Sirvi Kuupäev , alustades "2018" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 2075
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Ebaseaduslike väljamaksete tegemine äriühingust Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-52-14 lahendi valguses(Tartu Ülikool, 2018) Kosk, Kristjan-Jaan; Kairjak, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju vankomütsiini resistentsusgeenide esinemisele ja arvukusele Nõo kombineeritud tehismärgalapuhasti vertikaalfiltris ja väljavoolus(Tartu Ülikool, 2018) Simoniš, Edith; Nõlvak, Hiie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondAntibiootikumide pidev kasutamine inimeste ja loomade ravis toob endaga kaasa tõsiseid keskkonna- ning terviseprobleeme. Sageli on see tingitud antibiootikumijääkide ja antibiootikumiresistentsete organismide kõrgest kontsentratsioonist reovees, milles lisaks sellele leidub veel nanoosakesi ning muid aineid, mis võivad soodustada ARBte ja ARGde teket ja paljunemist. Eriti nanohõbeda kasutamine on tõusuteel ning selle kogused olmereovees suurenevad, samas on selle mõju ARBde ja ARGde arvukusele vähe uuritud. Käesolevas töös hinnati sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju vankomütsiini resistentsusgeeni vanO arvukusele ning määrati vankomütsiiniresistentsust kodeerivate vanA ja vanC geenide olemasolu Nõo tehismärgalapuhasti VF filtermaterjalist ning väljavoolu vee bakterikoosluses qPCR meetodil. Töö käigus saadud tulemused näitavad, et sünteetiliste hõbeda nanoosakeste ja hõbenitraadi olemasolu reovees ei oma olulist mõju vankomütsiiniresistentsust kodeerivate vanA, vanC, vanO geenide esinemisele ja arvukusele tehismärgalapuhasti vertikaalfiltrites. Nõo tehismärgalapuhastis esineb nii vanA kui ka vanC geeni sporaadiliselt.Vankomütsiiniresistentsust kodeeriva vanO geeni arvukused olid VF filtermaterjali proovides kõikuvad, kuid enamasti suurenesid VF väljavoolusdes (v.a. VF3). Tulemuste põhjal saab järeldada, et vankomütsiini resistentsust kodeerivate vanA, vanC ja vanO geenide sisaldus Nõo tehismärgalapuhastis on suhteliselt madal. Siiski satub neid geene puhasti väljavoolust looduskeskkonda. Põhjusena võib tuua asjaolu, et vankomütsiin, viimase võimaluse ravim, ei ole kõige levinum ning tarbitavam antibiootikum Eestis. Samuti ei voola Nõo tehismärgalapuhastisse haigla reovesi, kus kasutatakse vankomütsiini suuremal määral. Antud töös uuriti madala (0,1 mg Ag/l) sünteetiliste hõbeda nanoosakeste kontsentratsioonide mõju tehismärgala mikroobikooslusele. Tulevikus võiks uurida eri tüüpi nanoosakeste mõju tehismärgalas elavate mikroorganimikooslustele ning nende poolt läbiviidavatele protsessidele.listelement.badge.dso-type Kirje , Mitteparameetrilised testid rohkem kui kahe grupi järjestuse kontrollimiseks(2018) Kirjanen, Kristjan-Martin; Selart, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö koosneb kolmest osast. Neist esimeses kirjeldatakse Jonckheere-Terpstra testi ja leitakse teststatistiku täpne ja asümptootiline jaotus. Jonckheere-Terpstra test on kõige levinum mitteparameetriline test rohkem kui kahe järjestatud grupi võrdlemiseks. Töö teises osas kirjeldatakse üldiselt veel nelja mitteparameetrilist testi, milleks on modi tseritud Jonckheere-Terpstra test, Terpstra-Mageli test, Cuzicki test ja Shani, Youngi ja Kangi poolt välja pakutud test. Töö kolmandas osas võrreldakse eelnevalt nimetatud viie testi võimsusi ja statistiku arvutamise algoritmi keerukusi. Testi võimsusi võrreldakse andmete simuleerimise abil.listelement.badge.dso-type Kirje , Õpetajakoolituse üliõpilaste ootused esimesele koolipraktikale, kogemused koolipraktikal ning ettepanekud koolipraktika arendamiseks(Tartu Ülikool, 2018) Viinapuu, Katrin; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Mobility as Semiotic Tool for Identity-Making in the Ppauw Mobile Ecovillage(Tartu Ülikool, 2018) Moghaddam, Morsaleh Ranjbar; Remm, Tiit; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaste teadlikkus poliitilisest konsumerismist(Tartu Ülikool, 2018) Punger, Kertu; Kilp, Alar, juhendaja; Niilo, Airi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutValimisaktiivsus ja usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on langemas. Sellest lähtuvalt on oluline keskenduda valitsusvälistele viisidele poliitikas osalemiseks. Üheks selliseks võimaluseks on poliitiline konsumerism. Bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada välja kuidas mõistavad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilased poliitiliselt teadlikku tarbimist. Autorile teadaolevalt pole poliitilist konsumerismi ja teadlikkust antud teemast Eestis varem uuritud. Autor viis uurimuse eesmärgi täitmiseks läbi kvalitatiivse uurimuse, mille raames kogus andmeid poolstruktureeritud intervjuuga. Autor intervjueeris 12 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna tudengit. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse induktiivse sisuanalüüsiga. Uurimuse tulemustest selgus, tudengid mõistavad poliitilist konsumerismi läbi erinevate tegurite, kuid enda tarbimist poliitiliselt ei mõtesta. Peamiseks takistuseks, miks inimesed ei tarbi poliitiliselt mõtestatult, peeti enese heaolu ühiskondlikust heaolust tähtsamaks pidamist ja vähest teadlikkust antud teemast.listelement.badge.dso-type Kirje , Maaomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametiidentiteet(Tartu Ülikool, 2018) Lihtsa, Terje; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Majutusettevõtte veebipõhise broneerimissüsteemi arendamine Toila SPA Hotelli kodulehe näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2018) Hein, Viktoria; Bentsalo, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Hinnasildi elementide mõju toote märkamisele ja tajutavale väärtusele(Tartu Ülikool, 2018) Ruus, Sandra; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , Teadveloleku praktiseerimine sotsiaalvaldkonna töötajate kogemuste põhjal(Tartu Ülikool, 2018) Ahmet, Merjam; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva uurimuse eesmärk oli teada saada sotsiaalvaldkonna praktikute tõlgendusi enesearengu praktikate kasutamise kohta oma töös. Tulenevalt uurimistöö eesmärgist on tõstatati järgnevad uurimusküsimused: 1. Milliseid enesearengu praktikaid uurimuses osalejad enese sõnul kasutavad? 2.Mida uurimuses osalejad räägivad enesearengu praktikate põhimõtete seostamisest sotsiaaltööga? Vastusena esimesele küsimusel on tulemuste osas välja toodud, et uuringus osalenud sotsiaalvaldkonna töötajad kasutavad meditatsiooni, teadvelolekut, lahti laskmist, joogat ja erinevate õpetajate- teejuhtide ning filosoofiate järgimist. Eelnevalt nimetatud praktikaid õpitakse iseseisvalt, kursuste, koolituse ja kirjanduse abil. Uurimuses selgus, et mainitud praktikad toetuvad budismi algetele ja põhinevad teadvelolekul. Enesearengu praktikate valimises kasutatakse intuitsiooni ja kogemusliku teadmist. Intervjueeritavad kasutavad enesearengu praktikad isikliku tasakaalu saavutamiseks ja läbipõlemise ja emotsionaalse ülekoormatuse vältimiseks. Teise küsimusega, soovisin uurida süvitsi intervjueeritavate enesearengu praktikate seostamist sotsiaaltööga ja selle põhimõtetega. Lähtudes uurimuse käigust, lisandus hulgaliselt intervjueeritavate mõtteid ja arutelu sotsiaaltöö ja enesearengu praktikate ristumisest ja intuitiivsest kasutamisest klienditöös. Uurimuses osalejad kasutavad sotsiaaltöös peamiselt oskusi nagu aktiivne kuulmine, peegeldamine, kuulamine, et selgitada välja klientide eesmärgid või mis on nende täpsem probleem. Samas nõustamise tehnikate kasutamise loomulik osa on kohalolu praktika, mis on seotud kliendipõhise lähenemisega. Klienditöös pakutakse kliendile täieliku tähelepanu, tingimusteta aktsepteerimist, empaatiat ja sageli mittereaktiivsust, mis peegeldavad nõustamise lähenemisi ja sotisaaltöö praegust suunda. Suunates tähelepanu intervjueeritavate igapäevatööle kasutavad sotsiaalvaldkonna praktikud erinevaid sotsiaaltöö lähenemisi nagu pereteraapia, sotsiaalpedagoogika, lahenduskeskne lühiteraapia, positiivne psühholoogia. Taoliste lähenemiste põhimõtted kattuvad osati enesearengu praktikatega, mida harrastavad uurimuses osalejad. Intervjuudes selgus, et nõustajatel on töötehnikad ja eraelu praktikad eraldiseisvad, kuid intervjueeritavatel on oskused vajadusel mõlemaid kombineerida. Kasutatakse ka erinevaid teoreetilisi ja praktilisi sotsiaaltöö teadmisi, mis sobituvad tööasutuste struktuuri ja, millel on ka isiklike põhimõtetega sarnasusi. Teadvelolekul põhinevaid lähenemisi sekkumisstrateegiatena ei kasutata, samas integreeritakse teadvelolekut kliendi töösse suhtumisega töösse, klienti ja situatsioonidesse. Uurimuse läbiviimise käigus selgus palju teemasid, mis mahukuse ja ajalise piirangu tõttu ei saanud töösse sisse tuua. Läbiviidud uurimusega seoses tõstatus veel küsimusi, mis vajaksid tulevikus täiendavat uurimist. Uurimuses selgus, et intervjueeritavad kasutavad intuitiivselt teadveloleku ja kohalolu praktikaid. Seega oleks selle teema täpsustamiseks ja sügavamaks mõistmiseks vajalik teha vaatlus ning kaardistada nende tehnikate kasulikkust töös. Samuti oleks oluline uurida enesearengu praktikate sotsiaaltöösse integreerimise eetilisi küsimusi. Käesoleva uurimuse jätkuna saaks uurida ka seda, milline mõju on Eestis läbiviidavate kursuste (nagu vaikuseminutid, teadliku muutuse kunst) mõju sotsiaaltöös ja teistes sotsiaalvaldkonna praktikute seas.listelement.badge.dso-type Kirje , Livia Augusta ja Agrippina Noorem(Tartu Ülikool, 2018) Aareleid, Getter-Agnes; Kõiv, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Delta õppehoone keskkonna visualiseerimine(2018) Voitenko, Andrei; Raimond-Hendrik TunnelKäesolev töö kirjeldab Delta õppehoone keskkonna visualisatsiooni loomise protsessi. Töö käigul valmis ühendus Cumulocity platvormi ja visualisatsiooni vahel andmete edastami-seks. Loodi Delta õppehoone simuleeritud JSON formaadis tunniplaan, mille abil oli visua-liseeritud igas klassiruumis parasjagu toimuva aine nimetus ning klassiruumi number. Klas-siruumi asukoha paremaks arusaamiseks olid loodud sildid, mis tähistavad ruumide numb-rid 3D visualisatsioonil. Oli integreeritud ilmastiku visualiseerimine, mis põhineb OpenWeatherMap rakendusliidese andmetel. Integreeriti päikese valguse suunda vastami-seks reaalmaailma päiksele.listelement.badge.dso-type Kirje , 2017 Catalan independence referendum: the projection of Russian strategic narratives by RT and Sputnik(Tartu Ülikool, 2018) Voltri, Johannes; Makarychev, Andrey, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutDuring the recent years, Russia has been accused in meddling in the internal affairs of Western countries on several occasions. Claims of Russian information campaign have also surfaced related to the Catalan independence referendum, held on 1 October 2017. Although there have been some analyses the author is not aware of any wider academic research examining Russian information activity related to the referendum. The aim of the thesis was to identify the strategic narratives that Russia disseminated to the English-language audience in relation to the Catalan independence referendum, and connect them with broader Russian foreign policy interests. The author, inter alia, seek to ascertain why Russia was interested in Catalonia in the first place and how it is used various communicative tools to achieve its goals. The author set a hypothesis that Russia was taking advantage of the events in Catalonia to enfeeble the European Union. To test the hypothesis the author conducted a poststructuralist discourse analysis on the content of Sputnik and RT that was published between 1 September and 31 October 2017. Apart from the news articles, television coverage of RT was also analysed. The coverage was viewed through the prism of the strategic narratives theory by Miskimmon, O’Loughlin and Roselle in connexion with the discourse theory of Laclau and Mouffe. The author ascertained that the tense and at times violent conflict in Catalonia gave Russia a pretext to amplify the tensions and direct the coverage towards the European Union. Russia first argued for the intervention of the EU to give the conflict an international dimension. As the EU remained a bystander, Russia actively projected an identity narrative of the EU as hypocritical and not living up to the democratic values it serves to epitomise. EU was shown in decay and in the process of disintegration with an intent to weaken the West’s hegemony and by doing this strive for a multilateral world order where the role of Russia would be increased. The hypothesis was thus confirmed. The work contributes to the wider efforts of elucidating the range and technique of Russian information activities and demonstrates that Russia has vested interest not only in its close neighbourhood but also further away where it is not and active player itself.listelement.badge.dso-type Kirje , Teleauditooriumi mõõtmine tänapäeva Eestis arvestades telepildi vaatamise võimalusi erinevatel platvormidel(Tartu Ülikool, 2018) Heinlaid, Heini; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö „Teleauditooriumi mõõtmine tänapäeva Eestis arvestades telepildi vaatamise võimalusi erinevatel platvormidel“ üheks eesmärgiks oli kaardistada telepildi vaatamis- ja mõõtmismeetodite hetkeseis. Seda valdkonda ei ole sellisel kujul auditooriumist lähtuvalt lahti kirjutatud. Töö eesmärk oli selgitada välja, kas ja kui palju on võimalik praeguste meetodite ja võimaluste juures hõlmata telepildi vaatamise statistikat tervikuna. Püstitatud uurimisküsimuste ja -tegevuse tarbeks koostasin ülevaatliku peatüki osaliselt õppematerjali vormis, kus on olulisemad punktid ja ekspertide kommentaarid toodud eraldi esile. Samuti on oma osa selles ilmestavatel graafikutel ja kokkuvõtvatel tabelitel. Eestis ega ka maailmas ei ole ühte selget viisi, kuidas mõõta ära tervikuna inimese igapäevane video sisu tarbimine. Seetõttu uurisin, millise pildi me saame praeguste meetodite abil, kui uurida ainuüksi telepildi vaatamist. Tuli välja, et Eestis on auditoorium ära kaetud erinevate meetoditega. Probleem peitub selles, et erinevate meetodite andmeid ei ole võimalik omavahel ühilduma panna. Emori meetod mõõdab inimesi, teised meetodid pelgalt seadmete arvu. Samuti mõõdab osa meetodeid faktilist tegevus, ent osad on mõjutatud jätkuvalt inimese enda käitumisest. Lisaks võrdlesin töös ERRi telekanalite vaadatavust ning uurisin mõõtmismeetodite andmete eripärasid Kantar Emori, Telia, ERRi ning enda kogutud informatsiooni põhjal. Erinevate meetodite vahel võis näha sarnaseid trende vaatamisaktiivsuse tõusus-languses, ent siiski ei ole võimalik tulemusi omavahel liita või teineteisele vettpidavalt vastandada. Töö kinnitas, et telepilti vaatava auditooriumi mõõtmine on keeruline protsess, kui üritada uurida auditooriumi käitumist kõikidel platvormidel korraga. Samas ollakse Eestis rahul selle valdkonna peamise meetodiga, milleks on Kantar Emori telemõõdikute uuring. Kantari telemõõdikuuring on usaldusväärne. See pakub huvitavat informatsiooni erinevatele osapooltele. Auditoorium saab olla iganädalaselt kursis populaarsemate saadete pingereaga. Andmetöötlejad saavad aga minutitäpsusega välja selgitada, mis põhjusel inimesed on otsustanud kanalit vahetada. Uute vaatamisvõimaluste pealetulekuga muutub telerivahendusel teleripildi vaatamine tagasihoidlikumaks, ent ka meediapäeva uuring (2016) näitas et koos erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiatega ei kaota televiisor lähiajal oma populaarsus.listelement.badge.dso-type Kirje , Kindlustusreservide hindamine statistikatarkvara R paketiga ChainLadder(2018) Puskar, Linnet; Käärik, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondSelles bakalaureusetöös antakse ülevaade statistikatarkvara R paketi ChainLadder funktsioonidest MackChainLadder, MunichChainLadder ja BootChain-Ladder. Töö esimeses peatükis tutvustatakse nende funktsioonide aluseks olevaid Macki, Müncheni ja bootstrap ahel-redel meetodeid. Teises peatükis esitletakse lühidalt Chain-Ladder paketti ning leitakse eelnevalt nimetatud funktsioone kasutades reaalse andmestiku põhjal reservi hinnangud.listelement.badge.dso-type Kirje , Korteriomanditeks jagatud kinnisasja kaasomandi eseme ainukasutusse andmine ja kasutuse reguleerimine korteriühistutes parkimise korraldamise näitel(Tartu Ülikool, 2018) Arvi, Tuuli; Paal, Kaupo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Benefit-cost Analysis of Public Safety Investment on the Example of the Fixed Speed Enforcement Cameras on the Main Roads of Estonia(Tartu Ülikool, 2018) Kleemann, Priit; Lukason, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , R-i põhised targa kodu analüüsilahendused(2018) Tõnissoo, Ako; Jakob MassKäesolevas bakalaureusetöös loodi baaslahendus asjade interneti andmete visualiseerimiseks ning analüüsimiseks. Lahendus pärib ühest või mitmest andmebaasist andmed, viib need sobivale kujule ning visualiseerib need. Lahenduse loomiseks on kasutatud OpenHAB-i nimelist targa kodu haldamise keskkonda ning programmeerimiskeelt R ja tema teeki Shiny. Töö käigus arendas autor toimiva prototüübi. Lahendus koosneb kolmest näidisrakendusest, millest esimene on juhtpaneel, kust on kasutajal võimalik näha enda seadmete informatsioon. Juhtpaneel koosneb neljast näidikust ning kahest graafikust. Teine lahenduse osa on näidisrakendus, kus ARIMA mudeli põhjal prognoositakse tulevasi andmeid. Kolmandaks rakenduseks on kahe seadme väärtuste seoste leidmine Pearsoni korrelatsioonikordaja abil. Loodud lahendust testiti Tartu Ülikooli mobiili- ja pilvearvutuste labori targa kodu seadmete andmestikuga.listelement.badge.dso-type Kirje , Soikkola isurite etniline identiteet ja kalurikolhoos Baltika, 1957-2017(Tartu Ülikool, 2018) Haunmann, Andreas; Ventsel, Aimar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Etnoloogia teaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , Protecting democracy, rule of law and fundamental rights in the European Union: comparing rationalist and constructivist explanations(Tartu Ülikool, 2018) Erik, Kadi; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe European Union (EU) shares a set of common values of democracy, the rule of law and fundamental rights. They are enshrined in the Article 2 of the Treaty on European Union (TEU) and are protected by the Article 7 of the TEU. While there are many sanctioning options for the potential member states before accession into the EU, it becomes very difficult once a state has become a member of the EU. In order to trigger the article 7, the European Commission, the European Parliament and the European Council need to agree to this solution. Even tough there have been breaches to the common values, the sanctioning mechanism has never been used. The aim of this thesis is to understand the reaction and action of the European Union towards these breach cases. There is a potential for the application of the Article 7 in two current situations, namely in Hungary and Poland. The research questions are, is it possible to make sense of the European Union and member states reactions to the breach of rule of law, democracy and fundamental rights through a constructivist or a rationalist lens? Is there a variance between institutions and key member states, according to which factors? The research was conducted using the arguments of European Commission, the European Parliament, the European Council and the three biggest member states. Their arguments towards the possible breach cases were analysed using qualitative content analysis applying the two theoretical frameworks, rationalism and constructivism. The results of the analysis show that both theoretical approaches were relevant and used by all member states but also by the institutions, therefore they should not be seen as separate, but as complimentary theoretical approaches.