Sirvi Kuupäev , alustades "2018-05-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The dynamics of gender representations in the context of Estonian social transformations
(2018-05-11) Talves, Kairi; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti taasiseseisvumisaeg on kantud kiiretest ja vastuolulistest muutustest ühiskonnas, millega kohanemine pole kõigi ühiskonnagruppide jaoks olnud ühtviisi kerge. Majanduslikule edule ja materiaalsetele hüvedele orienteeritud väärtuste domineerimine ei ole toetanud post-materiaalsete väärtuste esiletõusu, mis puudutab ka näiteks soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtusi. Sooga seotud hoiakute muutumine määrab aga oluliselt sooliselt tasakaalustatuma ühiskonna arengut. Minu doktoritöö eesmärgiks on uurida sooliste representatsioonide dünaamikat Eesti ühiskonnas sotsiaalsete muutuste taustal, vaadeldes seda läbi diskursiivse enesepositsioneerimise ning staatuse kujunemisega seotud protsessidest lähtuvalt. Lisaks analüüsib doktoritöö infoühiskonna mõjusid soolisele sotsialiseerimisele. Töö tulemused näitavad, et soolisusega seotud teemadest rääkimine on varjatud ja diskursiivne ning toimub tihtipeale viisil, mis kannab ennekõike olemasoleva soosüsteemi põlistamise ja sooga seotud traditsiooniliste normidega sobitumise funktsiooni ning mis avaldub eriti selgelt tugevate maskuliinsete väärtustega ja konkurentsile orienteeritud (organisatsiooni)kultuuris. Teisalt aga ei saa rääkida selgetest soolistest identiteetidest ega öelda, kes on taolises soosüsteemis nn võitjad või kaotajad. Muutused ühiskonnas on loonud soolist ebavõrdsust erineval ning kohati isegi vastuolulisel moel. Seetõttu tuleb tähele panna, et soolised hierarhiad, läbipõimituna vanuse, rahvuse ja sotsiaalse staatusega, moodustavad keerukaid ja mitmetahulisi struktuure ühiskondlike muutuste kontekstis. Et muutuste kandjaks peetakse sageli just nooremaid põlvkondi, arvatakse sageli, et uued põlvkonnad toovad kaasa muutusi, eriti just kiirete tehnoloogiliste arengute kontekstis. Tulemused aga näitavad, et soolised mustrid on ka siin suhteliselt vastuolulised ning ühel või teisel viisil soolisi representatsioone taastootvad, mis omakorda peegeldub ka vanemate ebakindluses ühelt poolt kasvatusstiilide (soolistatud) valikul, kuid teisalt ka kiirete tehnoloogiliste ja sotsiaalsete muutustega kohanemisel.
ARC-inhibitors: from reliable biochemical assays to regulators of physiology of cells
(2018-05-11) Rahnel, Hedi; Uri, Asko, juhendaja; Viht, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimrakk on keeruline süsteem, mis koosneb paljudest molekulidest ning rangelt reguleeritud molekulidevahelisest kommunikatsioonist. Proteiinkinaasid on valgud, mis rakus olulisi protsesse kontrollivad. Häireid proteiinkinaaside töös on seostatud nt vähkkasvajate ja südameveresoonkonna haigustega. Üheks võimaluseks nende haigustega võidelda on piirata proteiinkinaaside liigset aktiivsust molekulidega, mida nimetatakse inhibiitoriteks. Selleks, et teha kindlaks, milline inhibiitor sobib proteiinkinaasi aktiivsuse reguleerimiseks rakkudes, tuleb inhibiitorite omadusi võrrelda. Antud doktoritöös optimeeriti kaks meetodit. Esimene võimaldab mõõta proteiinkinaasi ja inhibiitori omavahelist sobivust rakuvabas keskkonnas (katseklaasis). Arendatud meetod on võrreldes varasemate käsitlusviisidega märgatavalt tundlikum. Selleks, et rakku sisenenud inhibiitori koguse kohta aimu saada, töötati doktoritöö käigus välja kvantitatiivne meetod. Teades, kui palju inhibiitorimolekule on rakkudesse sisenenud, oli võimalik ennustada, kui võimekas inhibiitor rakkudes on. Järgmisena arendati kahele olulisele proteiinkinaasile inhibiitorid, mille omadusi hinnati muuhulgas ka rakendades eelmainitud meetodeid. Näidati, et arendatud inhibiitorid sisenesid edukalt rakkudesse, seostusid tugevasti sihtmärk-kinaasile ning mõjutasid nende aktiivsust. Võrreldes kommertsiaalselt saadavate inhibiitorite ning kliinilistes katsetustes olevate ühenditega, näitasid uued inhibiitorid rakkudes märgatavalt paremat tõhusust. Proteiinkinaaside aktiivsuse mõjutamine inhibiitoriga võimaldas selektiivselt tappa vähirakud jättes samadel tingimustel normaalsed rakud elujõuliseks. Katsed vereproovidega näitasid, et inhibiitorid aitasid efektiivselt vältida vereproovides agregaatide ehk trombi algete tekkimist. Doktoritöö tulemused toetavad uute meetodite kasutamist inhibiitorite analüüsimiseks ning uut tüüpi inhibiitorite edasi arendamist ravimiarenduses ning proteiinkinaaside rollide uurimises.