Sirvi Kuupäev , alustades "2017-12-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Nucleic acid amplification from crude clinical samples exemplified by Chlamydia trachomatis detection in urine
(2017-12-13) Krõlov, Katrin; Langel, Ülo, juhendaja; Tulp, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) on oluliseks koormaks tervishoiusüsteemile. Iga päev nakatub nendesse üle miljoni inimese maailmas. Ainuüksi Chlamydia trachomatise uute juhtumite arv ulatub 130 miljonini aastas. STLI-de diagnoosimine on keeruline, sest enamus nendest ei põhjusta sümptomeid. Samas ravimata jäänud suguhaigused võivad viia krooniliste põletikkeni ning avaldada selle kaudu olulist mõju inimese reproduktiivsele tervisele. Kõrgesse riskigruppi kuuluvate inimeste testimine on ennast tõestanud efektiivne strateegia STLI-de leviku piiramiseks ning nendega seonduvate tüsistuste vältimiseks. Profülaktiline STLI diagnostika vajab aga usaldusväärseid ja kiireid lahendusi, mille puudumist peetakse peamiseks STLI-de laialdase leviku põhjuseks. Tsentraalsetesse laboritesse koondunud nukleiinhapete amplifikatsioonil põhinevad meetodid pakkuvad väga täpseid diagnostika tulemusi. Nende miinuseks on aga kõrge hind, infrastruktuuri vajadus ja pikk ooteaeg tulemuseni. Alternatiivina on kasutusele võetud mitmed ühekordsed kiirtestid, mis enamasti võimaldavad diagnoosida haigustekitaja olemasolu poole tunniga ning ei vaja spetsiifilist aparatuuri. Praegu turul olevad immunoanalüüsil põhinevad C. trachomatise kiirtestid ei suuda aga pakkuda vajalikku diagnostilist täpsust. Suur valenegatiivsete vastuste arv piirab nende laialdast rakendamist. Käesolevas töös uuritakse võimalusi nukleiinhapete amplifikatsiooni rakendamiseks ühekordselt kasutatavates diagnostika kiirtestides. Töös näidatakse, et isotermilise amplifikatsiooni kasutamine võimaldab asendada nukleiinhapete puhastamise etappi lihtsa proovi eeltöötlusega, võimaldades seega amplifikatsiooni otse kliinilistest proovidest. Uus metoodika on lihtne, sobib instrumendi-vabaks rakendamiseks ning võimaldab saada diagnostilist vastust poole tunni jooksul. Lisaks näitas kliiniline uuring, et selle diagnostiline täpsus on oluliselt suurem C. trachomatise immunoloogilistest kiirtestidest.
Closed maximal regular one-sided ideals in topological algebras
(2017-12-13) Tammo, Paul; Abel, Mart, juhendaja; Abel, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Topoloogilise algebra ehituse uurimisel on kasulik tunda selle kinniseid ideaale. Sealjuures on eriti hea teada, millised maksimaalsetest ideaalidest on kinniseed. Üks lihtsamaid topoloogilisi algebraid on kompaktsel Hausdorffi ruumil defineeritud pidevate funktsioonide algebra, mis on varustatud ühtlase koondumise topoloogiaga. Selle kommutatiivse topoloogilise algebra kinnised ideaalid kirjeldati eelmise sajandi esimeses pooles. Hiljem on kirjeldatud kinniseid maksimaalseid ideaale paljudes teistes topoloogilistes algebrates. Väitekirjas uuritakse ühe- ja kahepoolseid ideaale üldiste topoloogiliste algebrate pere poolt defineeritud pidevate lõigete topoloogilses algebras. Kui pere indeksite hulk on täielikult regulaarne Hausdorffi ruum, saadakse kõigi kinniste ja kinniste maksimaalsete ühepoolsete ideaalide kirjeldus. Kui pere indeksiteks on topoloogise algebra A kõigi kahepoolsete ideaalide hulk, saadakse tingimused, mille korral saab A esitada selle pidevate lõigete algebra kõikjal tiheda alamalgebrana. Lisaks sellele esitatakse A ka teatud pidevate kujutuste algebra kõikjal tiheda alamalgebrana. Kui indeksid on topoloogilise algebra A kõikide kinniste maksimaalsete regulaarsete vasakpoolsete (parempoolsete) ideaalide poolt defineeritud primitiivsed ideaalid, saadakse A kõigi kinniste maksimaalsete regulaarsete ühepoolsete ideaalide kirjeldus. Nende tulemuste rakendusena saadakse vasakpoolse ja parempoolse topoloogilise Jacobsoni radikaali kirjeldus, mille abil antakse tingimused nende radikaalide võrdumiseks. See on osaline vastus B. Yoodi poolt 1964. aastal püstitatud probleemile.
Improving accuracy of survey estimators by using auxiliary information in data collection and estimation stages
(2017-12-13) Lumiste, Kaur; Traat, Imbi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valikuuringute keskkond on pidevas muutuses ja arenev. Pidevalt arendatakse uusi uuringute disaine, mis üritavad lahendada uuringufirmade ühe süvenevaid probleeme, nagu langevad vastamismäärad, vähenevad uuringute eelarved ja vastajate suur koormus küsitluste paljususe tõttu. Enamus uuemaid meetodeid kasutab abiinformatsiooni – informatsioon kõikide üldkogumi elementide kohta, mida saab kasutada kõigis uuringu etappides. Käesolevas dissertatsioonis on fookuses andmete kogumise ja hindamise etapid. Andmete kogumisel paratamatult ei saada kõikide valimi elementide vastuseid kätte ehk tekib kadu. Lõplik vastanute hulk pole seetõttu esinduslik üldkogumi suhtes. Kohanduvate disainide korral sekkutakse andmete kogumise protsessi ja juhitakse vastajate kaasamist abitunnuseid kasutavate indikaatoritega, et saavutada esinduslikum vastanute hulk hindamise etapiks. Töös kasutame tasakaalu indeksit, mis mõõdab abitunnuste keskmiste erinevust vastanute hulgas ja valimis. Tasakaalu indeksi abil andmete kogumise suunamist nimetame tasakaalustamiseks. Väitekirjas esitame teoreetilisi tulemusi, mis näitavad tasakaalustamise positiivseid tagajärgi. Näitame, et kahel erijuhul leidub seos tasakaalu indeksi ja kao poolt tingitud nihke vahel, ning tasakaalustamise püüdlused andmete kogumise etapis vähendavad suure kaost tingitud nihke tekkimise riski. Kui hindamise etapil saame lisa abitunnuseid, näiteks välitööde protsessis tekkivad andmed, siis abitunnuste vektor erineb andmete kogumise ja hindamise etappidel. Töös tuletame valemid, kus saame lisa abitunnuste mõju välja tuua ja uurida. Üks võimalik abiinformatsiooni allikas on varasemad küsitlusuuringud. Töös uurime juhtu, kus tahame hinnata kahe tunnuse järgi ristklassifitseeritud osakogumites uuritavaid tunnuseid ja saavutada kooskõla teistest uuringutest pärineva marginaalsete osakogumite infoga. Käsitletakse kahte võimalikku meetodit ja antud erijuhu jaoks on tuletatud valemid. Kõik tulemused on illustreeritud simulatsioonide abil.