Sirvi Kuupäev , alustades "2018-02-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Studies on papillomavirus transcription and regulatory protein E2
(2018-02-09) Sankovski, Eve; Ustav, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Papilloomiviirused on viiruste perekond, mis nakatab nii inimeste kui loomade epiteelrakke ja põhjustab papilloome ehk näsakasvajaid, mis võivad teatud tingimustes areneda halvaloomulisteks kasvajateks. Inimese papilloomiviiruseid on teada üle 200 tüübi ja nad jagatakse kaheks grupiks nende koespetsiifilisuse alusel: limaskesti nakatavad papilloomiviirused ja naharakke nakatavad papilloomiviirused. Naha papilloomiviirused on siiani pälvinud vähem tähelepanu, sest nende võimalik seos nahakasvajatega on tulnud ilmsiks alles viimasel kümnendil. Meie keskendusime oma töös naha papilloomiviirusele HPV5, mida on viimasel ajal hakatud seostama nahakasvajate tekkega, aga mida on siiani ikkagi suhteliselt vähe uuritud. Meie töö tulemusena valmis HPV5 transkriptsiooni kaart, mille iseloomustamiseks me kasutasime inimese sääreluu kasvaja rakuliini U2OS. Selle rakuliini abil õnnestus meil kirjeldada 14 erinevat viiruse mRNAd. Edasises töös keskendusime viirusvalgu E2 uurimisele, mis on põhiline viiruse elutsükli regulaator. E2 valgul on lisaks täispikale valgule veel kaks isovormi, valgu C-terminaalset osa sisaldav E2C ja alternatiivse splaissinguga saadud E8/E2. Me uurisime E2 paiknemist rakus ja leidsime, et lühike E8 valgu järjestus on piisav selleks, et valk suunata raku tuuma. Meile teadaolevalt on see järjestus lühim tuuma suunav järjestus, mis on siiani teada. Tänu proteoomika arengule on siiani leitud üle 200 E2 partnervalgu, millest enamuse funktsioon viiruse elutsüklis on siiani teadmata. Meie leidsime uue E2-ga seonduva rakulise valgu, milleks on tuumamüosiin 1. See on esimene müosiini perekonda kuuluv E2 partnervalk ja katsed näitasid, et tuumamüosiin 1 mõjutab HPV5 DNA paljunemist rakus.
Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
(2018-02-09) Ogren, David; Metslang, Helle, juhendaja; Metslang, Helena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Probleemi kirjeldus. Reeglid, mis kirjeldavad täis- ja osasihitise vastandust eesti keeles, kehtivad küllaltki järjekindlalt, kui sihitis kuulub finiitse verbivormi juurde, mitte aga siis, kui sihitis laiendab infiniitset verbivormi. Kui finiitlauses on keelekasutajal enamasti lihtne otsustada, kas sündmus on mõeldud kestva või lõpetatuna, ja sihitise kääne valitakse sellest tõlgendusest tulenevalt (vrd küpsetas õunakooki ja küpsetas õunakoogi), siis näiteks da-infinitiivi puhul on mõtestus palju hägusam: kas tahan küpsetada õunakooki või tahan küpsetada õunakoogi? Mõlemad variandid on võimalikud. See aga ei tähenda, et sihitise käände valik oleks juhuslik; isegi kui puudub selge reegel, mille järgi saab sobivaima käände valida, on igal lausel mõned olulised süntaktilis-semantilised tunnused, mis suunavad valikut, soodustades ühe või teise käände kasutust. Doktoritöö keskendub objekti käändevalikule da-infinitiivi puhul, mis on kõige laiema kasutusalaga infiniitne verbivorm eesti keeles. Uurimuse üks põhieesmärk oli välja selgitada da-infinitiivi konstruktsioonides esineva sihitise käände valikut mõjutavad tegurid ning nende omavahelised suhted, vaadeldes lauseid, milles sihitise käände seletamiseks ei piisa objekti vormivahelduse põhireeglitest. Lisaks oli eesmärgiks võrrelda erinevaid da-infinitiiviga konstruktsioone, et näha, kuivõrd sarnased on neis sihitise käänet mõjutavate tegurite kimbud: kas kõigis konstruktsioonides ilmnevad samad tendentsid? Tulemus ja kasutegur. Sihitise käände varieerumine da-infinitiiviga konstruktsioonides on tihedalt seotud sõnajärjega ning sellega, kas lauses kirjeldatakse korduvat või ühekordset sündmust; osasihitis on sagedasem korduvate sündmuste puhul ning siis, kui sihitis eelneb da-infinitiivile. Lisaks võivad mõju avaldada leksikaalsed elemendid, mis ei kuulu da-infinitiiviga fraasi (vrd näiteks verbe tahtma ja otsustama; tahtis osta autot on palju vastuvõetavam kui otsustas osta autot). Doktoritöö näitab, et tegeliku keelekasutuse selgitamiseks ei piisa „reeglitest“, tegemist on konstruktsioonidele omaste, sageli erinevate tendentsidega, kusjuures mõnes konstruktsioonis kasutatakse sihitise käändeid üsna ebajärjekindlalt. Sellise varieerumise seletamiseks tuleb keelekasutust vaadelda kui omavahel vastandlike motivatsioonide võistluse tulemust, kus on argumendid nii täis- kui ka osasihitise kasutamise poolt, kuid igas konkreetses lauses võib ainult üks kääne peale jääda. Uurimistulemused on huvipakkuvad rahvusvahelise keeleteaduse jaoks ning annavad olulist infot eesti keele uurimise, keeleõppe jm rakenduste jaoks.