Sirvi Kuupäev , alustades "2018-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2018 nr 4
(Tartu : Tartu Ülikool, 2018-04) Tartu Ülikool
Ikka puust ja punaseks ehk Kergem on hoida kui oiata
(Maaleht, 2018-04-05) Kallis, A.
The dynamics of plant and arbuscular mycorrhizal fungal communities in grasslands under changing land use
(2018-04-06) Neuenkamp, Lena; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enam kui kaks kolmandikku maismaaökosüsteemidest on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud. Viimaste hulka kuuluvad ka Euroopa pool-looduslikud rohumaad, mis paistavad silma oma taimekoosluste suure mitmekesisusega. Need rohumaad on kujunenud kestva ja mõõduka niitmise ja/või karjatamise tulemusel ning nende säilitamiseks on vaja samasuguse maakasutuse jätkumist. Kuna pool-looduslike rohumaade pindala on drastiliselt vähenenud, on looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks tihtipeale vajalik ka nende rohumaade taimekoosluste taastamine. See omakorda nõuab detailset arusaama rohumaade elurikkust mõjutavatest teguritest. Madalakasvulised väheviljakate rohumaade taimeliigid on valguslembesed ja neil on väiksed, tuule või kariloomade kaasabil levivad seemned. Kinnikasvanud rohumaadel ei ole selliste taimeliikide jaoks piisavalt valgust ning puuduvad sobilikud tingimused seemneleviks. Lisaks võib niiduliikide populatsioonide seisundit halvendada ning taastumist takistada sümbiontsete mullamikroobide puudumine. Viimaste hulka kuuluvad ka arbuskulaarmükoriissed (AM) seened. Antud doktoritöö tulemused kinnitasid, et lisaks seemnelevi soodustamisele ja valgustingimuste parandamisele on kinnikasvanud rohumaade taastamisel tähtis roll ka AM seentel. Tüüpilises avatud rohumaa taimekoosluses on tunduvalt rohkem mükoriisa olemasolust oluliselt sõltuvaid taimeliike kui kinnikasvanud rohumaa taimekoosluses. Seetõttu võib AM seente olemasolu või puudumine rohumaade taastamisprotsessi oluliselt mõjutada.
Genome structural variation modulating the placenta and pregnancy maintenance
(2018-04-06) Kasak, Laura; Laan, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ema ja loote vaheline suhtlus loob aluse raseduse edukaks kulgemiseks. Rasedus on naise jaoks füsioloogiline väljakutse, mida kinnitab nii varaste (korduv raseduse katkemine, KRK) kui hiliste (preeklampsia, gestatsioonidiabeet, raseduskestuse kohta suur/väike sünnikaal) rasedustüsistuste rohkus. Rasedusaegseid komplikatsioone on sageli seostatud puuduliku platsenta invasiooni ning funktsiooniga, seetõttu on äärmiselt oluline täielik arusaam platsenta bioloogiast. Platsenta geenide avaldumise tase ja dünaamika reguleerib platsenta funktsiooni ja seeläbi raseduse kulgemist. Inimese platsenta RNA molekulide profiili moduleerib geneetiline varieeruvus, millest kõige enam on uuritud ühenukleotiidseid muutusi. Käesolevas doktoritöös uuriti esmakordselt DNA koopiaarvu muutuste (copy number variation, CNV) mõju teadmata põhjusega KRK (=>3 järjestikust raseduse katkemist) tekkes. CNV-d põhjustavad nähtust, kus teatud genoomi osad on kustutatud ja teistest on tehtud lisakoopiaid. CNV-sid on seostatud mitmete erinevate haigustega, kuid vähe on uuringuid rasedustüsistuste vallas. Kogu genoomi CNV piirkondade uuring Eesti ja Taani valimites tuvastas lisakoopia ehk duplikatsiooni 5. kromosoomil, mis suurendab KRK riski naistel ligi viis korda. Antud duplikatsioon hõlmab kahte platsentas kõrgelt avaldunud geeni (PDZD2 ja GOLPH3), mida pole varasemalt rasedusega seostatud. Lisauuringus leiti, et KRK vanemate genoomides leidub enam pikki kromosoomide otste ja keskmete läheduses asuvaid muutusi, mis võivad soosida vigu kromosoomide normaalsel jagunemisel. Lisaks võrreldi kogu genoomi CNV-de profiili vanemate verest ja platsentast eraldatud DNA-s nii normaalse raseduse erinevatel trimestritel kui rasedustüsistuste korral. Tulemused näitavad, et raseduse edukaks kulgemiseks ajab platsenta oma rakkude genoomi sassi justkui vähkkasvaja. Seetõttu esineb platsenta genoomis suurel hulgal muutusi, eelkõige duplikatsioone: ligi kuus korda enam kui vanematel genoomis. Kui aga ümberkorraldusi on liiga vähe, võivad tekkida mitmed rasedusaegsed komplikatsioonid. Duplikatsioonid hõlmasid geene, mis on seotud embrüonaalse arenguga ja platsenta rakkude invasiooni toetava protsessiga. See viitab sellele, et platsenta genoomis toimunud muutused soodustavad organi tööd ja raseduse edukat kulgemist.
Lector in drama. Les enjeux fictionnels et imaginaires du suicide dans le théâtre français du XIXe siècle
(2018-04-06) Einman, Maria; Rykner, Arnaud, juhendaja; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tänapäeval käsitletakse teatriteksti lugemist eeskätt tekstianalüüsina. Doktoritöö eesmärk on antud lähenemist rikastada, käsitledes teatriteksti lugemist fiktsionaalse teksti lugemisena. Seda lugemisviisi vaadeldakse XIX sajandi prantsuse draama tegelaste enesetapuproblemaatika valguses. Teisisõnu huvitab autorit see, kuidas tegelase enesetapp mõjutab teatriteksti lugemist protsessina. Sellele küsimusele vastamiseks uuritakse põhjalikult ka enesetappude põhjusi ja tagajärgi ning nende seost katarsisega. Analüüsiks kasutatakse Vincent Jouve’i virtuaalset lugejat ehk ajastuvälist ja implitsiitset tekstiefektide adressaati. Lugemise ajal «imbub» virtuaalne lugeja fiktsionaalsesse maailma, mille aluseks on Reaalse-Kujuteldava-Sümboolse kolmikjaotusel põhinev dispositiiv. Doktoritöö koosneb viiest peatükist: teoreetilisele sissejuhatusele järgnevad melodraama, romantilise, naturalistliku ja sümbolistliku draama käsitlused. Peale fiktsionaalsete enesetappude mõju lugejale huvitab autorit ka uuritavate teatrižanrite arengu küsimus «virtuaalse» lugemise perspektiivis. Nii saabki XIX sajandi prantsuse draama lugemist võrrelda teekonnaga melodraama elujaatavast meelekindlusest sümbolistliku draama traagilise määramatuseni, õnnestunud enesetappudest võimalike suitsiidideni ning «nutuküllasest» katarsisest antikatarsiseni.
Biosensing system for the rapid multiplex detection of mastitis-causing pathogens in milk
(2018-04-13) Juronen, Delia; Rinken, Toonika, juhendaja; Rinken, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mastiit on udarapõletik, mis enamasti tekib patogeensete mikroorganismide sattumisel läbi nisajuha udaraveerandisse, olles peamine lüpsilehmade nakkushaigus. Mastiidi poolt põhjustatud kahju kogu maailma 271 miljoni piimalehma kohta on hinnanguliselt 16-26 miljardit eurot aastas. Traditsiooniliste meetoditena mastiiti tekitavate bakterite identifitseerimiseks on tänapäeval kasutusel mikrobioloogilised analüüsid, mis võtavad aega 1-2 päeva ja laboratoorsetes tingimustes tehtavad patogeenide geenianalüüsid, mille tegemiseks kulub 6 tundi. Kuna ravi edukuse tagamiseks on selle täpsuse kõrval väga oluline ka selle võimalikult operatiivne alustamine, siis on vajalik välja töötada sellised analüüsimeetodid, mis võimaldavad patogeenide identifitseerimist oluliselt kiiremini kui praegu ning mida on võimalik kasutada farmides kohapeal. Tänasel päeval sellised meetodid puuduvad. Doktoritöö käigus töötati välja biosensorsüsteem ja mõõtemetoodika kolme peamise mastiiti tekitava patogeeni – Staphylococcus aureus’e Escherichia coli ja Streptococcus uberis’e määramiseks nii eraldi kui ühtlasi ka kõikide nimetatud patogeenide koos määramiseks. Biosensorsüsteemi konstrueerimisel uuriti selle tundlikkust, tööpiirkonda, selektiivsust ja sobivust rakendamiseks keerulistes maatriksites nagu piim. Biosensori selektiivsus kindla patogeeni määramiseks teiste bakterite olemasolul oli väga hea ning seda on võimalik kasutada mitme bakteri samaaegseks määramiseks. Väljapakutud biosensorsüsteemil põhinevat mõõtesüsteemi on võimalik kasutada loomade tervise automatiseeritud kontrolliks farmis kohapeal ja seeläbi kiiresti identifitseerida juba varajases staadiumis potentsiaalne haigus. Varajane haiguse avastamine aitab alustada koheselt kiiret ja sobivat ravi, parandades seeläbi looma heaolu ja piima kvaliteeti ning vähendada tootmiskulusid ja majanduslikku kahju.
Informal mutual oversight mechanisms in coalition governments: Insights from the Baltic states for theory building
(2018-04-16) Pukelis, Lukas; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Valitsuskoalitsioonide toimimine on keeruline. Koalitsioonid moodustatakse erinevatest, konkureerivate või koguni vastanduvate huvide ja eesmärkidega erakondadest. Ometi on pärast Teist maailmasõda koalitsioonivalitsused muutunud Euroopas üha sagedaminiesinevateks. Pealegi on sellised valitsused suutnud kõigile raskustele vaatamata riike tõhusalt juhtida ja seejuures stabiilselt koos püsida. Seda on tehtud teatud koalitsioonivalitsuste juurde loodud mitteametlike asutuste abil, mis võimaldavad koalitsioonipartneritel üksteise tegevusel „silma peal hoida“. Käesolevas väitekirjas on selliseid asutusi nimetatud mitteametlikeks vastastikuse järelevalve mehhanismideks (MVJM, ingl. IMOM) ja analüüsitud, kuidas neist neli – parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramine, vähemoluliste ministrite ristmääramine, koalitsioonilepingute koostamine ning koalitsiooninõukogude loomine – toimivad Balti riikides. Balti riigid valiti käesolevas töös uurimisobjektiks, sest sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele on neis suur osatähtsus koalitsioonivalitsustel, mis on võrdlemisi stabiilsed ja toimivad edukalt. Samas on nende riikide vastavad ajaloolised arengud olnud märgatavalt erinevad ja tunduvalt kiiremad. Seega pakuvad Balti riigid ainulaadset võimalust uurida selliste MVJMide arengut aja jooksul ja kuulda tähelepanekuid inimestelt, kes on ise mänginud olulisi rolle selliste asutuste loomisel. Käesolev väitekiri jõuab järeldusele, et MVJMide kasutamist Baltimaades suunasid üldjoontes samasugused põhjused nagu Lääne-Euroopas ja sealseid MVJMe kasutatakse sarnasel moel. Samas on Balti riigid seoses oma teistsuguse ajalooga kasutanud teatud MVJMe nagu näiteks parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramist suuremas ulatuses kui Lääne-Euroopa riikides, aga mõned Lääne-Euroopas populaarsed MVJMid nagu näiteks vähemoluliste ministrite ristmääramine pole Balti riikides kunagi populaarsust võitnud. Samuti näitab käesolev väitekiri, et MVJMe on parem käsitleda kui ühtset järelevalvesüsteemi, mitte kui eraldiseisvaid instrumente. MVJMide kasutamine sõltub kahest tegurirühmast: tegurid, mis on seotud järelevalve alase vajadusega koalitsioonivalitsuses ja MVJMide kasutamisega seonduvad kulud. Väitekirja üheks peamiseks panuseks on suurema tähelepanu pööramine järelevalvega seonduvatele kuludele, mida seni on uuritud võrdlemisi vähe.
Oral health status and prevalence of temporomandibular disorders in 65–74-year-olds in Vietnam
(2018-04-18) Nguyen, Minh Son; Saag, Mare, juhendaja; Jagomägi, Triin, juhendaja; Voog-Oras, Ülle, juhendaja; Nguyen, Toai, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tervest suust räägitakse siis, kui näo ja lõualuude piirkonnas ei ole valu, hambakaariest, põletikulisi protsesse, kasvajaid, teisi haigusi ega normist kõrvalekaldeid, mis halvendaksid mälumis- ja kõnefunktsiooni ning psühhosotsiaalset heaolu. Eakate inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt paljudes riikides. Vananeva ja nõrgestatud inimese suu tervist võivad mõjutada mitmed riskitegurid. Näo-lõualuude süsteemi tervis oleneb ka hambumusest ja alalõualiigeste seisundist. Erinevate alalõualiigese anatoomiliste ja funktsionaalsete haiguslike seisundite ühisnimetajaks on temporomandibulaarliigese e. alalõualiigese haiguslikud seisundid (TMD). Vietnami eakad on elanud üle Vietnami sõja (1945–1975). Erinevad majandusmudelid ja globaalsed muutused on mõjutanud nende tervist sh. suutervist ja elukvaliteeti. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli kirjeldada vanemaealiste vietnamlaste suutervise seisundit ja suutervise käitumist, alalõualiigese haiguslikke seisundeid ja oklusioonikontaktide mõju näokolju struktuuridele ning uurida näokolju morfoloogia ja TMD vahelisi seoseid. Uuringusse kaasati mitmeastmelise juhusliku kihtvaliku meetodit rakendades Danangi piirkonnast 258 vietnamlast vanuses 65-74 aastat. Kliiniline uuring hammaste kõvakudede ja tugikudede seisundi hindamiseks teostati vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud indekseid ja metoodikat kasutades. Alalõualiigese haigusi diagnoositi kasutades alalõualiigese haiguste diagnostika kriteeriume. Hambumust hinnati Eichner’s klassifikatsiooni järgi, milles on hambakaar jagatud oklusioonikontaktide põhjal neljaks tsooniks, eakate inimeste näokolju muutusi hinnati tsefalomeetriat kasutades. Uuritutest 97.7% diagnoositi hambakaariest, 83,3% parodondi haigusi ja 56,6% alalõualiigese haiguslikke seisundeid, milliste hulgas prevaleerusid diski asendi häire ja liigese degeneratiivsed muutused. Umbes 16% uuritutest ei olnud ühtegi töötavat hambapaari e. oklusioonikontakti. Risk alalõualiigeste haigestumiseks oli 3,36 korda kõrgem ühepoolse (95% CI = 1,21–9,36, P = 0,020) ja 2,71 korda kahepoolse (95% CI = 1,12–6,56, P = 0,027) oklusioonikontaktide kaotuse korral. Puudulik oklusioonikontaktide arv põhjustab muutusi ala – ja ülalõualuu tasandil ja struktuuris. Muutused mandibulaarsetes struktuurides olid statistiliselt oluliselt seotud alalõualiigese haiguslike seisundite tekkega (P < 0,05). Saadud informatsioon omab väärtust Vietnami tervishoiusüsteemis suutervise alase ennetustegevuse ja aktiivse ravi planeerimisel.
Jätke lapsed väljapoole, kui te lahkute
(Maaleht, 2018-04-19) Kallis, A.
Realistic 3D Virtual Fitting Room
(2018-04-24) Daneshmand, Morteza; Aabloo, Alvo, juhendaja; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Virtuaalne riiete proovimine on üks põhilistest teenustest, mille pakkumine võib suurendada rõivapoodide edukust, sest tänu sellele lahendusele väheneb füüsilise töö vajadus proovimise faasis ning riiete proovimine muutub kasutaja jaoks mugavamaks. Samas pole enamikel varem välja pakutud masinnägemise ja graafika meetoditel õnnestunud inimkeha realistlik modelleerimine, eriti terve keha 3D modelleerimine, mis vajab suurt kogust andmeid ja palju arvutuslikku ressurssi. Varasemad katsed on ebaõnnestunud põhiliselt seetõttu, et ei ole suudetud korralikult arvesse võtta samaaegseid muutusi keha pinnal. Lisaks pole varasemad meetodid enamasti suutnud kujutiste liikumisi realistlikult reaalajas visualiseerida. Käesolev projekt kavatseb kõrvaldada eelmainitud puudused nii, et rahuldada virtuaalse proovikabiini vajadusi. Välja pakutud meetod seisneb nii kasutaja keha kui ka riiete skaneerimises, analüüsimises, modelleerimises, mõõtmete arvutamises, orientiiride paigutamises, mannekeenidelt võetud 3D visuaalsete andmete segmenteerimises ning riiete mudeli paigutamises ja visualiseerimises kasutaja kehal. Selle projekti käigus koguti visuaalseid andmeid kasutades 3D laserskannerit ja Kinecti optilist kaamerat ning koostati nendest andmebaas. Neid andmeid kasutati välja töötatud algoritmide testimiseks, mis peamiselt tegelevad riiete realistliku visuaalse kujutamisega inimkehal ja suuruse pakkumise süsteemi täiendamisega virtuaalse proovikabiini kontekstis.
Importance of dispersal limitation in determining dark diversity of plants across spatial scales
(2018-04-27) Riibak, Kersti; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elurikkuse hoidmine on looduskaitse ülim eesmärk, ent sageli on elurikkus võimalikust liikide hulgast palju väiksem ehk kooslused pole täielikud. Kuna vaid elurikkad kooslused suudavad inimkonnale pakkuda erinevaid looduse hüvesid, nagu mulla teke, (kultuur)taimede tolmeldamine ja looduslik kahjuritõrje, on äärmiselt oluline teada, miks osad liigid on sobivatest elupaikadest puudu ehk moodustavad tumeda elurikkuse. Antud töö eesmärgiks oli hinnata millisel määral võib taimede kehv levimisvõime (vähene seemetoodang ja levimiskaugus) põhjustada liikide puudumise sobivatest kasvukohtadest nii Kesk- ja Põhja-Euroopas kui ka Läänemere regiooni rohumaadel. Lisaks uurisime, kuidas levimispiirangu osatähtsus sõltub kohalikest keskkonnaoludest ja inimmõjust. Tumeda elurikkuse leidmiseks analüüsisime liikide koosesinemise mustreid, levimisvõimekuse hindamiseks kasutasime erinevaid seemnelevi mõjutavaid liigitunnuseid. Analüüsid näitasid, et tumedasse elurikkusesse kuuluvate liikide seemnetoodang ja levimiskaugus oli üldjoontes väiksem kui koosluses esindatud ehk vaadeldud liikidel. Seega põhjustas taimede kehv levimisvõime liikide puudumise sobivatelt aladelt. Levimispiirangu osatähtsus oli aga väiksem keskkonnastressi puhul ja suurema inimtegevusega piirkondades. Põllumajandusmaastikes, kus kasvuks sobivate rohumaade pindala oli väike, kuulusid tumedasse elurikkusesse hoopiski hea levimisvõimekusega taimeliigid. See omakorda viitab ohule, et head levijad satuvad killustatud põllumajandusmaastikes sageli mittesobilikele aladele. Antud töö näitab, et taimede levimisvõime määrab suurel määral ära koosluste täielikkuse. Selleks, et suurendada elurikkust meie põllumajandusmaastikes on äärmiselt oluline soodustada kohalike liikide edukat seemnelevi killustunud rohumaalaikude vahel elupaiga pindala suurendamise ning rohumaade mõõduka karjatamise või niitmise abil.