Sirvi Kuupäev , alustades "2018-05-18" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The role of national-institutional context in organisations and in organisational innovation: the case of Western and Central and Eastern European countries
(2018-05-18) Sakowski, Karin; Vadi, Maaja, juhendaja; Meriküll, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö analüüsib, kuidas ühiskondlik ja rahvuslik kontekst ning sellest tulenevad organisatsioonilised tingimused mõjutavad organisatsioonilise innovatsiooni rakendamist organisatsioonides. Uurimuses kasutatakse Kesk- ja Ida-Euroopa ning Lääne-Euroopa riikide andmeid. Nende ajaloolises arengus näeme nii sarnasusi kui erinevusi. Võrreldakse erineva majandusliku arengu ning ideoloogilise minevikuga riike. Metodoloogiliselt on seejuures uudne viis, kuidas defineeritakse organisatsioonilist innovatsiooni läbi seitsme unikaalse kombinatsiooni, mis on koostatud kolme, laialt tunnustatud, organisatsioonilise innovatsiooni tüübi põhjal. Nendeks on efektiivsusele, töö organiseerimisele ja välistele suhetele suunatud innovatsioonid.
Developing the reasoning skills of pre-schoolers through philosophy for children
(2018-05-18) Säre, Egle; Luik, Piret, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus kogu informatsioon on kergesti leitav, vajavad lapsed täna ja oletatavalt ka tulevikus faktiteadmistest rohkem multidimensionaalseid mõtlemisoskusi, mis tähendab oskust mõelda kriitiliselt, koostöiselt, hoolivalt ja loovalt. Kriitilise mõtlemise alaliik—verbaalne põhjendamine, toetab eelkooliealistel lastel eeloskusena väljendus-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse, kuid ka arvutamisoskuse omandamist. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja 5-6aastaste eesti laste verbaalsete põhjenduste esinemine nende vastustes ja täiskasvanu küsimused, millel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalset põhjendamisoskust filosoofilistes grupi aruteludes lastega filosofeerimise meetodi (P4C) kaudu. Uurimuse tulemused kinnitasid, et 8-kuulise kvaasi-eksperimendi käigus filosoofilistes grupi aruteludes osalenud katsegrupi lapsed näitasid paremaid tulemusi põhjendamisoskuste arengus kui kontrollgrupi lapsed. Katsegrupi laste põhjendustes oli rohkem seoseid sõnade vahel, nende selgitused olid rohkem mõtestatud ja nad kasutasid rohkem fraasi „sellepärast, et“ võrreldes kontrollgrupi lastega. Lisaks näitas uurimus, et filosoofilistes grupi aruteludes osalenud laste jutukus tõusis oluliselt võrreldes kontrollgrupiga. Uurimuse tulemused tõid välja, millistel täiskasvanu esitatud küsimustel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut. Lapsed andsid kõige enam erinevatel tasemetel verbaalseid põhjendusi vastates täiskasvanu küsimustele, mille funktsioonideks olid: tõlgendada, analüüsida ja vastata lühidalt Jah/Ei. Kõige rohkem kõrgemal kognitiivsel tasemel põhjendusi andsid lapsed küsimustele, mis suunasid neid analüüsima. Selles uurimuses lühidalt Jah/Ei vastama suunavaid küsimusi võib kirjeldada kui küsimusi, mis suunavad lapsi võrdlema, kahtlema, seoseid leidma või selgitama. Faktiteadmisi esitama suunavaid küsimusi selle uurimuse käigus ei ilmnenud, mis teatavasti ei toeta ka verbaalsete põhjendamisoskuste arengut. Käesolev uurimus näitas 48.57% küsimustest potentsiaali aktiveerida lapsi kõrgemal kognitiivsel tasemel, võrreldes varasemate uurimustega, kus on tavaliselt vaid 5–20% õpetajate küsimustest selline potentsiaal (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005).