Sirvi Kuupäev , alustades "2018-11-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Thematic accuracy and completeness of topographic maps
(2018-11-05) Mõisja, Kiira; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suuremõõtkavalised topograafilised kaardid on tänapäeva ruumiandmete taristute lahutamatuks osaks. Tänu sellele on kaardil kujutatud andmete kasutajaskond laialdane alates nii riigi- kui omavalitsusest ja lõpetades hariduse või ettevõtlusvaldkonnaga. Suur kasutajaskond eeldab andmetelt kõrget kvaliteeti. Ruumiandmete kvaliteediga on nii teadlased kui ruumiandmete tootjad tegelenud üle 40 aasta. Ühe suurima saavutusena nimetavad mitmed autorid (Devillers, R. et al., 2010; Hunter et al., 2009) ISO 19100 ruumiandmete kvaliteedi standardite loomist. Rahvuslike kaardistusagentuuride katusorganisatsiooni Eurogeographics’i 2018. a uurimus näitab, et INSPIREga ühinenud liikmete seas on ruumiandmete kvaliteedi standardite kasutus suurenenud. Samas tuuakse välja ka kvaliteedi valdkonna mõned kitsaskohad. Üheks suuremaks puuduseks on see, et kvaliteeti käsitletakse monotoonsena, mis kogu ruumiandmekogu ulatuses omab ühesugust väärtust. Tegelikult peaks kvaliteeti analüüsima ning väärtuseid esitama suurema detailsusega kas väiksemate territoriaalsete üksuste kohta, nähtuskihtide kohta või mõne muu omaduse, näiteks kaardistuse teinud välitöötaja, järgi moodustatud alamhulga kohta. Detailsem kvaliteedi analüüs ning saadud näitajate esitamine on vajalik nii andmetootjatele kvaliteedi paremaks tagamiseks kui ka kasutajatele. Doktoritöös on kasutatud Eesti põhikaardi 1:10 000 välitööde kontrolli andmeid aastatest 2003-2006. Töö eesmärgiks on uurida välitöötajate mõju topograafilise kaardistuse kvaliteedile. Põhiliselt on analüüsitud klassifitseerimise õigsust ning täielikkust, mida kirjeldati liigsete ja puuduvate objektide näitajatega. Välikaardistusel tehtud vigu ja nende struktuuri analüüsiti kahel tasandil: 1) üldisel tasandil, kus analüüsis osalesid kõik andmebaasis olnud vead korraga; 2) detailsel tasandil, kus vigu analüüsiti välitöötajate lõikes (II teadusartikkel). Topograafiliste andmete kvaliteet võib erineda ka ruumiliselt. Selle põhjuseks võib olla maastiku keerukus, välitöötaja sugu, kogemus ning võimekus maastikku tõlgendada. Käesolevas doktoritöös uuriti kas ja mil määral mõjutavad kaardistuse kvaliteeti välitöötaja teatud omadused ning maastiku keerukus (III teadusartikkel). Vektorandmetest maastiku keerukuse indeksite arvutamiseks töötati välja metoodika, mille abil väiksed punkt ning joonobjektid lõimiti ühtseks pinnakatte kihiks (I teadusartikkel). Reaalne maailm on pidevas muutumise. Seetõttu vajab topograafiline andmestik pidevat kaasajastamist ehk uut kaardistamist, mis on ressursimahukas ja kallis. Tänapäeval on ühe potentsiaalse võimalusena uuritud vabatahtlikke kaardistajate poolt toodetud andmestiku (VGI) kvaliteetsust ning kasutamist kaasajastamise protsessis. Doktoritöö näitas, et üldisel ja detailsel tasandil tehtud kaardistusvigade analüüsid andsid teatud juhtudel erinevaid tulemusi ning teatud juhtudel sarnaseid tulemusi. Vead, mis ilmnesid mõlemal tasandil, olid süsteemsed, teisel juhul aga põhjustatud peamiselt üksikutest välitöötajatest. Nähtused, mis olid kriitilisemad mõlema tasandi analüüsides, olid kivihunnik, vundament, harvik, rada, siht ja salu. Välitöötaja sugu kaardistuse kvaliteeti ei mõjutanud. Samas väikse töökogemusega välitöötajate kaardistuskvaliteet oli kõrgem, kui keskmise töökogemusega välitöötajatel ning kvaliteet tõusis jällegi väga kogenud töötajatel. Analüüsi tulemused näitasid, et hoonestatud-mitmekesises maastikutüübis oli välitöötajate lõikes kaardistuse kvaliteet kõrgem, kui avatud-lihtsas või suletud-keerukas maastikutüübis. Sarnastele tulemustele on jõudnud ka mitmed VGI kvaliteeti uurinud autorid. Kaardistuse kvaliteedi tõstmiseks tuleks süsteemsete vigade vältimiseks täiendada kaardistusjuhendeid – täpsustada nähtuse definitsiooni või tunnuseid või kaaluda, kas antud nähtuse kaardistamine on üldse vajalik. Individuaalsete, üksikute välitöötajate põhjustatud vigade vältimiseks on soovitav viia läbi koolitusi. Samuti võiks välitöötaja valida endale sobiva maastikutüübi kaardistamise, sest uuringud on näidanud, et sobiv maastik tõstab turvalisust ning enesekindlust ja seeläbi ka kvaliteeti.