Sirvi Kuupäev , alustades "2019-01-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Structure-dependent mechanical properties of individual one-dimensional metal-oxide nanostructures
(2019-01-10) Vahtrus, Mikk; Nõmmiste, Ergo, juhendaja; Vlassov, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ülemaailmne nõudlus üha enam võimsama ja mitmekülgsema tehnoloogia järele kannustab teadlasi uurima uusi materjale, millel on parendatud omadused ja mis sobivad erinevateks rakendusteks. Üheks selliseks materjaliks on nanomaterjalid. Nanomaterjalide eelised ei peitu ainult väikestes mõõtmetes vaid vähendades materjali mõõtmeid alla 100 nanomeetri (nm) avalduvad materjalil ka parenenud või lausa uudsed elektrilised, magnetilised, soojuslikud ja mehaanilised omadused. Kõige enim pakuvad teadlastele huvi ühedimensionaalsed nanostruktuurid (1D NS) – materjalid, mis võivad küll olla kümneid kuni sadu mikromeetreid pikad, kuid mille diameeter jääb alla 100 nm. Tulenevalt oma kujust ja omadustest, omavad 1D NS potentsiaalset rakendust lülitite, transistoride, dioodide, päikeseelementide, superkondensaatorite, sensorite jms komponentidena. Samas pole 1D NS-e omadusi veel piisavalt põhjalikult uuritud, mistõttu puudub põhjalik arusaam, miks nanostruktuuride omadused võivad olla niivõrd erinevad. Lisaks mõjub enamikes rakendustes materjalidele pidevalt väline jõud, mis põhjustab nende deformatsiooni. Seetõttu on fundamentaalselt ja rakenduslikult äärmiselt tähtis uurida üksikute nanostruktuuride mehaanilisi omadusi enne kui neid saab kasutada meie igapäevaelus. 1D NS-e mehaaniliste omaduste mõõtmine on aga äärmiselt keeruline ülesanne materjali äärmiselt väikeste mõõtmete tõttu. Selleks, et visualiseerida, liigutada ja mõõta üksikuid 1D NS-e tuleb kasutada uusi mõõteseadmeid ja meetodeid. Skaneeriv elektronmikroskoop (SEM) ja aatomjõumikroskoop (AFM) on peamised vahendid, et luua sild makro- ja nanomaailma vahel. Kombineerides eelnimetatud mikroskoope uuenduslike seadmetega (näiteks nanomanipulatsiooni süsteemid) on võimalik viia läbi mõõtmisi nanotasemel. Käesolevas doktoritöös uuriti süstemaatiliselt ühedimensionaalsete metalloksiid nanostruktuuride (1D MONS) struktuuri ja seeläbi nende mehaanilisi omadusi mõjutavaid erinevaid tegureid. Materjalide struktuuri uurimiseks kasutati röntgenspektroskoopiat ja elektronmikroskoopiat ning mehaanilised omadused määrati paindekatsete abil, kasutades selleks SEM-i ja AFM-i. Töö käigus näidati, kuidas valmistamismeetod, kuumutamine, teise materjali lisamine või teise materjaliga katmine võivad põhjustada 1D MONS mehaaniliste omaduste märkimisväärset muutust. Autori hinnangul annavad saadud tulemused põhjapaneva aluse 1D MONS rakendamiseks edasises teadustöös ja tulevikutehnoloogias.
Möödas see kena, kuid paljudele raske aasta
(Maaleht, 2019-01-10) Kallis, Ain
Soft-sediment deformation and gravity flow structures in the Lower Palaeozoic successions of the Baltic Basin
(2019-01-10) Põldsaar, Kairi; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kairi Põldsaar koos oma kolleegidega on uurinud Läänemere piirkonna Kambriumi ja Ordoviitsiumi vanuselisi (458-500 miljonit aasta tagasi) settekivimeid. Ta kirjeldab oma doktoritöös teatud spetsiifilist tüüpi kivimimustreid, mis viitavad siinset piirkonda tabanud üle 7 magnituudisele maavärinale ja ilmselt ka varasematele seismilistele sündmustele. Vähemalt ühel korral on iidne maavärin vallandanud ka hiidlaine ehk tsunaami, mis omakorda tingis sügaval merepõhjas mitmesaja kilomeetrise setete laviini. Põnevaks teeb selle uuringu tulemused asjaolu, et siiani on valitsenud teadlaste hulgas veendumus, mille kohaselt Baltoskandia piirkond on olnud tektooniliselt väga stabiilne ja rahulik paik juba üle 500 miljoni aasta. Mõned meteoriidiplahvatused välja arvates, ei ole pidevaid maavärinaid ega hiidlaineid pidanud kartma meie, meie kauged esivanemad, ega ka ürgloomad, kes isegi ammu enne dinosauruste tekkimist siinsetes meredes ringi ujusid. Tekstuurid, mida antud töös uuriti, kuuluvad nn pehmete setete deformatsioonide hulka (ingl. soft-sediment deformation). Need on algse sette moonutused, mis tekivad siis, kui sete on alles pehme. Õigetel tingimustel võivad need säilida kuni sette kivistumiseni ning lukustuda seeläbi kivimitesse sadadeks miljoniteks aastateks. Kõige sagedamini deformeeruvad vett sisaldavad liivad veeldumisel, ehk siis, kui sete omandab ajutiselt vesiliiva oleku. Selleks sobivad hästi näiteks merepõhja või rannikuvööndi liivad või ka järvede ja jõgede setted. Vesiliiva kutsuvad looduses esile mitmed kõrge energiaga protsessid – näiteks tormid, tõus ja mõõn, üleujutused ja maalihked, aga loomulikult ka maavärinad ja hiidlained. Setedeformatsioonide leviku ulatus, kuju ning muud iseärasused võimaldavad hoolikal analüüsil teha vahet algsetel põhjustajatel. Põldsaare töö tulemused näitavad, et kivimites säilinud settemustrid võivad olla geoloogiliste sündmuste kirjeldajateks seal, kuhu me ise minna ei saa – näiteks iidses minevikus.