suurel maa-alal nende sadenemine tagasi maapinnale toimunud on. Vastava töö käigus selgus, et: - Põlevkivis looduslikult leiduvad radionukliidid kontsentreeruvad kuni 10-kordselt lendtuhas, mis atmosfääri paisatakse; - Lendtuhk ja radionukliidid on kandunud üle 50 km kaugusele elektrijaamadest. Siiski enim on koormatud ala, mis jääb mõne km ulatusse jaamadest; - Tänu pidevatele tehnoloogilistele uuendustele on emiteeritava lendtuha hulk tänapäevaks vähenenud kuni 100 korda võrreldes 1970’date ja 1980’datega! - Jaamade pikk tööperiood (ca. 50 aastat) on tekitanud ulatusliku keskkonda emiteeritud ning seal kontsentreerunud radionukliidide voo. Et selgitada välja täpsed kiirgusdoosid jaamade lähistel elavatele inimestele, on vaja teostada jätku-uuringuid.