Sirvi Kuupäev , alustades "2018-10-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia
(2018-10-10) Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö keskendub venekeelse elanikkonna elukohasegregatsioonile ja integratsioonile Eestis. Eesti on näide endisest Nõukogude Liidu osast, kuhu sotsialismiperioodil toimunud sisserände järel jäi 1990. aastate alguseks elama arvukas peamiselt venekeelne immigrantrahvastik. Kuna sisserändajad asusid saabudes elama kindlatesse piirkondadesse ja linnades kindlatesse linnaosadesse, siis paiknes siinne immigrantrahvastik üleminekuaja alguses asustussüsteemis kontsentreeritult ja linnades segregeerunult. Eestis on rahvusgruppide vahelisi erinevusi uuritud palju, kuid indiviidi vaatenurk uuringutest suuresti puudub. See doktoritöö püüab seda tühimikku täita ja analüüsida etnilist elukohasegregatsiooni rohkem indiviidi seisukohast vaadatuna. Töö eesmärk on selgitada, kuidas ja miks segregatsiooni kontekst eesti- ja venekeelse elanikkonna jaoks muutub ning kuidas elamine erinevas keele- ja kultuurikeskkonnas mõjutab akulturatsiooni protsesse. Doktoritöö tulemustest selgub, et nõukogude perioodil kujunenud suur etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Mõlema rahvusgrupi rändekäitumine on selliseid trende toetanud. Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast on nende elukohamustrid sarnased nõukogude perioodil väljakujunenud mustritele. Kui venekeelne elanikkond elukohta vahetab, siis liiguvad nad peamiselt naabruskondadesse, kus on ees suur omakeelne kogukond: paljude vene emakeelega inimeste jaoks muutub rände läbi nende kodu lähiümbrus veelgi venekeelsemaks. Vastupidiselt venekeelsele elanikkonnale muutus eestlaste jaoks elukeskkond rände läbi enamasti eestikeelsemaks. Venekeelne elanikkond on Eestis elanud aastakümneid, kuid see grupp on seni tugevalt jäänud vene identiteedi juurde ja vaid vähesed määratlevad end eestlasena. Töö tulemused näitavad, et elukoha keeleline keskkond mõjutab etnilise identiteedi muutust väga oluliselt: eestikeelses keskkonnas elavad vene kogukonna liikmed vahetavad palju sagedamini oma vene identiteedi eesti identiteedi vastu. Doktoritöö tõi välja ka väga muret tekitava suundumuse Eesti linnades: sotsiaalmajanduslik ja etniline segregatsioon on hakanud üha enam kattuma.
Unravelling chromosomal instability in mammalian preimplantation embryos using single-cell genomics
(2018-10-10) Tšuiko, Olga; Salumets, Andres, juhendaja; Vermeesch, Joris Robert, juhendaja; Kurg, Ants, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Viljatus on kogu maailmas kiiresti kasvavaks probleemiks ning iga kuues paar seisab silmitsi olukorraga, et soovitud rasedust ei teki. Esmasünnitajate keskmine vanus kasvab samuti, kuid naise vananedes tema viljakus langeb ning seetõttu pöördub tänapäeval aina rohkem paare viljatusravi poole, et leida oma probleemile lahendus. Kehaväline viljastamine (in vitro fertilization, IVF), mille korral toimub munarakkude viljastamine ning embrüote areng katseklaasis, on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod. Paraku, IVF embrüote sagedased kromosomaalsed aberratsioonid on kõige suurem väljakutse IVF ravil, sest see on üks peamisi raseduse varajase katkemise (kuni 75%) ja IVF ebaõnnestumise põhjuseid. Samas, embrüotega seotud teadustöö on piiratud eetiliste põhjuste tõttu, seega sõltuvad inimese embrüote uuringud suurel määral sobivatest loommudelitest. Kasutades uudset üksikraku kogu-genoomi analüüsi metoodikat, näidati antud doktoritöös, et ka veise IVF embrüotes esinevad väga sagedased kromosomaalsed aberratsioonid, mille tulemusena on suurem osa varajasi embrüoid mosaiiksed. Lisaks avastati, et embrüo on võimeline segregeerima ema- ja isapoolse genoomi eraldi rakuliinidesse, mis võib-olla aluseks eriploidsuse (mixoploidy) ja kimääride tekkele, kuid selle nähtuse esinemissagedus on hetkel teadmata. Kromosoomi aberratsioonid eksisteerivad samuti loomulikul teel saadud embrüotes, kuid munarakkude ja embrüote in vitro manipuleerimine suurendab genoomi ebastabiilsuse sagedust veise varajastes embrüotes, vähendades nende elujõulisust. Kui sama trend kehtib ka inimese embrüote puhul, peaks see julgustama teadus- ja meditsiinikogukonda mitte ainult parandama in vitro kultuuri tingimusi, vaid ka tõstma inimeste teadlikkust viljakuse ja IVF ravi osas. Selleks, et tuvastada embrüo aneuploidiat kasutatakse tänapäeval embrüote sõeluuringut, analüüsides kas kolmanda päeva või viienda päeva biopsiat. Viimasel ajal on aga hakatud pöörama suuremat tähelepanu ka blastotsööli vedeliku (blastotsüsti sees olev vedelik) analüüsile, kuid antud töö käigus selgus, et blastotsööli vedeliku analüüsi tulemused on vastuolulised ning seda meetodit ei saa hetkel kasutada embrüote genoomi analüüsis.
Multidimensionality of aging in a long-lived seabird
(2018-10-10) Urvik, Janek; Sepp, Tuul, juhendaja; Hõrak, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Looduslik valik soosib kõige kohasemaid. Parim kohasuse mõõt on aga elu jooksul saadud järglaste arv. Seega peaks looduslik valik suunama kõik liike arenema järjest pikaealisemateks ning viljakamateks. Ometi on loomariigis väga erinevate viljakuste ning eluigadega liike. Seda seetõttu, et looduslikus keskkonnas on limiteeritud ressursid ning iga loomaliik peab neid ressursse oma väliskeskkonda arvestades kõige paremini ära kasutama – esineb lõivsuhe keha eest hoolitsemise ja sigimispingutuse vahel. Vananemist on seni peamiselt uuritud lühiealistel mudelorganismidel, kelle elukäiku on kujundanud pikaealistest liikidest erinevad lõivsuhted. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on kindlaks teha lõivsuhteid mis pikaealise linnuliigi vananemist suunavad. Doktoritööst selgub, et kalakajaka kui pikaealise linnuliik investeerib veel kõrges vanuseski rohkelt ressursse keha eest hoolitsemisesse. Töösse kaasatud uuringutest on näiteks selgunud, et vanemad linnud ei erine noorematest oma võime poolest oksüdatiivse stressi vastu võidelda ehk elutegevuseks kasutatava hapniku potentsiaalselt toksilisele mõjule vastu hakata. Samuti suudavad vanemad linnud sama või isegi suurema efektiivsusega oma sulestiku eest hoolt kanda, kuna nende päranipunääre (sulgi kulumise ja parasiitide eest kaitsvat nõret tootev nääre) on noorematest liigikaaslastest isegi suurem. Samas investeerivad kalakajakad vanuse kasvades üha vähem ressursse järglaste saamisesse. Seda juba partneri meelitamise staadiumis, kuna vanematel kalakajakatel on väiksemad laigud tiivaotstel. Nende laikude suurus aga näitab usaldusväärselt isendi kvaliteeti, kuna ennustab suremistõenäosust. Erinevas vanuses emalindude munade koostist uurides selgus aga, et vanemad linnudladustavad oma munadesse vähem karotenoide. Karotenoidid on seotud vastupanuga hapniku mürgisele toimele ning ehk seetõttu on varem ka näidatud nende positiivset mõju järglaste suurusele. Seega on pikaealistele liikide edule tähtsam pikk, terve eluiga, kui maksimaalse hulga järglaste saamine.
Teachers and learners constructing meaning in the foreign language classrooms: a study of multimodal communication in Estonian and French classes
(2018-10-10) Ingerpuu-Rümmel, Eva; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mis toimub? Videol ei ole heli. Ometi saan kõigest aru, mis teoksil: õpetaja naeratab, vehib juustega ja sätib oma pluusi. Ilmselgelt ta edvistab. Kuid õpilased vaatavad teda süvenenult või kirjutavad midagi paberile. No nii – sain heli korda. Õpetaja tõepoolest edvistab! Ta ütleb, et on kõige ilusam ja targem ja harukordsem! Ta teeb seda kõike pehme ninahäälega! Õpetaja näitab igal viisil, et on rahulolev iseendaga – žestidega, häälega, sõnadega! Ja õpilased – täisealised üliõpilased – ei tundu häiritud olevat. Nüüd panen video algusest käima ja näen samu inimesi hoopis teistsuguseid tegevusi tegemas – õpetaja jagab õpilastele tõsisel ilmel paljundatud lehti, mida õpilased kohe uurima hakkavad. See tundub olevat tavapärane keeletunni algus. Õpilased õpivad prantsuse keelt. Mul on ka videod eesti keele tundidest. Kõigis tundides toimub võõrkeele õppimine. Võõrkeeles on palju tundmatuid sõnu – neil samadel lehtedel, õpetaja jutus, kaaslaste kõnes. Mida need sõnad tähendavad? Eesti keele tundides uurivad õpilased, mida tähendavad näiteks „tõstuk“, „soo“, „mulks“, „üüratu“. Prantsuse keele tundides tuleb välja, et „remue-méninges“ tähendab ajurünnakut, „jurer“ vandumist, „vanter“… „Vanter“ – see ju tähendabki uhkustamist ja edvistamist! Õpetaja seletas õpilastele sõna tähendust ja kasutas selleks mitmeid väljendusviise. Mul on salvestatud kaks eesti ja kaks prantsuse keele tundi. Ka õpilased seletavad sõnu kaaslastele ja kasutavad lisaks sõnadele žeste ja häält. Näiteks eesti keele tunnis teeb üks õpilane neelamishäälitsust, kui seletab sõna „lonks“. Prantsuse keele tunnis näitab üks õpilane isegi õpetajale rusikat – ta seletab sõna „colère“ – viha. Niisiis, õpetaja ja õpilased suhtlevad multimodaalselt – kogu tähenduse loomine käib mitme väljendusvahendi abil. Sõnadega igas olukorras hakkama ei saa. Žest võib ollagi ainus väljendusvahend – kes kätt ei tõsta, ei pruugi sõna saada. Žeste ja sõnu ja hääleväljendusi on palju – mõni ütleb vaid ühe sõna, teine kasutab kõiki kolme väljendusvõimalust korraga. Kui pista vaid viivuks pea ukse vahelt sisse, siis ei pruugi aru saada, mis keeletunnis toimub. Õpilaste ja õpetaja suhtlemise mõistmiseks on vaja olla kohal vähemalt terve tunni ja veel parem, kui tean enne pisut nende päritolu, vanuse, keeleoskuse ja muu taolise kohta. Sõna tähenduse mõistmiseks võib paberist või elektroonsest sõnaraamatust väheseks jääda. Tõlkimine on vajalik, kui sõna on täiesti tundmatu või tunnis napib aega. Siiski on see vaid üks võimalus muude sõna seletamise võimaluste hulgas. Silmast silma suhtlemisel saab inimene kasutada lisaks sõnadele žeste ja hääle väljendusvõimalusi. Kuigi analüüsitud tundides seda esile ei tulnud, ehk kasutatakse mõnes tunnis ka muusikat, värve, lõhnu või muudki tähenduse loomiseks. Olen saanud valmis doktoritöö õpetaja ja õpilaste vahelisest multimodaalsest suhtlusest. Uurimus võttis vaatluse alla üle saja suhtlusolukorra neljast keeletunnist. Uurimuses osales kolm õpetajat ja üle kolmekümne õpilase. Iga osaleja iga nähtav ja kuuldav suhtlustegevus on kirja pandud. Nii on selgunud, et nii õpetaja kui õpilased loovad õpitavatele sõnadele tähendust ning teevad seda üheskoos mitme väljendusvahendi abil. Täpsemaid võimalusi suhtlustegevuste kasutamiseks sõnade seletamisel saavad lugeda huvilised doktoritööst ja artiklitest. Ehk saavad minu doktoritööst inspiratsiooni ka praegused ning tulevased õpetajad, et kasutada multimodaalseid suhtlusvõimalusi võõrkeele (ja miks mitte ka teiste ainete) õpetamisel.