Sirvi Kuupäev , alustades "2018-07-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Experimental studies and modeling of solute-solvent interactions
(2018-07-05) Tšepelevitš, Sofja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamik praktilist tähtsust omavatest keemilistest protsessidest toimub vedelikes – mitte ainult tööstuslik süntees ja laborikeemia, vaid ka bioloogilised protsessid nagu rakkude hingamine toimuvad molekulaarsel tasemel keerulise koostisega lahustes. Neist protsessidest arusaamine ja molekulide käitumise ennustamine lahustes on tähtis arvukate uurimisvaldkondade jaoks, meditsiinist ja farmakoloogiast naftakeemiani. Kahjuks on ainete omaduste ennustamine vedelikes arvutuskeemia jaoks üks keerulisemaid ülesandeid. Käesolevas töös hinnati olemasolevate arvutusmetoodikate sobivust vesiniksideme tekke kirjeldamiseks orgaanilistes lahustites ning molekulide jaotuse kirjeldamiseks kahe vedeliku vahel (sisuliselt vedelik-vedelik ekstraktsiooni modelleerimiseks). Peamine kasutatud arvutusmeetod oli COSMO-RS (Conductor-like Screening Model for Real Solvents), valitud oma erakordse sobivuse tõttu kontsentreeritud ja mitmekomponendiliste lahuste omaduste ennustamiseks ja molekulaardisainiks. Töö käigus leiti, et vesiniksidemed neutraalsete molekulide vahel on kirjeldatavad suhteliselt hästi, kuid vaadeldud arvutusmetoodikad pole piisavalt täpsed negatiivselt laetud vesiniksidemega komplekside modelleerimiseks. Vedelik-vedelik ekstraktsiooni tulemuste ennustamine COSMO-RS meetodiga oli üldjuhul edukas. Saadud tulemustele (nii lõpp- kui vahepealsetele parameetritele) saadi täpsuse hinanngud. Peale selle arendati uus metodoloogia tundmatute ühendite jaotuse ennustamiseks kahe mitteseguneva vedeliku vahel ilma vajaduseta ühendeid identifitseerida. See lihtsustab parima lahusti valikut ainete isoleerimiseks või puhastamiseks, vähendades töö- ja kemikaalide kulu ning jäätmete kogust.
Preparation and stability of poly(3,4-ethylenedioxythiophene) thin films for transparent electrode applications
(2018-07-05) Metsik, Jörgen; Mäeorg, Uno, juhendaja; Timusk, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Juhtivad polümeerid on sellised orgaanilised polümeerid, mis juhivad elektrit. See põnev materjalide klass on juba 20. sajandi lõpust pälvinud teadusmaailma suurt tähelepanu, sest võib osutuda kasulikuks paljudes erinevates rakendustes, alates sensoritest ja lõpetades päikesepatareidega. Näiteks on paljudes seadmetes vaja kasutada läbipaistvaid elektroode, mille materjaliks on tänapäeval harilikult indiumtinaoksiidi (ITO) kiled. Aga ITO kiled on kallid ja nendele oleks hea odavam asendus leida. Just siin võib juhtiv polümeer kasuks tulla. Erinevalt ITOst on juhtivad polümeerid ka hea painduvusega, mis võimaldaks valmistada painduvaid elektroonikaseadmeid. Polü(3,4-etüleendioksütiofeen) (PEDOT) on üks juhtiv polümeer, mis võiks läbipaistvaks elektroodimaterjaliks sobida. PEDOT on üsna kõrge juhtivuse, hea läbipaistvuse ning juhtivate omaduste küllaltki suure stabiilsusega. Paraku ei ole ükski neist omadustest siiski veel päris ideaalne, mistõttu tuleb otsida lahendusi nende omaduste parandamiseks. Antud doktoritöös uuriti kahte erinevat PEDOTi õhukeste kilede valmistamise meetodit. Ühe meetodi puhul pärineb polümeeri moodustav monomeer gaasifaasist ja teisel juhul lahusest. Määrati, millistes etappides kile kasv toimub ja kuidas saada paremate omadustega kilet. Uuriti ka PEDOTi kilede vananemist ja nende juhtivuse vastupidavust erinevates keskkondades. Selgus, et uuritud PEDOTi kiled ei juhi elektrit nii hästi kui ITO ja nende juhtivus ei ole ka nii stabiilne. Ent avastati siiski üks rakendus, milles PEDOT on ITOst parem. Triboelektriline nanogeneraator on energiatootmisseade, mis suudab toota elektrit ka väikeste igapäevaelu liikumiste mehaanilisest energiast, mis muidu raisku läheb. PEDOTi kile kasutamine sellise seadme elektroodimaterjalina võimaldab kolm korda suuremat võimsustihedust kui ITO ja PEDOTi kile on selleks ka piisavalt stabiilne.
Preparation of α-aza-amino acid precursors and related compounds by novel methods of reductive one-pot alkylation and direct alkylation
(2018-07-05) Mastitski, Anton; Järv, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Peptiidid koosnevad aminohaptest ja omavad elusorganismis väga tähtsat rolli, reguleerides suurt hulka organismis toimuvatest protsessidest. Kahjuks on aga peptiidide ravimitena kasutamine raskendatud. Suurimaks problemiks on see, et organismis on olemas ensüüme, mis esimese võimaluse korral peptiidi tükkideks lagundavad ja seeläbi nende vajalik aktiivsus kaob. Selle tõttu on arendatud erinevaid peptiidide stabiilsuse tõstmise võtteid. Üheks variandiks on loodusliku kiraalse aminohappe asendamine asa-aminohappega, mille struktuuris on kiraalne C-aatom asendatud lämmastiku aatomiga. Sellist struktuuri looduses ei esine ja ensüümid ei saa sellise peptiidi lagundamisega kergesti hakkama. Kahjuks ei ole aga asa-aminohapped püsivad ja lagunevad iseeneselikult. Selle tõttu on vaja asa-peptiidide sünteesiks asa-aminohapete prekursoreid, mis on hüdrasiini kaitstud derivaadid. Nende ühendite valmistamine on raskendatud lähteainete halva kättesaadavuse, pikkade sünteesiskeemide ning kalleid väärismetalle sisaldavate katalüsaatorte ja keerulise eriaparatuuri vajaduste tõttu. Seepärast ei ole ka kõikide looduslike aminohapetel asa-prekursoreid seni kirjeldatud ning nende saamiseks on vajalik arendada uusi ja mugavamaid sünteesimeetodeid. Käesolev doktoritöö kirjeldab mitut uut asa-aminohappe prekursorite sünteesimeetodit ja samuti on töös valmistatiud seni puudunud asa-metioniini prekursorid.
Academic library directors’ strategic decision-making process
(2018-07-05) Lembinen, Liisi
Kas tänavune põud oli õudne?
(Maaleht, 2018-07-05) Kallis, A.
Basicity of some nitrogen, phosphorus and carbon bases in acetonitrile
(2018-07-05) Lõkov, Märt; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Happelisus ja aluselisus on keemiliste ühendite ühed olulisemad omadused. Hape-alus tasakaalud toimuvad suuremal või vähemal määral peaaegu kõigis keemilistes protsessides ja tihti mõjutavad nende käike oluliselt. Happelisuse ja aluselisuse uuringuid vesikeskkonnas on läbiviidud juba pikka aega ja hapete ning aluste käitumine selles on hästi teada. Paljud protsessid, kus ained käituvad hapete või alustena toimuvad mittevesikeskkondades. Sellistes keskkondades avaldub ainete happelisus või aluselisus oluliselt erinevalt. Mittevesikeskondade eeliseks on see, et neis saab läbi viia väga tugevate või nõrkade hapete ning aluste pKa uuringuid. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli erinevate aineperekondade esindajate aluselisuse väärtused atsetonitriili keskkonnas. Nendeks aineperekondadeks olid triarüülfosfaanid, arüülhüdrasoonid, pentafulveenid ja lämmastikheterotsüklid. Atsetonitriil on solvent, mida kasutakse laialdaselt erinevates keemia valdkondades. Uuritud ainetest on lämmastikheterotsüklid, mis on kõige levinumad. Neid esineb looduses, ravimites, pestitsiidies ja nad leiavad rakendust ka paljudes muudes vadkondades. Kui võrrelda doktortöö raames määratud heterotsüklite pKa väärtusi atsetonitriili keskkonnas arvutatud gaasifaasi aluselisuse väärtustega ja kirjandusest leitud pKa väärtustega vees on võimalik teha järeldusi erinevate struktuuriefektide kohta, mis mõjutavad lämmastikeheterotsüklite aluselisust. Nendeks struktuurseteks tunnusteks on peri vesiniku olemasolu, sisemolekulaarne vesinikside, täiendavalt liidetud aromaatne tuum, lämmastike suhteline asukoht tsüklis ja tsükli suurus. Selle tulemusena leiti, et need efektid toimivad kõigis kolmes keskkonnas, aga erineval määral. Leiti, et pKa väärtused vees ja atsetonitriilis korrelleeruvad hästi lämmastikheterotsüklite puhul. Näidati, et arüülhüdrasoonide ja pentafulveenide pKa väärtused korrelleeruvad hästi Hammetti substituendi konstantidega. Töös esitatud korrelatsioonid ja struktuuri mõjutuste uuringut aluselisusele saab edaspidi kasutada sarnaste ühendite pKa väärtuste ennustamiseks.
The development of teacher identity through role and self-conception in pre-service teacher education
(2018-07-05) Anspal, Tiina; Leijen, Äli, juhendaja; Löfström, Erika, juhendaja
Uuringud näitavad, et paljud õpetajakoolituse lõpetanud ei asu õpetajana tööle või kui asuvad, siis lahkuvad peagi. On leitud, et need õpetajad, kellel on paremini välja arenenud õpetaja identiteet, on kutsekindlamad ja õpetajatööks paremini valmis. Seetõttu peaks õpetajakoolitus toetama üliõpilaste õpetajaidentiteedi kujunemist ehk tasakaalu leidmist enda kui isiku ja enda kui professionaali vahel. Uurisin käesolevas doktoritöös õpetaja identiteeti ja selle kujunemist erinevat tüüpi õpetajakoolituse õppekavadel (klassiõpetaja ja aineõpetaja), analüüsides üliõpilaste arusaamist õpetaja rollist, endast õpetaja rollis ja pingeid, mida nad õpingute käigus tajuvad. Tulemused näitavad, et üliõpilaste esialgne veidi idealistlik arusaam õpetaja rollist mitmekesistub õpingute jooksul. Erinevat tüüpi õppekavade üliõpilased tajuvad õpetaja rolli mõnevõrra erinevalt. Aineõpetajad näevad õpetaja rolli tüüpiliselt pisut ainekesksemalt kui klassiõpetajad. Pedagoogilisel praktikal on õpetaja identiteedi kujunemises keskne roll, sest alles ise õpetajarollis olles hakkab üliõpilane ennast esmakordselt ka õpetajana tajuma. Praktika toob esile erinevaid pingeid, st muresid, hirme, konflikte enda ja õpetaja rolli tajumise vahel. Klassiõpetajate pinged kipuvad olema rohkem seotud ebapiisava aine¬tundmisega, aineõpetajate pinged suhetega õpilastega ning erinevate vanuserühmadega toimetulekuga. Keerulised ja raskesti lahenevad on pinged, mille puhul üliõpilane tajub, et ta isiksus või olemus ei lähe õpetajatööga kokku või kui õpetaja rolli kogetakse väga mitmetahulisena ning õpetajatööd palju aega nõudvana. Doktoritöö tulemused viitavad, et õpetajakoolituses peab õpetaja rolli erinevaid aspekte paremini seostama. Kui praktika algab alles õpingute lõpuosas, võib juhtuda, et pinged ei jõua laheneda ja õpetaja identiteet ei jõua välja kujuneda. See võib olla üks põhjustest, miks õpetajatööst loobutakse, mistõttu on oluline alustada õpetajakoolituses praktikaga ka võimalikult vara. Õpetajakoolituses, aga ka noortele alustavatele õpetajatele on oluline oma kogemuste mõtestamiseks rohkem aega anda, et nende õpetajaidentiteet saaks kujuneda. Õpetajakoolituse üliõpilased peavad omakorda teadvustama, et õpetajaks kujunemine nõuab pühendumist õpitu ja kogetu mõtestamiseks.
Carbon materials for energy storage applications
(2018-07-05) Palm, Rasmus; Lust, Enn, juhendaja; Kurig, Heisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uudsete energia salvestuse süsteemide väljaarendamine ning olemasolevate energia salvestuse süsteemide optimeerimine on vajalik selleks et enamus kasutatavast energiast saaks pärineda taastuvatest energiaallikatest. Süsinikmaterjalid on tähtsaks komponendiks paljudes energiat salvestavates süsteemides, näiteks elektroodmaterjalidena patareides ning elektrilise kaksikkihi kondensaatorites või adsorbeerivate materjalidena energeetilise väärtusega gaasi hoiustamiseks. Süsinikmaterjalide struktuuri ning pinda saab muuta suurel määral lähtematerjali ning sünteesitingimuste valikuga. Paremate energiat salvestavate süsteemide, mis sisaldavat süsinikmaterjale, kavandamiseks on vaja hästi mõista süsinikmaterjalide struktuuri ja pinnaomaduste mõju antud süsteemide tööprotsessile. Süsiniku pinnaomaduste üheks tähtsamaks parameetriks on eripindala, ehk materjali pindala ühe massiühiku kohta. Suure eripinna tagavad eeskätt materjali pinnas esinevad väikesed avavused ning pinna ebaühtlused, ehk poorid. Poorid võivad omada erinevaid mõõtmeid, mille järgi klassifitseeritakse poorid suuruse järgi mikro-, meso- ning makropoorideks. Süsinikmaterjalide puhul omavad suurimat huvi mikropoorsed materjalid, kus pooride mõõtmed on alla paari nanomeetri. Erinevate pinnaomadustega ning struktuuri korrapäraga süsinikmaterjale uuriti elektrilise kaksikkihi kondensaatorite elektroodidena, metaani adsorbentidena ning kandematerjalina vesinikku salvestava materjali parendamiseks. Antud töö kinnitas, et energia mida on võimalik salvestada pinnaühiku kohta kasvab ühtlaselt pinna suurenemisega juhul kui toimub ilma laenguta gaasimolekuli adsorptsioon. Energia mida on võimalik salvestada pinnaühiku kohta omab piirilist väärtust pinna suurenemisega juhul kui toimub laetud osakeste adsorptsioon elektrilisse kaksikkihti. Lisaks eripinna suurele tähtsusele määrati metaani salvestamise suurem efektiivsus kui kasutati korrapäratumaid ning väiksemate pooridega materjalide. Süsinikmaterjali kasutamine komplekshüdriidi kandematerjalina alandas temperatuuri, mille juures algas vesiniku eraldumine, üle 100 °C võrreldes puhta kompleksmetallhüdriidiga.
Electrical double layer structure and energy storage characteristics of ionic liquid based capacitors
(2018-07-05) Oll, Ove; Romann, Tavo, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektrokeemilised energia salvestamise ja muundamise seadmed on aluseks tuleviku jätkusuutlikule energiamajandusele. Olgu selleks siis elektromagnet kiirgust elektrienergiaks muundavad päikesepatareid, autotranspordis kasutatavad kütuseelemendid, veest kütust tootvad elektrolüüserid, sekundaar-akumulaatorid iga-päeva elektroonikaseadmetes, superkondensaatorid, mis säästavad energiat kõrge võimsusega rakendustes või dielektrilised kondensaatorid elektroonilistes muundurites, kõrgtehnoloogilised elektrokeemilised seadmed on kõikjal meie ümber. Kõikide eelpool nimetatud seadmete puhul on aktiivseks osaks kahe erineva materjali vaheline piirpind, kus toimuvad elektrokeemilised reaktsioonid ja salvestub elektrienergia. Uute, kõrge effektiivusega elektrokeemiliste seadmete loomiseks on aga ülimalt oluline arusaam vastavat piirpinda mõjutavatest teguritest. Antud doktoritöö keskendub just mahtuvuslikele energia salvestamise seadmetele ja erinevustele elektrostaatiliste, dielektriliste ja pseudomahtuvuslike kondensaatorite vahel ioonse vedeliku ja elektroodi piirpinna vaheliste mõjude karakteriseerimise toel. Selle saavutamiseks rakendati ülitundlikke elektrokeemilisi, füüsikalisi ja spektroskoopilisi piirpinna analüüsi meetodeid, et reaalajas vaadelda muutuseid, mis leiavad aset elektrokeemilisel piirpinnal. Teadmised vastavatest fundametaaluuringutest on aidanud luua kõrgema spetsiifilise energiaga superkondensaatoreid ning viinud uudse dielektrilise kondensaatori tehnoloogia arendamiseni.
Development of assay systems for studying ligand binding to dopamine receptors
(2018-07-05) Allikalt, Anni; Rinken, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Polüsahhariidid, nukleiinhapped ja valgud on eluks vajalikud biopolümeerid. Inimese organismis on neist kõige enim valke, mis on ühtlasi ka kõige mitmekülgsemad biomolekulid, seda nii oma struktuuri kui ka funktsiooni poolest. Valgud vastutavad mitmete eluks vajalike funktsioonide läbiviimise eest. Näiteks ensüümvalgud kiirendavad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Lisaks on valgud olulised ainete transportijad, pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ning osalevad närvisignaali ülekandes. Käesolevas töös keskenduti retseptorvalkude, täpsemalt G-valguga seotud retseptorite uurimisele. Need valgud paiknevad raku membraanis, kus need vahendavad närvisignaali ülekannet raku väliskeskkonnast raku sisemusse. Signaaliülekande toimumiseks peab retseptoriga seostuma teatud tüüpi keemiline ühend, mida nimetatakse ligandiks. Ligandi seostumine retseptorile põhjustab retseptori struktuuri muutumise, mis omakorda mõjutab raku sees olevaid signaalmolekule. Dopamiini retseptorid on G-valguga seotud retseptorite perekonda kuuluvad valgud, mis vahendavad inimese organismis mitmeid olulisi funktsioone. Häired dopamiinergilises signaaliülekandes võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi, millest tuntuimad on skisofreenia ja Parkinsoni tõbi. Seetõttu on dopamiini retseptorid olulised ravimite sihtmärgid ning detailsed teadmised dopamiini retseptorite toimimise kohta on äärmiselt vajalikud. Antud töö käigus keskenduti katsesüsteemide arendamisele, eesmärgiga iseloomustada ligandide seostumist erinevatele dopamiini retseptoritele. Katseid viidi läbi nii natiivsete retseptoritega (koeproovid) kui ka erinevate rekombinantsete dopamiini retseptoritega, mille saamiseks kasutati erinevaid ekspressioonisüsteeme (imetajarakud, putukarakud, pungunud bakuloviirused). Retseptorite ja ligandide vaheliste interaktsioonide iseloomustamiseks rakendati mitmesuguseid, põhiliselt fluorestsentsil põhinevaid meetodeid.