Sirvi Kuupäev , alustades "2018-10-03" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , TNF superfamily and AIRE at the crossroads of thymic differentiation and host protection against Candida albicans infection(2018-10-03) Bichele, Rudolf; Laan, Martti, juhendaja; Peterson, Pärt, juhendaja; Kisand, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondT-rakkude koordineeritud küpsemine tüümuses on üks kesksetest moodustest, millega hoitakse ära autoimmuunsust. Seal õpetatakse lümfotsüütidele vahet tegema kehaomastel ja võõrastel antigeenidel. Antud protsess on suuresti kontrollitud tüümuse säsi epiteelirakkude (mTEC – medullary thymic epithelial cells) poolt, mis esitavad arenevatele T-rakkudele suurt hulka koespetsiifilisi antigeene, millest paljude ekspressioon on kontrollitud Autoimmuunregulaatori (AIRE) geeni poolt. AIRE puudulikkus põhjustab inimestel APECED-i (Autoimmune Polyendocrinopathy-Candidiasis-Ectodermal Dystrophy), haigust, mida iseloomustavad krooniline kandidoos, autoimmuunrünnakud sisenõrenäärmete vastu ja autoantikehad, mis neutraliseerivad mitmeid põletikulisi tsütokiine. mTEC-id ekspresseerivad AIRE-t ja seega suudavad täismahus koordineerida T-rakkude diferentseerumist ainult teatud küpsusastmes, mistõttu on tarvis uurida nende rakkude talitlust, AIRE ekspressiooni kontrollivaid mehhanisme ja erinevate APECED-i aspektide rolle haiguse sümptomaatika väljakujunemises. Käesolevas väitekirjas on kirjeldatud olulisemaid tüümuse epiteelirakkude küpsemist suunavaid transkriptsioonilisi mehhanisme ning uuritud lähemalt signaalradu, mis kontrollivad AIRE aktivatsiooni. Leiti, et signaaliedastus läbi NF-кB retseptori aktivaatori (RANK - receptor activator of NF-κB) aktiveerib vahetult AIRE ekspressiooni läbi kanoonilise NF-κB raja ning et AIRE mängib olulist rolli mTEC-ide küpsemise suunamises, mille lõpus muunduvad mTEC-id keratiniseerunud Hassall’i kehadeks. Samuti hinnati osade APECED-i patsientides leiduvate autoantikehade võimet esile kutsuda kandidoosi. Leiti, et neutraliseerivad autoantikehad IL-22 vastu võivad potentsiaalselt olla eelsoodumusteguriks Candida infektsioonile. Kokkuvõttes avardab antud väitekiri meie teadmisi võtmemehhanismidest, mis reguleerivad erinevaid protsesse tüümuses ja on keskse tähtsusega immuuntolerantsi väljakujunemiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , Apical periodontitis: prevalence and etiopathogenetic aspects(2018-10-03) Vengerfeldt, Veiko; Mändar, Reet, juhendaja; Saag, Mare, juhendaja; Kullisaar, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondApikaalne periodontiit (AP) on hamba juurekanalisüsteemis paikneva bakterpõletiku tagajärjel tekkinud kahjustus hambajuuretipu ümbruses. AP tekib enamasti kaugelearenenud hambakaariese tagajärjel ning sellega kaasnev hambajuuretipu ümbruse kudede häving on radioloogiliselt nähtav. AP on maailmas laialt levinud haigus, mille esinemist seostatakse vanuse, soo, teiste hambahaiguste, hambaravikvaliteedi ja indiviidi sotsiaalmajandusliku seisundiga. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada AP levimus Eestis ning seda põhjustavad ja soodustavad faktorid. Selleks viidi läbi 3 suuremat uuringut. AP levimuse hindamiseks vaadeldi 6552 patsiendi radioloogilisi uuringuid, kus hinnati kõikide hammaste seisukorda. AP diagnoositi üle pooltel uuritavatest ja haigusel leiti tugev seos eelnevalt teostatud hambahaiguste ja -ravi kvaliteediga. Haigestumise risk oli oluliselt madalam kvaliteetse hambaravi korral. Mikrobioloogiliseks uuringuks koguti proove 12 hamba juurekanalist, eraldati DNA ja tuvastati bakteri liigid. Mikroobikooslused olid indiviiditi erinevad ja mitmekesised, kuid domineerisid anaeroobsed bakterid. Avastati mitmeid raskesti kultiveeritavaid ja seni juurekanalitest avastamata mikroobiliike. Eelnevast võib järeldada, et kuna AP’d põhjustavad väga paljud mikroobid, siis spetsiifiliste mikrobioloogiliste analüüside teostamine juurekanalisüsteemist ei ole mõistlik ja raviprotsess tuleb suunata kõikide mikroobide ja nende koosluste vastu. Oksüdatiivse stressi (OxS) markerite määramiseks kasutati 86 patsiendi sülge ja juurekanali sisaldust. OxS esines nii kõikide uuritud juureravi vajavate hammaste juurekanalis kui ka kogu organismis. Tervetel inimestel seevastu olid OxS tasemed madalad. Märkimisväärseks osutus OxS seos hambavalu ja hamba juuretipu ümbruse luu hävinguga. Seega on OxS tähtis mehhanism juurekanali põletike korral.