Sirvi Kuupäev , alustades "2018-05-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Revisionary ontology: improving concepts to improve beliefs
(2018-05-14) Kitsik, Eve; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Revideerivad ontoloogid (nende seas Peter van Inwagen, Trenton Merricks ja Peter Unger) paistavad kaitsvat tavamõtlemisega sobimatuid väiteid selle kohta, mis on olemas – näiteks väidet, et toole ja laudu pole olemas. Doktoritöös küsin, kuidas revideerivat ontoloogiat tõlgendada: mida revideerivad ontoloogid tegelikult teevad? Kaitsen “teoreetilist metalingvistilist vaadet“, mille järgi on revideeriv ontoloogia tavamõistete parandamine uskumuste parandamiseks. Erinevalt „praktilistest metalingvistilistest vaadetest“ on minu vaate kohaselt revideeriva ontoloogia eesmärk siiski uurida, milline maailm tegelikult on. Seda teemat – milline maailm tegelikult on – uuritakse aga, arutledes selle üle, millised on parimad mõisted maailma kirjeldamiseks, s.t millised mõisted peegeldavad maailma objektiivset struktuuri ehk „lõikavad maailma liigestest“. Idee ontoloogiast kui liigestest lõikava mõisteskeemi otsingust toetub Theodore Siderile. Doktoritöö originaalne panus seisneb eelkõige järgnevas. (1) Kaitsen teoreetilist metalingvistilist vaadet süstemaatilisel moel, lähtudes selgelt määratletud ja põhjendatud adekvaatsustingimustest ning kaaludes, kuidas teoreetiline metalingvistiline vaade võrreldes alternatiividega nendele adekvaatsustingimustele vastab. (2) Kaitsen uudset vaadet revideeriva ontoloogia episteemilise tähtsuse kohta: revideeriv ontoloogia võib parandada meie teoreetilisi uskumusi (mitte meie praktilisi uskumusi), parandades mõisteid, mida nende uskumuste moodustamisel kasutatakse. Teoreetilised uskumused on need, mida moodustatakse pelgalt episteemilise täiuse nimel, samas kui praktilisi uskumusi moodustatakse uskumuse kandja ja/või teiste inimeste mitte-episteemiliste eesmärkide teenimiseks. (3) Näitan, kuidas see arusaam revideerivast ontoloogiast valgustab ka feministliku ja peavoolumetafüüsika suhet. Kaitsen vaadet, et vahel „feministlikuks soo-metafüüsikaks“ nimetatu (näiteks Sally Haslangeri ja Asta Sveinsdóttiri selleteemaliste kirjutiste) eesmärk on parandada mõisteid praktiliste uskumuste parandamiseks.
Mutual effects of wind speed, air temperature and sea ice concentration in the Arctic and their teleconnections with climate variability in the eastern Baltic Sea region
(2018-05-14) Jakobson, Liisi; Jaagus, Jaak, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The Arctic is a key region from the perspective of the climatic change. Over the past half century, the Arctic region has warmed at about twice the global rate. It is essential to document and understand the changes, which is much more difficult in the Arctic than for example in the middle-latitudes. One of the biggest problem in the investigations is the spatial irregularity of data. Meteorological stations, which are difficult and expensive to establish and maintain, are sparsely distributed over the Arctic Ocean. We had a rare opportunity to use unique data collected during the Tara expedition. These data were not included into data assimilations and had a high vertical resolution. This gave us a chance to validate atmospheric reanalyses, which are widely applied in the Arctic research. The first ranked was ERA-Interim, still, no single product seems to agree better in all fields. The best reanalyses product for investigating near-surface variables turned out to be NCEP-CFSR. We used this reanalyses product to reveal interactions between 10 m wind speed and the key element of the Arctic climate system – the sea ice. Results showed that not only near-surface winds are influencing the sea ice; also, sea ice is influencing the near-surface winds. Decreasing sea ice generates less stable stratification and stronger near-surface winds. With good vertical resolution data from Tara expedition, for the first time, low-level jets and their generation mechanisms were characterised in the central Arctic. It helps modellers to improve models in the Arctic region. Why we should be interested in changes and interactions in the Arctic region? Because changes there may influence our weather and climate. Results showed that the temperature and wind speed at the 1000 hPa in the eastern Baltic Sea region have significant teleconnection with the sea ice concentration in some regions of the Arctic Ocean in all seasons. By tracking down the teleconnections between the rapidly changing Arctic region and the eastern Baltic Sea region we can get valuable information about possible future trends even if the changes in both regions were caused by a third factor. First attempts has been done to reveal the physical background of these interactions. Future work is needed to improve the understanding about it.
Determining categories of self – efficacy and levels of teacher ownership following promotion of science teacher’s operational needs
(2018-05-14) Valdmann, Ana; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Holbrook, Jack Barrie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva ühiskonna tulevikusuundumused eeldavad kõigi selle liikmete senisest paremat arusaamist loodusteadustest ja tehnoloogiast tagamaks nende aktiivset ja vastutustundlikku osalemist sotsiaalsetes otsustusprotsessides ja teadmistepõhises innovatsioonis. Ühe võimaliku vastusena antud väljakutsele nähakse sotsiaalsete ja tehnoloogiliste aspektide ning uurimusliku lähenemise senisest tõhusamat rakendamist loodusteaduste õpetamisel-õppimisel. Antud eesmärgi saavutamiseks tuleks teha olulisi muudatusi üldhariduskooli loodusteaduste õpetamisel ning loodusteaduste õpetajate ettevalmistamisel. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli töötada välja teaduslikult põhjendatud loodusainete õpetajate täiendkoolitusprogramm, mis toetaks õpetajate enesetõhusust “haridus loodusteaduste kaudu” lähenemisviisi rakendamisel ning selle lähenemisviisi omaksvõttu. Käesoleva doktoritöö tulemusena täiendati konstruktivistlikku sotsiaal-kultuurilise koolitusmudelit ja töötati välja loodusainete õpetajate koolitusvajadusi mõõtev uurimisinstrument. Fenomenograafilist analüüsi rakendades jõuti järeldusele, et õpetajate õpikäsituses toimunud muutuste ja uue lähenemisviisi omaksvõtu kategooriad saab jagada kolmeks: paradigmaatiline, eksperimentaalne ja emotsionaalne. Kategooriad on hierarhilise struktuuriga ja eristavaks tunnuseks on õpetajate reflektsioonioskus.