Sirvi Kuupäev , alustades "2019-02-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Parkinson’s disease in Estonia: epidemiology, quality of life, clinical characteristics and pharmacotherapy
(2019-02-15) Kadastik-Eerme, Liis; Taba, Pille, juhendaja; Asser, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neurodegeneratiivne haigus, mida esineb vähemalt 1% üle 60 aastaste inimeste seas. Tartumaal on Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid uuritud esmakordselt 20 aastat tagasi, mil levimus -ja haigestumuskordajad olid vastavalt 152/100 000 ja 17/100 000. Kirjanduse andmetel on Parkinsoni tõvega patsientidel ligi 1,5 korda suurem suremisrisk võrreldes üldpopulatsiooniga. Haiguse peamisteks avaldusteks on progresseeruv liigutuste aeglus ja kohmakus, lihasjäikus, värin ning tasakaalu -ja kõnnakuhäire. Lisaks kuuluvad kliinilisse pilti mittemotoorsed sümptomid: mälu-, meeleolu -ja unehäired, kõhukinnisus, uriinipidamatus, väsimus, valu jm. Efektiivseimaks ravimiks on levodopa, mille kõrvaltoimena võivad kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid Tartumaal, samuti iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ning mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ja neid soodustavaid tegureid. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka analüüsida Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. Populatsiooni-põhine epidemioloogiline uuring Tartumaal näitas, et võrreldes 1990-ndate aastatega oli kasvanud Parkinsoni tõve esinemissagedus (olemasolevate juhtude esinemine), ent haigestumus (uute juhtude teke) püsis samal tasemel. Nüüdses uuringus oli proportsionaalselt rohkem kaugelearenenud raskusastmega patsiente. Surmatunnistustel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritavatel. Parkinsoni tõvega patsientidel ei esinenud haiguse varases staadiumis oluliselt erinevat suremisriski võrreldes samaealise üldpopulatsiooniga. Motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest. Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid olid kognitsioonihäire, öised unehäired, põiehäired ja väsimus. Elukvaliteedi peamisteks mõjutajateks olid depressioon, motoorsed (nt. riietumine, söömine jm.) ja mittemotoorsed (nt. uni, valu jm.) igapäevaelu aspektid, kusjuures objektiivselt hinnatud parkinsonistlike sümptomite raskusaste ei olnud patsiendi elukvaliteedi hinnangus määrav.
The conflict of conflict rules – the relationship between European regulations on private international law and Estonian legal assistance treaties concluded with third states
(2019-02-15) Torga, Maarja; Kull, Irene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on vastata küsimusele, mil määral on omavahel kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse määrused ning nn laiapõhjalised õigusabilepingud, mille Eesti Vabariik on enne Euroopa Liiduga liitumist sõlminud Venemaa Föderatsiooni ja Ukrainaga. Mõlemat liiki instrumendid reguleerivad küsimust, millal saavad isikud Eesti kohtutesse pöörduda, millise riigi õigust peavad Eesti kohtud kohaldama, millistel tingimustel saab Eestis maksma panna välisriikide kohtulahendeid ja muid täitedokumente ning kuidas peaks toimuma rahvusvaheline koostöö teiste riikide ametiasutustega tsiviilasjade lahendamisel. Ühtlasi on tegemist õigusaktidega, mida rahvusvaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisel Eesti kohtutes peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku kõige rohkem kasutatakse. Kuigi enne Euroopa Liiduga liitumist kolmandate riikidega sõlmitud välislepingud omavad formaalselt Euroopa Liidu õigusaktide ees prioriteeti, toob kahe erineva rahvusvahelise eraõiguse režiimi kehtimine kaasa tagajärje, kus Eesti kohtutes koheldakse isikuid sõltuvalt nende kodakondsusest erinevalt. Selline tulemus ei ole ei Euroopa Liidu ega ka kolmandate riikidega sõlmitud välislepingute eesmärgiks. Doktoritöös kaardistatakse võimalik konkurents kahe erinevat liiki režiimi vahel ning pakutakse välja võimalused, kuidas saaks kaasaegseid rahvusvahelise eraõiguse meetodeid kasutades vältida konkurentsi tulemusel tekkivaid erinevaid lahendusi selliselt, et tagataks erinevate isikute võrdne kohtlemine Eesti kohtutes tsiviilasjade lahendamisel.