Sirvi Kuupäev , alustades "2019-04-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

A framework for mobile web of things
(2019-04-15) Liyanage, Mohan; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Chang, Chii, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Internet on oma arengus läbi aastate jõudnud järgmisse evolutsioonietappi - asjade internetti (ingl Internet of Things, lüh IoT). IoT ei tähista ühtainsat tehnoloogiat, see võimaldab eri seadmeil - arvutid, mobiiltelefonid, autod, kodumasinad, loomad, virtuaalsensorid, jne - omavahel üle Interneti suhelda, vajamata seejuures pidevat inimesepoolset seadistamist ja juhtimist. Mobiilseadmetest nagu näiteks nutitelefon ja tahvelarvuti on saanud meie igapäevased kaaslased ning oma mitmekülgse võimekusega on nad motiveerinud teadustegevust mobiilse IoT vallas. Nutitelefonid kätkevad endas võimekaid protsessoreid ja 3G/4G tehnoloogiatel põhinevaid internetiühendusi. Kuid kui kasutada seadmeid järjepanu täisvõimekusel, tühjeneb mobiili aku kiirelt. Doktoritöö esitleb energiasäästlikku, kergekaalulist mobiilsete veebiteenuste raamistikku anduriandmete kogumiseks, kasutades kergemaid, energiasäästlikumaid suhtlustprotokolle, mis on IoT keskkonnale sobilikumad. Doktoritöö käsitleb põhjalikult energia kokkuhoidu mobiilteenuste majutamisel. Töö käigus loodud raamistikud on kontseptsiooni tõestamiseks katsetatud mitmetes juhtumiuuringutes päris seadmetega.
On the coevolution of galaxies and their host clusters
(2019-04-15) Deshev, Boris Zhivkov; Finoguenov, Alexis, juhendaja; Tenjes, Peeter, juhendaja; Ziegler, Bodo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Galaktikad pole ruumis ühtlaselt jaotunud. Pidevalt mõjuva gravitatsioonilise tõmbe tõttu moodustavad nad erineva tihedusega struktuure: hiiglaslikke, väga väheste galaktikatega tühikuid; tühikuid ääristavaid “seinu”; seinte lõikumisjoont markeerivaid filamente; filamentide ristumiskohtades paiknevaid galaktikaparvi. Galaktikaparved võivad omakorda moodustada superparvi – suurimaid struktuure Universumis. Selles struktuuride võrgustikus toimub pidev areng, mille käigus galaktikagrupid ja väiksemad parved ühinevad suurematega. Omavahel võivad ühineda ka suured galaktikaparved. Vaatlusandmed näitavad, et erinevate struktuuride galaktiline koostis on erinev. Kõige hõredamates keskkondades domineerivad aktiivse tähetekkega spiraalgalaktikad, kuid suurte parvede siseosasid asustavad valdavalt tähetekketa elliptilised galaktikad. Seni ei ole täielikku selgust, milliste mehhanismide toimel on galaktikate tüüp ning tähetekke kiirus seotud keskkonnatihedusega. Käesolevas väitekirjas otsimegi seoseid galaktikate ja neid ümbritseva keskkonna arenemise vahel. Selleks analüüsime galaktikate tähetekke aktiivsust ühes kokkupõrkefaasis olevas galaktikaparves. Samuti uurime külma, tähetekkeks vajaliku gaasi sisaldust galaktikates, mis paiknevad ühes ebatavaliselt rohke tähetekkega galaktikaparves. Lõpuks võrdleme neid kaht parve suurema parvevalimiga, mille liikmed paiknevad meist ligikaudu samal kaugusel. Jõuame järeldusele, et sarnase massiga parvede põrkumise tagajärjel tähetekkeaktiivsus kahaneb. Samas võib põrke algfaasis tähetekkeaktiivsus lühiajaliselt ka suureneda. Näeme, et 2,5 miljardit aastat nooremana paistvate galaktikaparvede gaasisisaldus on sarnane praeguse Universumi parvede omaga, ning et aktiivse tähetekkega galaktikate suurem osakaal kaugetes galaktikaparvedes on tõenäoliselt seotud parvedest väljaspool toimuvate protsessidega.