Sirvi Kuupäev , alustades "2018-04-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

The dynamics of plant and arbuscular mycorrhizal fungal communities in grasslands under changing land use
(2018-04-06) Neuenkamp, Lena; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enam kui kaks kolmandikku maismaaökosüsteemidest on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud. Viimaste hulka kuuluvad ka Euroopa pool-looduslikud rohumaad, mis paistavad silma oma taimekoosluste suure mitmekesisusega. Need rohumaad on kujunenud kestva ja mõõduka niitmise ja/või karjatamise tulemusel ning nende säilitamiseks on vaja samasuguse maakasutuse jätkumist. Kuna pool-looduslike rohumaade pindala on drastiliselt vähenenud, on looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks tihtipeale vajalik ka nende rohumaade taimekoosluste taastamine. See omakorda nõuab detailset arusaama rohumaade elurikkust mõjutavatest teguritest. Madalakasvulised väheviljakate rohumaade taimeliigid on valguslembesed ja neil on väiksed, tuule või kariloomade kaasabil levivad seemned. Kinnikasvanud rohumaadel ei ole selliste taimeliikide jaoks piisavalt valgust ning puuduvad sobilikud tingimused seemneleviks. Lisaks võib niiduliikide populatsioonide seisundit halvendada ning taastumist takistada sümbiontsete mullamikroobide puudumine. Viimaste hulka kuuluvad ka arbuskulaarmükoriissed (AM) seened. Antud doktoritöö tulemused kinnitasid, et lisaks seemnelevi soodustamisele ja valgustingimuste parandamisele on kinnikasvanud rohumaade taastamisel tähtis roll ka AM seentel. Tüüpilises avatud rohumaa taimekoosluses on tunduvalt rohkem mükoriisa olemasolust oluliselt sõltuvaid taimeliike kui kinnikasvanud rohumaa taimekoosluses. Seetõttu võib AM seente olemasolu või puudumine rohumaade taastamisprotsessi oluliselt mõjutada.
Genome structural variation modulating the placenta and pregnancy maintenance
(2018-04-06) Kasak, Laura; Laan, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ema ja loote vaheline suhtlus loob aluse raseduse edukaks kulgemiseks. Rasedus on naise jaoks füsioloogiline väljakutse, mida kinnitab nii varaste (korduv raseduse katkemine, KRK) kui hiliste (preeklampsia, gestatsioonidiabeet, raseduskestuse kohta suur/väike sünnikaal) rasedustüsistuste rohkus. Rasedusaegseid komplikatsioone on sageli seostatud puuduliku platsenta invasiooni ning funktsiooniga, seetõttu on äärmiselt oluline täielik arusaam platsenta bioloogiast. Platsenta geenide avaldumise tase ja dünaamika reguleerib platsenta funktsiooni ja seeläbi raseduse kulgemist. Inimese platsenta RNA molekulide profiili moduleerib geneetiline varieeruvus, millest kõige enam on uuritud ühenukleotiidseid muutusi. Käesolevas doktoritöös uuriti esmakordselt DNA koopiaarvu muutuste (copy number variation, CNV) mõju teadmata põhjusega KRK (=>3 järjestikust raseduse katkemist) tekkes. CNV-d põhjustavad nähtust, kus teatud genoomi osad on kustutatud ja teistest on tehtud lisakoopiaid. CNV-sid on seostatud mitmete erinevate haigustega, kuid vähe on uuringuid rasedustüsistuste vallas. Kogu genoomi CNV piirkondade uuring Eesti ja Taani valimites tuvastas lisakoopia ehk duplikatsiooni 5. kromosoomil, mis suurendab KRK riski naistel ligi viis korda. Antud duplikatsioon hõlmab kahte platsentas kõrgelt avaldunud geeni (PDZD2 ja GOLPH3), mida pole varasemalt rasedusega seostatud. Lisauuringus leiti, et KRK vanemate genoomides leidub enam pikki kromosoomide otste ja keskmete läheduses asuvaid muutusi, mis võivad soosida vigu kromosoomide normaalsel jagunemisel. Lisaks võrreldi kogu genoomi CNV-de profiili vanemate verest ja platsentast eraldatud DNA-s nii normaalse raseduse erinevatel trimestritel kui rasedustüsistuste korral. Tulemused näitavad, et raseduse edukaks kulgemiseks ajab platsenta oma rakkude genoomi sassi justkui vähkkasvaja. Seetõttu esineb platsenta genoomis suurel hulgal muutusi, eelkõige duplikatsioone: ligi kuus korda enam kui vanematel genoomis. Kui aga ümberkorraldusi on liiga vähe, võivad tekkida mitmed rasedusaegsed komplikatsioonid. Duplikatsioonid hõlmasid geene, mis on seotud embrüonaalse arenguga ja platsenta rakkude invasiooni toetava protsessiga. See viitab sellele, et platsenta genoomis toimunud muutused soodustavad organi tööd ja raseduse edukat kulgemist.
Lector in drama. Les enjeux fictionnels et imaginaires du suicide dans le théâtre français du XIXe siècle
(2018-04-06) Einman, Maria; Rykner, Arnaud, juhendaja; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tänapäeval käsitletakse teatriteksti lugemist eeskätt tekstianalüüsina. Doktoritöö eesmärk on antud lähenemist rikastada, käsitledes teatriteksti lugemist fiktsionaalse teksti lugemisena. Seda lugemisviisi vaadeldakse XIX sajandi prantsuse draama tegelaste enesetapuproblemaatika valguses. Teisisõnu huvitab autorit see, kuidas tegelase enesetapp mõjutab teatriteksti lugemist protsessina. Sellele küsimusele vastamiseks uuritakse põhjalikult ka enesetappude põhjusi ja tagajärgi ning nende seost katarsisega. Analüüsiks kasutatakse Vincent Jouve’i virtuaalset lugejat ehk ajastuvälist ja implitsiitset tekstiefektide adressaati. Lugemise ajal «imbub» virtuaalne lugeja fiktsionaalsesse maailma, mille aluseks on Reaalse-Kujuteldava-Sümboolse kolmikjaotusel põhinev dispositiiv. Doktoritöö koosneb viiest peatükist: teoreetilisele sissejuhatusele järgnevad melodraama, romantilise, naturalistliku ja sümbolistliku draama käsitlused. Peale fiktsionaalsete enesetappude mõju lugejale huvitab autorit ka uuritavate teatrižanrite arengu küsimus «virtuaalse» lugemise perspektiivis. Nii saabki XIX sajandi prantsuse draama lugemist võrrelda teekonnaga melodraama elujaatavast meelekindlusest sümbolistliku draama traagilise määramatuseni, õnnestunud enesetappudest võimalike suitsiidideni ning «nutuküllasest» katarsisest antikatarsiseni.