Sirvi Kuupäev , alustades "2018-03-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Küberhügieenist mäluasutuste töötajatele
    (2018-03-13) Praust, Valdo
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patentimise piirangud vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga (Eesti patendiõiguse näitel)
    (2018-03-13) Piirman, Margit; Pisuke, Heiki, juhendaja; Kelli, Aleksei, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Probleemi kirjeldus. Inimese pluripotentsete (embrüonaalsete, indutseeritud pluripotentsete ja partenogeneetiliste) tüvirakkude abil loodetakse tulevikus asendada või parandada kahjustunud kudesid või organeid, ravida raskeid haigusi nagu diabeet, Alzheimeri või Parkinsoni tõbi. Nimetatud teadusuuringute tegemine nõuab suuri rahalisi investeeringuid. Selleks, et biotehnoloogia-ettevõtted sooviksid nimetatud valdkonda investeerida, on vajalik pakkuda neile midagi vastutasuks – patendikaitse saamise võimalus leiutistele on üheks võimaluseks, kuidas leiutustegevust hoogustada ja soodustada erasektori poolt investeeringute tegemist. Samas tuleb arvestada, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutised põhinevad inimpäritolu materjalil. Inimembrüo enamasti hävib, kui sellest eraldatakse embrüonaalseid tüvirakke. Eelnev tekitab küsimuse, kas selliste leiutiste patentimine peaks olema lubatud või avaliku korra ja moraali argumentide alusel keelatud. Tulemus ja kasutegur. Doktoritöös uuriti, kas inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patendikaitse on seaduses sätestatud avalikust korrast ja moraalist tulenevate piirangute alusel välistatud, tehes seda Eesti patendiõiguse näitel. Seejuures analüüsiti, kuidas sisustada avalikust korrast ja moraalist tulenevaid piiranguid patendiõiguses ka Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide ja praktika valguses. Analüüsiti ka seda, mis on Eesti regulatsiooni kitsaskohad. Doktoritöös on jõutud järeldusele, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patenditavust ei saa Eesti patendiseaduses sätestatud avalikust korrast ja moraalist tulenevate piirangute alusel välistada. Doktoritöö tulemusena leiti, et Eesti patendiseaduse regulatsioon vajab piirangute sõnastuse osas muutmist.