Sirvi Kuupäev , alustades "2018" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 2075
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Põhikooli õpetajate tagasiside küsimine õpilastelt ja suhtumine saadud tagasisidesse(Tartu Ülikool, 2018) Palk, Kristi; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Keskkonnakahju ja -ohu ning kahju ulatuse karistusõiguslik määratlemine(Tartu Ülikool, 2018) Kõtrsmann, Hanna; Kiris, Rauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , Statistilise analüüsi rakendamine Eesti Haigekassa raviarvetele(2018) Uusna, Kristiina; Laur, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas bakalaureusetöös analüüsitakse Eesti Haigekassale saadetud raviarveid. Eesmärk on anda ülevaade regressioonanalüüsist diskreetsete argumentidega. Täpsemalt vaadatakse võtteid, kuidas suurte andmekoguste korral tagada arvutuslik efektiivsus ning kuidas parameetrite rohke mudeli korral anda sellele lihtne visuaalne interpretatsioon. Uuritakse mudeli headuse ja täpsuse näitajaid. Eelkõige pööratakse tähelepanu efekti suurusele ja selle tähtsusele. Olulisuse määramiseks tegeliku keskmise ja mudeli poolt ennustatud keskmise vahel võetakse kasutusele permutatsioonitest ja bootstrap-meetod.listelement.badge.dso-type Kirje , Füsioteraapia anküloseeriva spondüliidi korral = Ankylosing spondylitis and physiotherapy(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Bersina, Elina; Sokk, Jelena, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Akadeemilise töökoormuse kalkulaator(2018) Maaroos, Karl-Jaak; Margus Pedaste; Marlon DumasKäesolev bakalaureusetöö keskendub akadeemilise töökoormuse hindamise probleemile ning selle käigus valmis rakendus, mis selle hindamist mugavamaks ja lihtsamaks teeb. Akadeemilise töökoormuse hindamine on keeruline, kuna tihtipeale on raske hinnata kui palju aega on teadustööde peale kulutatud ning kui palju on teadlane teadustööde valmimises osalenud. Teadlase nime valminud rakendusse sisestades võtab see informatsiooni otsitava isiku kohta teadusandmebaasidest Eesti Teadusinfosüsteem, Google Scholar ja Scopus, teeb vajalikud arvutused ning kuvab informatsiooni graafilisse kasutajaliidesesse. Valminud rakendus on ainulaadne ning sellest on potentsiaalselt kasu kõikidel teadustööd teinud ja sellega seotud inimestel.listelement.badge.dso-type Kirje , Keeruliste tööalaste juhtumite üle reflekteerimine lasteaiaõpetajate näidetel(Tartu Ülikool, 2018) Pulk, Ene; Karm, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Comparative analysis of the international, European and Ukrainian standards on the right to education of national minorities: the case of Roma people(Tartu Ülikool, 2018) Kondur, Yulian; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , Kvaliteedimärgiste kasutamise eesmärgid Eesti toiduainetööstuses(Tartu Ülikool, 2018) Peedimaa, Greteliis; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , Ajamasin : loov-praktiline lõputöö(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Meentalo, Mari; Kreintaal, Karoliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärimusmuusikaVaata kontserti https://www.uttv.ee/naita?id=27159listelement.badge.dso-type Kirje , Kui vajalikuks peavad ajateenijad ajateenistust? Mõjutegurid ja hinnangu muutus teenistuse jooksul(Tartu Ülikool, 2018) Müürsoo, Anet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKokkuvõtlikult saab öelda, et ajateenijate hinnangud (ehk seeläbi ka hoiakud) ajateenistuse vajalikkusele võivad teenistuse jooksul muutuda. 2016. aastal aega teenima asunutest ligikaudu kolmandik muutis oma hoiakut ajateenistuse jooksul teenistuse vajalikkuse kohta ning ülejäänud 2/3 jäid ka pärast SBK-d kindlaks oma ajateenistuse alguses antud hinnangule, leides et ajateenistus on vajalik nii isikliku arengu kui ka Eesti riigi julgeoleku seisukohalt või et ajateenistus ei ole kummagi seisukohalt vajalik. Ühtset kindlat tendentsi – kas hoiakuid muudetakse Kaitseväele positiivsemas või negatiivsemas suunas, välja tuua ei saa. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et mingeid kindlaid sotsiaalseid gruppe, kes oma hoiakuid muudaks, ei õnnestunud välja selgitada. Tõdeda saab vaid seda, et eesti keelt põhilise koduse keelena rääkivate ajateenijate puhul on võrreldes venekeelsetest kodudest pärit ajateenijatega suurem tõenäosus, et nad peavad ajateenistust püsivalt teenistuse jooksul vajalikuks. Samuti saab analüüsi põhjal öelda, et nende puhul, kes astusid ajateenistusse omal algatusel, on suurem võimalus, et nad muudavad oma hoiakud ajateenistuse vajalikkuse kohta vaid mõnevõrra, ehk leiavad pärast SBK lõppu, et ajateenistus on vajalik kas isikliku arengu või Eesti riigi julgeoleku seisukohalt. Analüüsist selgus, et paremini on ajateenistuse vajalikkuse hinnangu muutus seletatav teiste kaitseteemalitse hoiakute kaudu, mis olid ajateenijatel välja kujunenud pärast SBK lõppu. Üldine tendents on, et mida positiivsema hoiakuga ollakse erinevates kaitseteemalistes küsimustes, seda suurem on tõenäosus, et ajateenistust hinnatakse nii ajateenistuse alguses kui ka pärast SBK-d vajalikuks või et hinnang ajateenistuse vajalikkusele paraneb ja vastupidi. Peale selle on oluliseks mõjutajaks asjaolu, kas tuldi hea meelega aega teenima või mitte ja kas tuldaks teenistusse ka siis, kui see ei oleks Eesti Vabariigis kohustuslik, vaid vabatahtlik. Kui ollakse positiivselt meelestatud (tuldi hea meelega ja asutakse aega teenima ka siis, kui see ei oleks kohustuslik), siis hinnatakse ka ajateenistuse vajalikkust positiivsemat ja vastupidi.listelement.badge.dso-type Kirje , Fredholmi integraalvõrrandi lahendi tükiti konstantne aproksimatsioon(Tartu, 2018) Lillemäe, Margus; Pedas, Arvet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituutKäesolevas magistritöös vaadeldakse teist liiki Fredholmi integraalvõrrandi ligikaudset lahendamist meetodil, mis tugineb võrrandi lahendi tükiti konstantsele aproksimatsioonile. Töö eesmärk on uurida esitatud meetodi koonduvust ning koonduvuskiirust.listelement.badge.dso-type Kirje , Kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eristamine(Tartu Ülikool, 2018) Ratassepp, Reelika; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Makerrörelsen i Skandinavien och Estland(Tartu Ülikool, 2018) Saarse, Pille-Riin; Metspalu, Tarvo, juhendaja; Elken, Maiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMålet med denna uppsats är att undersöka makerrörelsen i Skandinavien och i Estland med hjälp av dokument, studier, tidningsartiklar och min egen erfarenhet, som jag arbetar i ett makerspace här i Estland. Genom den teoridelen gick jag överblick över makerrörelsens kontext, historia och former av den. I analysdelen fick jag veta hur makerrörelsen uttrycker sig i Skandinavien och i Estland, vilka utrymmen det finns där och vad är fördelarna och svårigheterna av att upprätthålla dessa rymmen.listelement.badge.dso-type Kirje , Kontsertvisuaalide loomine ansamblile VonKuusk(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Petser, Kärt; Tikk, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunsti visuaaltehnoloogialistelement.badge.dso-type Kirje , Eesti tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda õppekavade õppejõudude arusaamad õppejõu professionaalsusest ja selle arengut mõjutavatest teguritest(Tartu Ülikool, 2018) Teugjas-Koit, Mari; Uibu, Ere, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Kangakudumine vanal Võrumaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Uiga, Mai; Uiga, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiillistelement.badge.dso-type Kirje , Meiliturunduse efektiivsus reisibüroo Estravel AS näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2018) Altorf Al Altrov, Laura; Koor, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Aerosooli tekke mudelarvutused(Tartu Ülikool, 2018) Ahu, Allan; Luts, Aare, juhendaja; Salm, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Konkludentne tegu karistusseadustiku § 209 lõike 1 koosseisuteona(Tartu Ülikool, 2018) Leppik, Jüri-Karl; Kairjak, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , Ajateenijate emotsionaalse enesetunde hinnangute erinevused Eesti Kaitseväe eri väeliikides 2016/2017a kompleksuuringu andmetel(Tartu Ülikool, 2018) Jõgi, Mattias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti, kuidas eristub ajateenijate emotsionaalne enesetunne ajateenistuses sõltuvalt teenistuse väeliigist. Eesmärgi saavutamiseks kasutati Eesti Kaitseväe inimvara kompleksuuringus rakendatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) andmeid. Uurimistöö valimisse kuulus 600 ajateenijat. Kolmes laines teostatud küsitluse andmete analüüsist leiti, et statistiliselt olulisi erinevusi emotsionaalses enesetundes leidus väeliikide läbilõikes viies EEK-2 tunnuses seitsme erineva väeliigi ajateenijate seas. Kolmes etapis 15 olulisest muutusest 10 olid leevenduvad, kaks kõikuvad ning kolm püsivalt süvenevad.