Sirvi Kuupäev , alustades "2018-11-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

November – kas tõesti kunagine talvekuu?
(Maaleht, 2018-11-08) Kallis, A.
Development and optimization of 3D-microbatteries
(2018-11-08) Priimägi, Priit; Zadin, Vahur, juhendaja; Kasemägi, Heiki, juhendaja; Brandell, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektroonika ja tehnoloogia areneb ja täieneb väga kiires tempos. Samuti vajavad üha väiksemad ja võimsamad seadmed ka vastavaid energiaallikaid. Selles suunas nähakse aga palju vaeva, et välja töötada väiksemate mõõtmetega ja suurema energia sisaldusega akusid. Üheks uurimissuunaks on mikroakud, mis võiksid sobida väga väikeste elektroonika seadmete energiaallikaks. Siinkohal on välja pakutud kolmemõõtmelist mikroaku kontseptsiooni, et saavutada kõrgem energia- ja võimsustihedus, kui seda tavapärased planaarstuktuuriga akude tehnoloogia suudab pakkuda. Antud töös on arvutuslikult välja töötatud, disainitud ja optimeeritud nelja erineva 3D-liitium-ioon mikroaku kontseptsiooni kasutades lõplike elementide meetodit. Uurimistööde eesmärgiks on fundamentaalselt aru saada massitranspordi mehhanismist, mis esineb nendes keerulistes aku arhitektuurides, ning leida optimaalsed elektroodi geomeetrilised konfiguratsioonid ja mõõtmed, kasutades parameetrilisi simulatsioone, saavutamaks suuremat aku mahutavust, ühtlasemat ja sujuvamat elektroodide täitumist ja tühjenemist ning homogeenset elektrokeemilist aktiivsust elektroodide pindadel. Elektrokeemilis-soojus simulatsioonid antud erinevate mikroakude arhitektuuride kohta tõstavad esile just keemiliselt aktiivsed piirkonnad ja osutavad võimalikele soojusallikatele ja masstranspordi kitsaskohtadele. Leiti, et concentric arhitektuuri korral saavutati akus suurim energiatihedus 93 mAh/g, samas kui interdigitated ja trench arhitektuuriga akud näitasid energiatihedust vastaval 86 ja 80 mAh/g. Samuti täheldati trench süsteemis ka mõnevõrra kõrgemat töötemperatuuri kui teistes arhitektuurides. Concentric arhitektuuri sammastega positiivse elektroodi põhjalikum uurimine näitas, et LiCoO2 materjali kasutamine elektrokeemilistes rektsioonides oli efektiivsem, lühemate sammaste korral. Kõrgemad sambad omakorda aga näitasid mõnevõrra suuremat üldist energiamahtuvust, kuid samas esines kasutamata elektroodimaterjali piirkondi. Seetõttu võiks lugeda concentric arhitektuuri korral optimaalseks elektroodi sammaste kõrguseks umbes 70 μm ja sammaste vahekauguseks 12 μm. Lisaks koostati süsinik vaht-tüüpi komposiit-elektroodist aku mudel mida kalibreeriti edukalt eksperimentaalsete tulemuste põhjal. Parameetrilised simulatsioonid näitasid, et väiksemad makropoorid ja paksemad elektroodi materjali kattekihid pakuvad suuremat energia mahtuvust elektroodi pindala kohta. Sealhulgas ühtegi muud piiravat tegurit selles süsteemis ei täheldatud. Elektrokeemilised reaktsioonid eelistavad osakesi süsinik vahu struktuuri läheduses ja liitium ioonide väljumine elektroodist on väga homogeenne protsess. Kokkuvõttes võib öelda, et liitium-ioonakude elektrokeemilised simulatsioonid on väga tõhus vahend liitium-ioon aku arhitektuuride väljatöötamiseks ja arendamiseks. See võimaldab kergesti muuta elektroodi ja elektrolüüdi materjalide fundamentaalseid parameetreid ja geomeetrilisi mõõtmeid, et leida optimaalne elektroodide konfiguratsioon saavutamaks suurim energiatihedus akus. Siiski tuleb märkida, et selliseid teoreetiliselt toimivate keerukate 3D-elektroodidega akusid on suhteliselt raske eksperimentaalselt valmistada, mistõttu tuleks edasi arendada materjalide sünteesimise meetodeid ning akude koostamistehnikaid. Märksõnad: liitium-ioon mikroaku, 3-mõõtmeline, elektrokeemiline-termiline modelleerimine, lõplike elementide meetod, parameetrilised simulatsioonid, simulatsiooni kalibreerimine, optimeerimine, vaht-tüüpi elektrood, LiCoO2, LiFePO4, grafiit, polümeerelektrolüüt, vedelikelektrolüüt.
Microbial community and its relationship with pollutant removal in treatment wetlands
(2018-11-08) Oopkaup, Kristjan; Truu, Jaak, juhendaja; Truu, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehismärgalasid (TM) on viimase poole sajandi jooksul kasutatud reovee puhastumise alternatiivse meetodina konventsionaalsete puhastite kõrval. TM erinevad omadused, sealhulgas filtermaterjali tüüp, tööparameetrid ning samuti taimestiku olemasolu, mõjutavad mikroobikoosluste struktuuri, ruumilist jaotust ja aktiivsust süsteemis. Kuna mikroobsed protsessid on TM reovee puhastusel olulise tähtsusega, aitavad uuringud mikroobiökoloogias laiendada teadmisi mikroobikoosluse kujunemisest ja seostest TM tööparameetritega, võimaldades seeläbi luua stabiilse ja metaboolselt aktiivse mikroobikoosluse jaoks sobiliku TM keskkonna ja selle kaudu tõsta erinevate reoainete puhastamise efektiivsust. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida eri tüüpi TM mikroobikoosluse arvukust ja struktuuri ning kuidas mikroobikoosluse parameetrid on seotud TM puhastusefektiivsusega ja millised keskkonnafaktorid mõjutavad mikroobikoosluse stabiliseerumist uuritavates süsteemides. Uurimisobjektideks olid kolm eri tüüpi TM, millest kaks olid vastrajatud eksperimentaalset TM ja üks üle 15 aasta kasutuses olnud vabaveeline jõevett puhastav TM kompleks. Saadud tulemused näitasid, et reovee koostis, TM tüüp ja töörežiim mõjutavad bakterikoosluse kujunemist ja struktuuri tehismärgalas. Mikroobikoosluse struktuuri kujunemisel oli näha sarnast ajalist suktsessiooni kahe eksperimentaalse TM vahel. Mikroobikoosluse mitmekesisus tõusis märgatavalt mõlema süsteemi esimese kolme kuu jooksul ja seejärel stabiliseerus, sealhulgas olid algsed muutused mikroobikoosluse kujunemisel suurema varieeruvusega kui pärast stabiliseerumist. Nii mikroobikoosluse mitmekesisus kui ka teatud bakteriperekondade osakaalud olid seotud nende süsteemide puhastusefektiivsustega. Töö tulemused kinnitasid mitmete koosesinevate bakterirühmade mõju nii lämmastiku kui orgaaniliste ühendite eemaldamisele reoveest. Uuritavates TM olid peamisteks lämmastikuärastuse protsessideks autotroofne ja heterotroofne nitrifikatsioon ning denitrifikatsioon ning vähemal määral anaeroobne ammooniumi oksüdeerimine, eelkõige vabaveelises tehismärgalas. Käesoleva doktoritöö tulemuste põhjal saab teha järelduse, et erinevate reoainete parimaks eemaldamiseks tuleks TM konstrueerida ja opereerida meetodil, mis loovad sobiva keskkonna mitmekesise ja kõrge metaboolse aktiivsusega mikroobikoosluse kujunemiseks.
Ajaväljendid eesti murretes
(2018-11-08) Velsker, Eva; Pajusalu, Karl, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös käsitletakse ajaväljendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja hõlmab sellisena kõiki murdeid. Kui kirjakeeles väljendatakse toimumisaega enamasti kohakäänete abil (hommikul, õhtul, pühapäeval), siis murretes on varieeruvus palju suurem, kasutatakse näiteks ka omastavat või osastavat käänet (päeva, hummogu). Väitekirja eesmärk on selgitada ajamääruste varieerumise kaudu ilmnevaid muutusprotsesse, adverbistumise või kaassõnastumise etappe. Ühe mõjurina grammatiseerumis- ja leksikaliseerumisprotsesside puhul on nimetatud sagedust ja see tuleb ilmsiks ka ajasõnade puhul: hulk ajasõnu (päev, öö, suvi, talv jms) on murdekorpuses kõige sagedasemate hulgas ja teatud käändevormid (näiteks alalütlev või omastav) kalduvad kuhjuma, mis viitab sõnavormi kinnistumisele. Sagedasti kasutatud vormid võivad olla keelde kinnistunud uue terviküksusena, sõna käändevormist võib olla kujunenud adverb (nii on tekkinud adverb öösi) või kaassõna. Sõnavormide ebamäärasele kuuluvusele viitab seegi, et ka korpuse märgendajatel on olnud mõnikord raske otsustada, kas tegu on käänd-, määr- või kaassõnaga. Lisaks on töös uuritud, millised piirkondlikud erinevused ajaväljendite kasutamisel ilmnevad. Analüüsist tulevad esile niihästi erinevused kirjakeelest kui ka piirkondlikud kasutusmustrid. Murretes kasutatakse l-lõpulisi vorme tunduvalt vähem kui kirjakeeles, seejuures kasvab kohakäändeliste vormide kasutus lääne poolt ida poole. Ka teistes uuemates uurimustes on leitud, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete erinevused suuremad kui põhja- ja lõunaeesti murretes, mille erinevus on suurem sõnavaratasandil. Teatud määral mõjutab vormi kinnistumist ka see, kas viidatakse konkreetsele ajahetkele või ajale üldisemalt. Ühtlasi pakub uurimus võimalust kõrvutada muutusi keele erinevates registrites.