Sirvi Kuupäev , alustades "2017-10-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Heavy metals in Estonian coniferous forests
(2017-10-27) Napa, Ülle; Frey Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö peamiseks eesmärgiks oli teha kokkuvõte keskkonnaseire riikliku programmi raames kogutud raskmetallide andmestiku baasil meie looduslike okasmetsade – raskmetallidega saastatuse tasemest. Seireandmestik võimaldas analüüsida kuut erinevat raskmetalli: Zn, Cu, Cr, Ni, Cd ja Pb. Peamiselt kasutati metsaseire ja kompleksseire raames kogutud raskmetallide andmeid, kuid ka raskmetallide andmestikku sammaldes ning kohalike sademete seire võrgustiku andmebaasi. Erinevate andmete kombineerimine andis ülevaate raskmetallide kontsentratsioonidest, nende liikumisest okasmetsa erinevate osade vahel (muld, peenjuured, elusokkad, varis), peetumisest ja akumuleerumisest okasmetsa mulla orgaanilises osas. Iseloomustati ka raskmetallide sadestumise ja akumuleerumise territoriaalset varieerumist. Raskemetallide peamisteks allikateks Eestis on olnud ja on ka praegusel hetkel paiksed antropogeensed saasteallikad: põlevkivil töötavad elektrijaamad, põlevkiviõli-, tsemendi- ning keemiatööstus, mis asuvad Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas (Kohv et al., 2002). Alates 1990. aastatest on raskmetallide heitkogused Eestis märkimisväärselt vähenenud. Suurim langus emissioonides toimus 1990. aastate alguses seoses elektritootmise vähenemisega. Jätkuv raskmetallide emissioonide vähendamine pärast aastat 2000 on saavutatud põlevkivitööstuse moderniseerimise, rahvusvaheliste keskkonnaalaste eeskirjade rakendamisega ning investeeringutega puhastesse tehnoloogiatesse (Treier et al., 2008; Statistikaamet, 2017). Uuringu tulemusel leiti, et Eesti erinevates piirkondades on raskmetallide sadenemine ja sellega seotud varude osas erinevusi, seda just mulla orgaanilisse osasse kogunenud varudes. Raskmetallide suurimad varud oli mulla ülemises orgaanilises kihis, kuid raskmetallide kontsentratsioonid olid tihti kõrgemad peenjuures ja nendega seotud mütseelis. Mulla orgaanilistesse kihtidesse akumuleerunud raskmetallid satuvad uuesti ringlusesse peenjuurte abil, kus omastatud raskmetalllid suures osas ka peetuvad (eriti Pb Cd ja Cr). Seetõttu aeglustavad peenjuured raskmetallide liikumist mulla alumistesse kihtidesse ning pikendavad kõdukihi puhastumist raskmetallidest. Depositsioon on aga endiselt oluline raskmetallide allikas metsaökosüsteemis.