Sirvi Kuupäev , alustades "2018-10-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Assessment of the impact of selected dietary supplements on upper-body anaerobic power in wrestlers in simulated competition-day conditions
(2018-10-08) Aedma, Martin; Ööpik, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Toidulisandite tarvitamine sooritusvõime akuutseks mõjutamiseks ja/või treeninguprotsessi tulemuslikkuse suurendamiseks on sportlaste seas laialdaselt levinud praktika, millel sageli (pigem enamasti) puudub ratsionaalne tõenduspõhine alus. Teaduslikud andmed turustatavate toidulisandite mõju kohta inimese organismile tihti kas puuduvad üldse või siis on napid ja vastuolulised. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada kolme toidulisandina kasutatava aine – kofeiini, naatriumtsitraadi ja kreatiini – mõju treenitud maadlejate kehalisele töövõimele võistluspäevale sarnastes tingimustes. Pärast ühe, teise või kolmanda aine manustamist sooritasid sportlased vaheldumisi puhkusega neli töövõime testi, millest igaüks imiteeris kestuse ja pingutuse iseloomu poolest maadlusmatši, neli sooritust tervikuna aga võistluspäeva. Mõõdeti ülakeha lihaste anaeroobset võimsust, mis on maadluses edu saavutamise seisukohast keskse tähtsusega võimekuse aspekt. Lisaks kontrolliti nende toidulisandite mõju mõnedele ainevahetuse parameetritele, südame löögisagedusele ja kognitsioonile (sportlase tajutav pingutuse raskusaste ja väsimuse tase). Ükski kasutatud ainetest võrreldes platseeboga sooritusvõimet ei parandanud. Kofeiini mõju osutus osaliselt negatiivseks, mis avaldus tippvõimsuse langusena kolmandas ja neljanda testis kofeiini, mitte aga platseebo manustamise korral. Kõrgenenud laktaadi tase veres ja südame löögisagedus puhkepauside lõpus viitasid kofeiini taastumisprotsesse pärssivale toimele. Naatriumtsitraadi mõjul suurenes vere puhversüsteemide mahutavus ning vähenesid vereplasma mahu languse ulatus ja sportlaste poolt subjektiivselt tajutav pingutuse raskusaste „võistluspäeva“ vältel. Kreatiini manustamise puhul tõusis südame maksimaalne löögisagedus töövõime testi ajal ning samuti südame löögisagedus testijärgse taastumise varases faasis. Kreatiin (ega ka kofeiin) ei mõjutanud subjektiivselt tajutavat pingutuse raskusastet „võistluspäeva“ vältel.
Temporal and spatial patterns of orchid mycorrhizal fungi in forest and grassland ecosystems
(2018-10-08) Oja, Jane; Kõljalg, Urmas, juhendaja; Kull, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Üks liigirikkamaid õistaimede sugukondi on orhideelised ehk käpalised, mille liigid moodustavad tihedaid seoseid nii putuktolmeldajate kui ka seenjuurt moodustavate seentega. Orhideede mükoriisa erineb teistest mükoriisatüüpidest nii anatoomiliselt, seentaksonite poolest kui ka funktsionaalselt. Käpalised on seotud mükoriisa seentega alates seemnete idanemise faasist, kuna nende seemned on tolmpeened ning ilma idanemiseks piisavalt vajalike toitaineteta. Samas jäävad mükoriisa seened mängima olulist rolli ka hiljem, kui orhideedel arenevad rohelised lehed ja fotosünteesivõime. Arvatavasti aga muutub seensümbiotide esinemine ning kooslus täiskasvanud orhideede juurtes vegetatsiooniperioodi vältel. Tavaliselt on rohelised, s.o fotosünteesivad orhideed seotud mullas leiduvate saproobidega sugukondadest Tulasnellaceae ja Ceratobasidiaceae ning seltsist Sebacinales. Nimetatud saproobide ökoloogiat ning esinemist mullas on seni vähe uuritud. Antud doktoritöö käigus uuriti fotosünteesivate orhideeliikide mükoriisa seenekoosluste ajalisi ja ruumilisi mustreid. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, 1) kuidas muutuvad ühe vegetatsiooniperioodi vältel täiskasvanud orhideedega seotud seensümbiontide kooslused, 2) kas seensümbiontide kooslused on mõjutatud kasvukohatüübist, 3) kas seensümbiontide rohkus on mõjutatud orhidee lähedusest ning 4) millised on nende seenekoosluste ruumilised mustrid. Lisaks oli eesmärgiks arendada seente globaalsel geenijärjestustel põhineva määraja UNITE referentsandmebaasi. Doktoritöö peamisteks tulemusteks on, et orhideede mükoriisaseente kooslused on esmalt mõjutatud orhideeliigist ning seejärel kasvukeskkonnast ning orhidee arenguetapist. Loopealsetel on orhideede mükoriisaseened mullas levinud juhuslikult ning üldjuhul ei mõjuta nende seente arvukust mullas kaugus peremeestaimest. Andmebaasi täiendamisel leiti, et avalikes andmebaasides esineb mitmeid orhideede mükoriisaseente DNA järjestusi, mis on ebakvaliteetsed ning mille kohta puuduvad metaandmed.