Sirvi Kuupäev , alustades "2018-12-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Modification of the cell-penetrating peptide PepFect14 for targeted tumor gene delivery and reduced toxicity
(2018-12-20) Künnapuu, Kadri; Langel, Ülo, juhendaja; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on geeniteraapia alal toimunud olulised edasiminekud, mis on teinud võimalikuks haiguste ravimise geenitasandil vigast geeni asendades või selle ekspressiooni maha surudes. Terapeutilistel eesmärkidel kasutatavad nukleiinhappe molekulid nagu DNA ja RNA peavad efekti saavutamiseks rakkude sisse pääsema, kuid ei suuda seda iseseisvalt oma suurte mõõtmete ja kõrge negatiivse laengu tõttu teha. Seetõttu on nukleiinhapete rakku transportimiseks vaja kasutada transportvektoreid. Üheks transportvektorite tüübiks on rakku sisenevad peptiidid (RSP), mis seonduvad nukleiinhapetega ning suudavad need läbi rakumembraani toimetada. Samas on RSPd sageli mittespetsiifilised ning võivad omada toksilisi efekte. Just neid probleeme on antud doktoritöös käsitletud. Esiteks modifitseeriti RSPe, et suurendada nende kasvajaspetsiifilisust ning vähendada mittespetsiifilist kogunemist kudedesse nagu kops ja maks. Selle saavutamiseks kinnitati RSP külge polüetüleenglükooli (PEG) molekul, mis vähendab mittespetsiifilisi interaktsioone RSP/nukleiinhappe osakeste ja rakkude vahel. PEG molekul lisati RSPle kasvajatundliku vahelüli kaudu, mis tähendab, et PEG eemaldatakse RSP küljest alles kasvaja ümbruses, mille toimel RSP aktiveerub ning toimetab endaga seotud nukleiinhappe ümbritsevatesse kasvajarakkudesse. Seda kasvajaspetsiifilist RSP rakendati ka terapeutilise nukleiinhappe transpordiks hiire kasvajamudelis, et hinnata, kas loodud RSP/nukleiinhappe süsteem suudab kasvaja kasvukiirust vähendada. Teiseks uuriti RSP/nukleiinhappe osakeste valmistamise strateegia ning laengutiheduse ja hüdrofoobsuse modifitseerimise mõju RSP toksilisusele. Kokkuvõtteks tehti selle doktoritöö käigus RSPdele spetsiiflisi modifikatsioone, millega on võimalik suurendada nende kasvajaspetsiifilisust ja vähendada toksilisust. Neid disainipõhimõtteid on võimalik edaspidi rakendada ka uute ja turvalisemate RSPde disainil.
Juhendavad haldustekstid žanriteoreetilises raamistikus
(2018-12-20) Reinsalu, Riina; Kasik, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mistahes tekstide loomine põhineb alati kirjutaja tehtavatel valikutel. Osa neist valikutest täidab kultuurikontekstis välja kujunenud standardseid suhtluseesmärke, teine osa on aga varjatud eesmärkide, sh isiklike suhtluskavatsuste teenistuses, avaldades mõju ka keelekasutusele. Väitekirja eesmärk ongi välja selgitada kirjutajate tekstistrateegilised valikud, mida nad teevad eri žanre esindavates haldustekstides, et täita seatud suhtluseesmärke. Uurimistulemustest ilmneb, et töövõtu- ja käsunduslepingud ning korraldused, otsused ja käskkirjad on ülesehituselt tavakohastatud, koosnedes kindla struktuuriskeemi alusel järjestatud sisuelementidest ja väljakujunenud sõnastus- ja lausestusviisidest, mille kaudu viiakse ellu standardseid, üldtuntud eesmärke. Seevastu avaldused, teabenõuded ja kaebused, mille eraisikud esitavad ametiasutusele, varieeruvad oma struktuurilt ja keelekasutuselt tugevasti, võimaldades peale standardsete eesmärkide täita ka varjatud eesmärke, nt kritiseerida ametiasutuse tegevust. Niisamuti erinevad vaatlusalused tekstid selle poolest, mil viisil antakse neis tegevusjuhiseid. Kui lepingutele on omased modaalverbid ja mittemodaalsed väitlaused ning korraldustele, otsustele ja käskkirjadele da-tegevusnime vormid, mis esindavad käskimisstrateegiat, siis avalduste ja teabenõuete vahendusel pöördutakse ametiasutuse poole peamiselt palve ja soovi vormis. Eripärasena paistavad teiste tekstide hulgas silma kaebused, kus rakendatakse peamiselt küsimisstrateegiat, mis on tihti iroonilis-emotsionaalse alatooniga. Haldustekstide struktuuri- ja keeleanalüüsi tulemused, esitatuna žanri- ja tekstitüübiteoreetilises raamistikus, annavad ainest aruteluks haldussuhtluse eesmärgikohasuse ja vastuvõetavuse üle, sh keeleõppeaspektist. Ühtlasi võimaldavad need anda haldustekstide koostajatele praktilisi soovitusi, kuidas tagada tekstide vastavus selge keele põhimõtetele ning õige- ja heakeelsustavadele.