Sirvi Kuupäev , alustades "2019-05-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Value of genomics for atherosclerotic cardiovascular disease risk prediction
(2019-05-03) Alver, Maris; Metspalu, Andres, juhendaja; Esko, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fakt, et südame-veresoonkonnahaigused on peamiseks suremuse põhjustajaks maailmas, rõhutab vajadust edendada ja täiustada olemasolevaid haiguse ennetus- ja ennustusstrateegiaid. Südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamine põhineb tänases kliinilises praktikas klassikalisi fenotüübilisi riskitegureid arvestavatel riski hindamise mudelitel. Kuigi nimetatud strateegia võimaldab kõrge riskiga indiviide suhteliselt hästi tuvastada, jääb pea kolmandiku riski hinnang ebatäpseks ning ravimääramine ebaselgeks. Lisaks eelnevale peegeldub mudelite piiratud kasutus selles, et riskifaktorite loetlemisega hinnatakse tegelikkuses molekulaarsel tasandil juba toimunud muutusi. Seega leevendatakse praeguse strateegia kasutamisel pigem patoloogia progresseerunud kulgu, kui pärsitakse või ennetatakse molekulaarsete mehhanismide häirumist varases staadiumis. Üheks võimalikuks edasiarenduse meetmeks pakutakse haiguse geneetilise informatsiooni arvestamist. Seda eeskätt seetõttu, et südame-veresoonkonnahaiguste geneetiliste seoste uuringutega on täna jõutud hinnanguteni, millel on potentsiaali muuta oluliselt täpsemaks nii tervete indiviidide varast haigusriski hindamist kui ka haigete kliinilist käsitlust. Selle doktoritöö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade tänastest südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamise meetmetest ning sellest, kas ja kuidas geneetilise informatsiooni kaasamine igapäeva kliinilistesse otsustesse neid edendada võiks. Lisaks toon näiteid, kuidas kõrge resolutsiooniga genoomi järjestusandmestik võimaldaks tunnusega seotud põhjuslikke geenivariante täpsemini tuvastada ning kuidas populatsiooni-põhise biopanga andmete kasutamine tõhustaks kõrge riskiga indiviidide kliinilist käsitlust.
Semiotic model for the interpretation of undefined legal concepts and filling legal gaps
(2019-05-03) Reisberg, Liina; Narits, Raul, juhendaja; Pilving, Ivo, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärk on avardada õigusteoreetilist nägemisulatust: integreerida määratlemata õigusmõistete tõlgendamise ja õiguslünga ületamise semiootiline mudel õigusteaduse meetodiõpetusse. Valitud on interdistsiplinaarne lähenemine. Õigussemiootika abil saab mudeldada õiguslikke protsesse tähendustekke aspektist, mis omakorda hõlbustab õigusteooria põhiküsimustele vastamist, nt kuidas leida õigusnormi tähendus. Doktoritöös on leitud, et määratlemata õigusmõiste tähenduse määravad kaks märgi omadust: direktiivsus ja binaarsus. Nendesamade märgi omaduste abil luuakse ka tähendus õiguslünga kohale õiguskorras. Järeldused, mis õiguse tõlgendamise kohta teha saab, on: esiteks, see, et normi ja lünga tõlgendamise semiootilise struktuuri sarnasus ilmneb kõige selgemalt määratlemata õigusmõistete näitel. Teiseks, sidusa modelleeriva süsteemina on õiguskorral võime genereerida lünga kohale sobiv lahendus, sest sõnade üksiktähenduste summa on suurem kui iga sõna tähendus ja aktiivseks muutub kogu õiguslik kood. Kolmandaks, iga õigusmõiste nagu ka iga õiguslünk oma kontekstis on ühelt poolt seotud õigussisese ja teisalt õigusvälise tähendusväljaga. Õiguse eneseleviitelisuse ja välisviitelisuse pingeseisund ehk binaarsus on nähtav määratlemata õigusmõistete tõlgendamisel nii Eesti kui ka Euroopa kohtupraktikas.