Sirvi Kuupäev , alustades "2019-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri nr 2
(Tartu : Tartu Ülikool, 2019-02) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Trumpi müür ja kliima soojenemine
(Maaleht, 2019-02-07) Kallis, Ain
Failure structures of message-passing algorithms in erasure decoding and compressed sensing
(2019-02-12) Yakimenka, Yauhen; Skachek, Vitaly, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Esitatud tulemused on näiliselt kahest erinevast valdkonnast, nimelt käsitleme sõnumivahetuskanali dekodeerimise ja hõreda signaalihõive (ingl k. compressed sensing) meetodeid. Kanali dekodeerimine aitab edastada informatsiooni veakindlalt. Antud juhul uurisime me kahendkustuskanalit (ingl k. binary erasure channel, BEC). Sellise kanali puhul infoühik kas jõuab veatult kohale või kustub, kusjuures info kustumine on vastuvõtjale tuvastatav. Shannoni fundamentaalne järeldus oli, et ükskõik kui halva kanali korral on alati võimalik informatsiooni edastada veakindlalt, kodeerides andmeid piisavalt suurel hulgal. Üks praegu populaarne dekodeerimise viis on kasutada sõnumivahetusalgoritmi, mis on kiire kuid mitte optimaalne, kuna mõnikord see annab tõrke, kuigi taastamine on siiski võimalik keerulisema algoritmiga. Käesolevas dissertatsioonis me uurime, kuidas ühendada neid kahte meetodit. Teine eelmainitud uurimisvaldkondadest, hõre signaalihõive, põhineb järgneval tähelepanekul. Mitmeid olulisi signaale saab esitada hõredate vektoritena, st. vektoritena kus on palju nulle. Pakuti välja vastuvõetud signaale jooksvalt hõrendada, korrutades neid kaudselt läbi mõõtemaatriksiga. Me uurisime üht suboptimaalset algoritmi, intervallivahetusalgoritmi, ja millistel juhtudel antud algoritm annab tõrke. Me kirjeldasime täieliku graafiteoreetilise kriteeriumi, mille korral tõrked esinevad. Me uurisime sõnumivahetusalgoritme kustutuste dekodeerimises ja hõredas signaalihõives. See tõi nende algoritmide vahel esile mitmed sarnasused ja võimaldab ühtlustada uurimisvahendeid nende analüüsiks.
Development of bisubstrate inhibitors for protein kinase CK2
(2019-02-13) Vahter, Jürgen; Enkvist, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Proteiinkinaasid (PK) on ensüümide perekond, millesse kuulub üle 530 erineva kinaasi. Nende ensüümide ülesandeks on katalüüsida reaktsiooni, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle sihtvalgule, mille tõttu antud valgu aktiivsus muutub. Üheks PK-de perekonna liikmeks on CK2, mis on rakus olulise tähtsusega PK kuna vastutab hinnanguliselt vähemalt 10% kõigis rakus toimuvate fosforüleerimiste eest. CK2 kõrgenenud aktiivust seostatakse mitmete haigustega, sealhulgas erinevat tüüpi vähktõbedega. Aastate jooksul on CK2-le arendatud mitmeid ATP-konkurentseid inhibiitoreid, mis seonduvad ATP sidumistaskuga ning pärsivad ensüümi tavapärast tööd. Kuna suurem osa kinaase kasutavad fosforüülrühma allikana ATP pole seda tüüpi inhibiitorid tihti väga selektiivset ühe kinaasi suhtes. Uurimustöö käigus arendati välja bisubstraatseid inhibiitorid CK2-le, mis seostuvad korraga nii ATP sidumistaskuga kui ka valksubstraadi sidumistaskuga. Sellist tüüpi inhibiitorid koosnevad ATP-konkurentsest ja valksubstraati mimikeerivast fragmendist ning neid osi ühendavast linkerist. Inhibiitorite arendusel kasutati nelja erinevat ATP-konkurentset osa: varasemalt kirjeldatud CK2 inhibiitoreid TBBi ja CX-4945 ning pika luminestsents elueaga 4-(2-amino-1,3-tiasool-5-üül)bensoe hapet (ATB) ning tema seleeni sisaldavat analoogi. Lisaks neile variatsioonidele optimeeriti inhibiitorite arenduse käigus ka valksubstraadi mimeetiku pikkust ning neid kaht osa ühendava linkeri koostist ja pikkust. Osasid inhibiitoreid konjugeeriti fluorestsents värvidega. Uurimustöö tulemusena sünteesiti uudseid CK2 inhibiitoreid, mis omasid kõrget afiinsust ja head selektiivsust. Nende inhibiitoritega on võimalik määrata CK2 aktiivsust ning karakteriseerida uusi potentsiaalseid CK2 inhibiitoreid. Pika elueaga fotoluminestsentsiga ühendite rakendamine bioloogilistes süsteemides võimaldab kasutada aegviivitusega mõõtmisemeetodeid, mis parandab signaal-müra suhet ning tagab parema mõõtmismeetodite tundlikkuse.
Veebruar – tavaliselt aasta kõige talvisem kuu
(Maaleht, 2019-02-14) Kallis, Ain
Parkinson’s disease in Estonia: epidemiology, quality of life, clinical characteristics and pharmacotherapy
(2019-02-15) Kadastik-Eerme, Liis; Taba, Pille, juhendaja; Asser, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neurodegeneratiivne haigus, mida esineb vähemalt 1% üle 60 aastaste inimeste seas. Tartumaal on Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid uuritud esmakordselt 20 aastat tagasi, mil levimus -ja haigestumuskordajad olid vastavalt 152/100 000 ja 17/100 000. Kirjanduse andmetel on Parkinsoni tõvega patsientidel ligi 1,5 korda suurem suremisrisk võrreldes üldpopulatsiooniga. Haiguse peamisteks avaldusteks on progresseeruv liigutuste aeglus ja kohmakus, lihasjäikus, värin ning tasakaalu -ja kõnnakuhäire. Lisaks kuuluvad kliinilisse pilti mittemotoorsed sümptomid: mälu-, meeleolu -ja unehäired, kõhukinnisus, uriinipidamatus, väsimus, valu jm. Efektiivseimaks ravimiks on levodopa, mille kõrvaltoimena võivad kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid Tartumaal, samuti iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ning mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ja neid soodustavaid tegureid. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka analüüsida Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. Populatsiooni-põhine epidemioloogiline uuring Tartumaal näitas, et võrreldes 1990-ndate aastatega oli kasvanud Parkinsoni tõve esinemissagedus (olemasolevate juhtude esinemine), ent haigestumus (uute juhtude teke) püsis samal tasemel. Nüüdses uuringus oli proportsionaalselt rohkem kaugelearenenud raskusastmega patsiente. Surmatunnistustel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritavatel. Parkinsoni tõvega patsientidel ei esinenud haiguse varases staadiumis oluliselt erinevat suremisriski võrreldes samaealise üldpopulatsiooniga. Motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest. Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid olid kognitsioonihäire, öised unehäired, põiehäired ja väsimus. Elukvaliteedi peamisteks mõjutajateks olid depressioon, motoorsed (nt. riietumine, söömine jm.) ja mittemotoorsed (nt. uni, valu jm.) igapäevaelu aspektid, kusjuures objektiivselt hinnatud parkinsonistlike sümptomite raskusaste ei olnud patsiendi elukvaliteedi hinnangus määrav.
The conflict of conflict rules – the relationship between European regulations on private international law and Estonian legal assistance treaties concluded with third states
(2019-02-15) Torga, Maarja; Kull, Irene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on vastata küsimusele, mil määral on omavahel kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse määrused ning nn laiapõhjalised õigusabilepingud, mille Eesti Vabariik on enne Euroopa Liiduga liitumist sõlminud Venemaa Föderatsiooni ja Ukrainaga. Mõlemat liiki instrumendid reguleerivad küsimust, millal saavad isikud Eesti kohtutesse pöörduda, millise riigi õigust peavad Eesti kohtud kohaldama, millistel tingimustel saab Eestis maksma panna välisriikide kohtulahendeid ja muid täitedokumente ning kuidas peaks toimuma rahvusvaheline koostöö teiste riikide ametiasutustega tsiviilasjade lahendamisel. Ühtlasi on tegemist õigusaktidega, mida rahvusvaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisel Eesti kohtutes peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku kõige rohkem kasutatakse. Kuigi enne Euroopa Liiduga liitumist kolmandate riikidega sõlmitud välislepingud omavad formaalselt Euroopa Liidu õigusaktide ees prioriteeti, toob kahe erineva rahvusvahelise eraõiguse režiimi kehtimine kaasa tagajärje, kus Eesti kohtutes koheldakse isikuid sõltuvalt nende kodakondsusest erinevalt. Selline tulemus ei ole ei Euroopa Liidu ega ka kolmandate riikidega sõlmitud välislepingute eesmärgiks. Doktoritöös kaardistatakse võimalik konkurents kahe erinevat liiki režiimi vahel ning pakutakse välja võimalused, kuidas saaks kaasaegseid rahvusvahelise eraõiguse meetodeid kasutades vältida konkurentsi tulemusel tekkivaid erinevaid lahendusi selliselt, et tagataks erinevate isikute võrdne kohtlemine Eesti kohtutes tsiviilasjade lahendamisel.
Congenital N-glycosylation disorders in Estonia
(2019-02-20) Vals, Mari-Anne; Katrin Õunap, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kaasasündinud glükosüülimise haigused (KGH) moodustavad kiirelt areneva ainevahetushaiguste grupi ning on põhjustatud valkude ja lipiididega seotud glükaanide häirunud sünteesist. Erinevad valkude N-glükosüülimise haigused on enim diagnoositavad KGH-d ja PMM2-CDG on kõige sagedasem N-glükosüülimise haigus. KGH sümptomid on mittespetsiifilised ja multisüsteemsed. Valikmeetod KGH skriinimiseks on seerumi transferriini isoelektriline fokuseerimine (IEF). Käesoleva uuringu eesmärk oli juurutada Eestis KGH diagnostikaks transferriini IEF ja hinnata kolme aasta jooksul N-glükosüülimise haiguste esinemist meie patsientide hulgas. Kuuel patsiendil 1230-st esines KGH skriiningul positiivne tulemus, mis leidis molekulaarse kinnituse. Esmalt näitasime, et kõige sagedasem KGH Eestis on PMM2-CDG, mida diagnoositi neljal patsiendil kahest perekonnast. Ühe pere lastel väljendub haigus kerge neuroloogilise vormina, kuid normaalse kognitiivse arenguga, mida PMM2-CDG patsientide hulgas esineb harva. Eesti PMM2-CDG patsientidel oli kõige sagedasem variant PMM2 geenis p.Val131Met. Teiseks, esitasime tulemused PMM2-CDG eeldatava sageduse kohta, kasutades Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmeid. Leidsime viis erinevat PMM2 heterosügootset mutatsiooni. Kõige sagedasem geenivariant on p.Arg141His kandlussagedusega 1/224. p.Val131Met kandlussagedus on 1/449. Eeldatav PMM2-CDG sagedus Eestis on 1/77,000. Kolmandaks, kirjeldasime patsienti KGH alatüübiga SLC35A2-CDG ning võrdlesime tema fenotüüpi ja genotüüpi 14 rahvusvahelise patsiendi kliiniliste andmetega. Patsientidele on iseloomulik mittespetsiifiline neuroloogiline haigus üldise arengu hilistumise, lihashüpotoonia, krampide ning epileptilise entsefalopaatiaga, düsmorfsed tunnused ja lühike kasv. Lisaks võib transferriini IEF olla vale-negatiivne. Neljandaks, kirjeldasime multisüsteemsete kliiniliste sümptomitega ning uue, seni kirjeldamata KGH alatüübiga patsienti, kellel on KGH alatüübi põhjuseks tõenäoliselt haiguspõhjuslik homosügootne muutus STX5 geenis. Käesolev uuring näitas, et Eesti patsientide puhul on transferriini IEF on tulemuslik meetod KGH diagnostikas. Skriiningu rakendamine võimaldas lisada uusi kliinilisi ja epidemioloogilisi andmeid erinevate teadaolevate ning uue KGH alatüübi kohta.
Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist
(2019-02-25) Lepa, Ege; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Ringvee, Ringo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas „Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist“ on arhiivimaterjalide, Eesti Islami Koguduse põhikirjade, 45 intervjuu ja aastatel 2015-2018 toimunud osalusvaatluste käigus kogutud andmete abil iseloomustatud ja analüüsitud taasiseseisvunud Eesti islamikogukonna dünaamikat, lähtudes kogukonna enda liikmete antud hinnangust, mille kohaselt selle dünaamika kujundavad suhted kogukonna peamiste gruppide – nn „tatarlaste“ (kelle all mõistetakse kogukonnasiseselt nii siia enne nõukogude okupatsiooni asunud eesti ühiskonna integreerunud nn põlistatarlasi kui nõukogude perioodil Eestisse suundunud tatari, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi jt Nõukogude Liidu islamipiirkondade venekeelseid elanikke), „eestlaste“ (kelle all mõistetakse eestlastest konvertiite) ning „araablaste“ (kelle all mõistetakse nii väheseid siin aastakümneid elanud kui enamasti viimase kümne aasta jooksul Eestisse kas tööle, õppima või pagulasena kaitset otsima tulnuid) – vahel. Töö keskmes on nimetatud kolme grupi esindajate narratiivid endast usklikuna, nende käsitlus sellest, kas ja kuidas on võimalik Eestis islamit praktiseerida, ning 1989. aastal taastatud Eesti Islami Koguduse rollist siinsete moslemite elus. Nõukogude Liidu lagunemise ja taasiseseisvumise sündmuste keerises kahe maailmasõja vahel tegutsenud Narva ja Tallinna islami usuühenduste mantlipärijana taastatud Eesti Islami Kogudus on muutunud algselt tatarlastest koosnenud ja koguduse liikmete erakorterites reedesi ühispalvusi ning usupühasid tähistavast väikesest kogukonnast paljurahvuseliseks endise Nõukogude Liidu territooriumi islamiusulisi rahvaid esindavaks organisatsiooniks, mille kõrvale on tekkinud mitmeid teisi peamiselt Tallinnas Keevise tänaval asuva islami keskuse ümber koonduvaid organisatsioone. Konvertiitide ja uusimmigrantide lisandumine kogukonnale on kaasa toonud muutusi Eesti Islami Koguduse tegevuses ja juhtimises, „tatarlaste“, „eestlaste“ ja „araablaste“ narratiivid endast kui usklikust ning endast kui kogukonna liikmest ning muutustest mõlemal tasandil on unikaalsed isiklikul tasandil, kuid omavad ühisjooni grupina, näidates Eesti islamikogukonna arengut nende gruppide vastasmõju taustal.