Sirvi Kuupäev , alustades "2019-07-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

On the origin of papillomavirus proteins
(2019-07-08) Puustusmaa, Mikk; Abroi, Aare, juhendaja; Remm, Maido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viirused on parasiitse eluviisiga bioloogilised objektid, mis kasutavad peremeesraku ressursse endi paljundamiseks. Erinevalt rakulistest organismidest puudub viirustel ühine eellane. Nende tekke kohta eksisteerib mitmeid hüpoteese, kuid viiruste täpne päritolu on tänini ebaselge. Antud doktoritöös keskenduti papilloomiviiruse (PV) sugukonna päritolu uuringutele. PV-d on võimelised nakatama imetajaid, linde, roomajaid ja ka kalu. Kõrge riskiga inimese PV-d põhjustavad enamiku emakakaelavähi juhtudest ja on ka paljude teiste kasvajate tekitajad. Uuringu käigus analüüsiti erinevaid järjestuste andmebaase, tuvastamaks PV-des leiduvate valgugeenide homolooge (ühtset päritolu geene) rakulistes organismides. Tulemused näitasid, et rakuliste organismide genoomides leidub vaid PV-te replikatsioonivalgu E1 homolooge, jättes PV-te päritolu siiski veel ebaselgeks. Samas näitasid meie tulemused, et PV-d on evolutsiooniliselt suguluses polüoomiviiruste ja parvoviiruste sugukonnaga. Seosele viitasid nii kapsiidivalgu L1 kui ka E1 valgu geen. Viiruse genoomid on kompaktsed ning kodeeriva potentsiaali efektiivsemaks kasutamiseks võivad mõned geenid üksteisega kas osaliselt või täielikult kattuda. Üheks selliseks geeniks on E8, mis asub PV-de E1 geeni sees ja mida on eksperimentaalselt tuvastatud väga vähestes PV-des. Töö teise eesmärgina analüüsiti in silico üle 300 PV genoomi, tuvastamaks E8 olemasolu nende E1 geenides. E8 ei suudetud tuvastada ainult nendes PV-des, mis nakatavad roomajaid, linde ja kalu. Tulemused viitavad hilisemale E8 tekkele, pärast imetajate lahknemist teistest selgroogsetest. Eelpool nimetatud topelt kodeeriva ala, aga ka paljude teiste geenisiseste elementide tuvastamine nõuab spetsiifilisi lahendusi. Kolmanda eesmärgina loodi antud doktoritöö käigus veebitööriist nimega cRegions [http://bioinfo.ut.ee/cRegions/], mis on võimeline tuvastama erinevaid funktsionaalseid elemente viiruste geenidest.
The first study of the treatment outcomes of patients with cleft lip and palate in Central Vietnam
(2019-07-08) Nguyen, Van Thai; Jagomägi, Triin, juhendaja; Nguyen, Toai, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Huule- ja/või suulaelõhe (CL/P) on maailmas üks enimesinevamaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. CL/P esinemissagedus Vietnamis on 1/677 elussünni kohta. Kesk-Vietnamis on tavaks, et enamus CL/P patsientidest loodab rahvusvaheliste abiorganisatsioonide poolt korraldatud ravimissioonidele. Kuna need organisatsioonid ei ole kohal kogu aeg, siis toimuvad operatsioonid korrapäratult ja tavaliselt rahvusvaheliselt aktsepteeritud protokollides ettenähtud aegadest erinevalt. Rahvusvaheliste abiorganisatsioonide meeskond keskendub pigem lõhede kirurgilisele sulgemisele, mitte aga muudele ravimeetoditele. Näiteks logopeedilist- ja ortodontilist ravi rahvusvahelised abiorganisatsioonide meeskonnad ei toeta. Süsteemselt ei toimu ka patsientide lõikuste järgseid järelkontrolle. Seetõttu ei ole hinnatud ka sellise ravikorraldusega patsientide ravitulemusi. Antud doktoritöö eesmärgiks oli hinnata nende CL/P diagnoosiga patsientide, keda on opereerinud erinevad rahvusvahelised abiorganisatsioonid, ravitulemusi Kesk-Vietnamis. Hinnati järgmisi näitajaid: hammaste tervislik seisund, nasolabiaalne esteetika, kõne kvaliteet, näo-, lõualuude ning suulae morfoloogia, lõualuude mõõdud, ülemiste hingamisteede dimensioonid, patsientide ja nende vanemate/hooldajate rahulolu, ema kogemus toimetulekuks suulõhega lapse sünni järel. Uuring viidi läbi Hues, mis asub Kesk-Vietnamis. Kaasati 81 CL/P diagnoosiga patsienti. Hambakaariese levimust ja parodondi seisundit hinnati rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kriteeriumite järgi. Nasolabiaalse esteetika hindamiseks kasutati kolme erinevat meetodit ja hindajateks olid erinevate erialade arstid. Kõnekvaliteet määrati nasaalsuse astme alusel kasutades Nasometer II-e. Näo- ja lõualuude piirkonna ning ülemiste hingamisteede morfoloogilised iseaärasused selgitati välja tsefalomeetrilise uuringuga. Ülalõualuu dimensioonide ja kõvasuulae morfoloogia kindlakstegemiseks kasutati digitaalseid hambamudeleid. CHASQ (Cleft Hearing, Appearance and Speech Questionnaire) küsimustik oli aluseks patsientide ja tema vanemate/hooldajate rahulolu uurimiseks. Emade kogemuse väljaselgitamiseks suulõhega lapse sünni järgselt oli kasutuses eraldi küsimustik. Kesk-Vietnami suulõhega patsientide hulgas on väga laialt levinud hambakaaries ja gingiviit (igemepõletik). Nasolabiaalne esteetika oli rahuldav. Kõnekvaliteet oli halb, kuna rohkem kui pooltel patsientidel oli kõne hüpernasaalne. Esines Angle IIInda klassi hambumusanomaaliat. Õhuteede, ülakaare ning suulae dimensioonid olid vähenenud just lapspatsientidel. Emade suhtumine CL/P lapse sündi oli ilma suurte emotsioonideta. Nii patsiendid kui ka vanemad/hooldajad olid rahul ravitulemustega. Vietnamis on pakiline vajadus luua rahvuslik suulõhede register, et oleks võimalik patsientide ravi koordineerida ja jälgida. Samuti on vaja luua ja kasutusele võtta patsientide jälgimise diagnostilised miinimumnõuded. Teeme ettepaneku parandada hammaste tervisega seotud protseduuride, ortodontilise ravi ja logopeedilise teenuse kättesaadavust.
Neuropsychiatric endophenotypes – focusing on IgLON adhesion molecules in the mouse brain
(2019-07-08) Singh, Katyayani; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Psühhiaatriliste häirete multifaktoriaalse patogeneesi mõistmine on suur väljakutse. Neuropsühhiaatriliste häirete modelleerimine loommudelites annab võimaluse uurida, kuidas närviringete düsfunktsionaalsus põhjustab patoloogiliste fenotüüpide avaldumist. Erinevad ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud (GWAS) ning ekspressiooniuuringud on näidanud IgLON perekonda kuuluvate adhesioonimolekulide (Lsamp, Ntm, Opcml, Negr1, IgLON 5) seost inimese neuropsühhiaatriliste häiretega ning käitumiskatsed Lsamp ja Ntm puudulike hiirtega on näidanud IgLON molekulide osalust emotsionaalse ja sotsiaalse käitumise kujunemises. Funktsionaalsed uuringud on näidanud, et IgLON valgud osalevad närviringete kujunemisel ja toimimisel nii arenevas kui ka täiskasvanud ajus. On teada, et tsütoskeleti dünaamilised ümberkorraldused arenevates neuronites on aluseks neuraalsete ringete kujunemisele, kuid IgLON perekonna molekulide roll arenevate neuronite tsütoskeleti reguleerimises on olnud siiani teadmata. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada Lsamp ja Ntm vaheliste vastastoimete ja Negr1 mõju aju struktuurile ja funktsioonidele, kasutades vastavate geenide suhtes mutantseid hiiremudeleid. Analüüsisime neuropsühhiaatriliste häiretega seotud morfoloogilisi, anatoomilisi ja käitumuslikke parameetreid Lsamp−/−, Ntm−/−, Lsamp−/−Ntm−/− ja Negr1−/− hiirtes. Mitmetasandiline lähenemine aitab selgitada, kuidas aju struktuursed kõrvalekalded mõjutavad käitumist. Näitasime, et Lsamp ja Ntm mõjutavad varajast neuriitide väljakasvu ja rakkude jagunemist ning apoptoosi teineteisest sõltuvalt ning samasugused vastasmõjud on jälgitavad ka mutanthiirte käitumuslikes reaktsioonides. Leidsime, et Negr1−/− hiirtel on kõrvalekalded neuritogeneesis, neuroanatoomias ja et nende hipokampuses on vähem inhibitoorseid neuroneid, mis võivad olla sellele hiireliinile iseloomuliku puuduliku sotsiaalse ja tunnetusliku käitumise põhjuseks. Lisaks näitavad käesoleva väitekirja tulemused, et IgLON adhesioonimolekulide toime võib olla sõltumatu rakkudevahelisest adhesioonist. Meie uurimistulemused aitavad mõista, kuidas IgLON adhesioonivalgud, mille geenipiirkonnad on olulised riskilookused paljudele psühhiaatrilistele häiretele, reguleerivad närviringete kujunemist, mõjutades neuronite morfoloogiat ja omadusi ning aju anatoomiat. Neid neuronaalseid muutusi, mis seostuvad muutustega käitumises, võib vaadata kui psühhiaatriliste häiretega seotud endofenotüüpe. Oleme näidanud erinevate IgLON puudulikkusega hiiremudelite sobivust psühhiaatriliste häirete modelleerimiseks ning nende mudelite edasine uurimine aitab neuropsühhiaatriliste häirete kujunemist paremini mõista.
Electromechanical modelling and control of ionic electroactive polymer actuators
(2019-07-08) Nakshatharan, S. Sunjai; Aabloo, Alvo, juhendaja; Punning, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ioonsed elektroaktiivsed polümeerid e. tehislihased on polümeermaterjalid, mille oluline iseärasus on võime muuta elektrienergiat mehhaaniliseks energiaks. Elektroaktiivsetest polümeeridest valmistatud pehmetel täituritel on mitmed huvipakkuvad omadused, näiteks suur deformatsioon madala rakendatud pinge korral, märkimisväärne tekitatud jõu ja massi suhe ning võime töötada nii vesikeskkonnas kui õhus. Niisuguste täiturite kasutamine on paljutõotav eriti just miniatuursetes elusloodusest inspireeritud robootikarakendustes. Näiteks võib tuua aktiivsed mikro-manipulatsioonisüsteemid või isepainduvad pehmed kateetrid, mis on iseäranis nõutud meditsiini-tehnoloogias. Käesoleva väitekirja uurimissfääriks on sellistest materjalidest valmistatud täiturmehhanismide modelleerimine, valmistamine ja juhtimine, päädides sisuliselt ühes tükis valmistatud mitme vabadusastmega paralleelmanipulaatorite väljatöötamisega. Kasutades kompleksset füüsikalistel, elektrokeemilistel ning mehaanilistel alusteadmistel põhinevat mudelit kirjeldatakse ja ennustatakse sellist tüüpi täiturmehhanismide elektrilise sisendi ja mehhaanilise väljundi vahelisi seoseid. Mudel kirjeldab ioonide transpordi dünaamikat elektriväljas, kombineerides Nernst-Plancki ja Poissoni võrrandeid. Mitmekihilise polümeermaterjali mehhaaniline käitumine on seotud laengu- ja massitasakaalu poolt põhjustatud eri kihtide erineva ruumilise paisumisega ja kahanemisega. Kõike seda kokku võttes ning rakendades numbrilist modelleerimist lõplike elementide meetodil saadakse kvantitatiivsed tulemused, mis suudavad prognoosida täiturmehhanismi käitumist ja võimaldavad projekteerida, simuleerida ja optimeerida ka neil täituritel põhinevaid keerulisemaid mehhanisme. Koostatud mudeli valideerimiseks modelleeriti ja valmistati kaks tööpõhimõtteliselt sarnast, kuid erinevatel elektroaktiivsetel polümeermaterjalidel põhinevat ning eri metoodikatel valmistatud mitmest täiturist koosnevat mitme vabadusastmega mikromanipulaatorit. Väitekirjas demonstreeritakse, et koostatud mudel on suure täpsusega võimeline ennustama nii iga individuaalse täituri kui ka mõlema manipulaatori käitumist. Demonstreerimaks piisksadestusprintimismeetodil valmistatud manipulaatori efektiivsust, kirjeldatakse kahte erinevat kontrollrakendust. Esmalt näidatakse tagasisidestamata kontrollitavat seadet, kus pööratakse nelja täituri abil peeglit, suunates laserikiirt X-Y tasapinnas ettemääratud punktidele. Teiseks näidisrakenduseks on tagasisidestatud kontrollmetoodikaga juhitav mikroskoobi preparaadiliigutaja, mille abil saab preparaati nii tõsta-langetada kui ka pöörata. Manipulaatorite valmistamise käigus leiti, et piisksadestusprintimise meetodi täpsus, jõudlus ja skaleeritavus võimaldavad suure tootlikkusega valmistada identseid keerulisi mitmeosalisi manipulaatoreid. See tulemus näitab ilmekalt uue tehnoloogia eeliseid traditsiooniliste valmistamisviiside ees.
Analysis and development of selective synthesis methods of hierarchical micro- and mesoporous carbons
(2019-07-08) Tee, Ester; Lust, Enn, juhendaja; Thomberg, Thomas, juhendaja; Tallo, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loodussäästlikule ning jätkusuutlikule energeetikale pööratakse kogu maailmas järjest enam tähelepanu võitlemaks globaalsete kliimaprobleemidega. Selleks, et taastuvaid energiaallikaid kasutada, on vajalikud ka efektiivsed energiasalvestussüsteemid. Üheks neist on superkondensaatorid, mis võimaldavad väga kiiret laadimist ja tühjendamist ning samas sobivad suurt võimsust nõudvate rakenduste korral. Üheks väga oluliseks superkondensaatorite töövõimet mõjutavaks elemendiks on kasutatav elektroodi materjal. Erinevad poorsed süsinikmaterjalid on selleks rakenduseks väga levinud. Poorsete süsinikmaterjalide alane teadustöö ning ka nende tootmine ja kasutamine maailmas aina kasvab. Lisaks energiasalvestusseadmetele kasutatakse neid ka näiteks veepuhastusseadmetes, vesiniku salvestamiseks jne. Sõltuvalt rakendusest peavad süsinikmaterjalid olema selleks vajalike omaduste ja struktuuriga, mis omakorda sõltuvad väga oluliselt antud süsinikmaterjalide sünteesi meetodist. Lähteaineks võivad olla näiteks suhkur, biomass, karbiidid, polümeerid jne. Selleks, et materjalid oleksid ka reaalselt erinevates rakendustes kasutatavad, on väga oluline hinna ja kvaliteedi suhe – otsitakse materjale, mida oleks võimalikult lihtne ja odav valmistada, kuid samas oma parameetritelt oleksid rakenduste jaoks sobivad. Käesoleva doktoritöö raames valmistati poorseid süsinikmaterjale ränikarbiidist ning uuriti erinevate järeltöötluse meetodite mõju saadud materjalide füüsikalistele omadustele (poorsus, korrapära ja struktuur). Seejärel valmistati uuritud materjalidest superkondensaatori elektroodid ja testiti mitmekülgselt ka nende sobivust kasutamiseks energiasalvestusseadmetes. Töö tulemused näitavad, et ränikarbiid, mis on teistest sarnastest kasutatavatest karbiididest 10 kuni 60 korda odavam, on väga lihtsa ning küllaltki odava sünteesi ja järeltöötluse meetodite abil võimalik töödelda efektiivseks materjaliks energiasalvestusseadmetes kasutamiseks.
The dual role of teachers: school-based teacher educators’ beliefs about teaching and understandings of supervising
(2019-07-08) Salo, Age; Uibu, Krista, juhendaja; Ugaste, Aino, juhendaja; Rasku-Puttonen, Helena, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendavad õpetajad on oma igapäevatöös kaksikrollis: nad peavad õpetades kindlustama õpilaste igakülgse arengu ja samas üliõpilasi õpetajatööks ette valmistama. See võib osutuda õpetajate jaoks keeruliseks ülesandeks. Et saada rohkem teadmisi selle kohta, kuidas toetada õpetajaid kahe rolli samaaegsel täitmisel, uuriti doktoritöös õpetajate uskumusi õpetamise eesmärkidest ja õpetamistegevustest ning seda, kuidas õpetajad tajuvad ülikoolipoolseid ootusi juhendajatele ja mõtestavad oma tegevust üliõpilaste juhendamisel. Uurimusest ilmnes, et õpetajad kasutavad tunnis nii õpilaste kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut toetavaid õpetamistegevusi, kuid ei oska samas sõnastada selgelt eesmärke õpilaste sotsiaalse arengu toetamisel. Õpetajate peamised eesmärgid üliõpilaste juhendamisel on eeskuju andmine ja üliõpilaste toetamine iseseisval õpetamisel. Ülikoolipoolse ootusena tajuvad õpetajad, et nad peavad toetama üliõpilast teoreetiliste teadmiste seostamisel õpetamiskogemusega. Uurimuse tulemused kinnitavad, et üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendavad õpetajad vajavad kahes rollis toimetulekuks rohkem teadmisi õpetamise teaduslikest alustest. Ülikoolid peaksid selgemalt määratlema õpetajate ülesanded üliõpilaste ettevalmistamisel tulevaseks tööks.
Local and landscape effects on butterfly assemblages in managed forests
(2019-07-08) Viljur, Mari-Liis; Teder, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elurikkuse vähenemine on üleilmne probleem, mida peamiselt põhjustab looduslike ja poollooduslike elupaikade kadumine. Elupaikade liigilist mitmekesisust mõjutab ka ümbritsev maastik: mida rohkem on elupaigad üksteisest eraldatud, seda enam need liigiliselt vaesuvad. Ehkki kaitsealad on elurikkuse hoidmisel väga tähtsad, ainuüksi neist ei piisa. Järjest enam püütakse leida võimalusi liigirikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks ka tugevate inimmõjutustega maastikes. Suurenev nõudlus puidu ja puidutoodete järele on järjest intensiivsemaks muutnud ka metsade majandamise. Metsamajanduse intensiivistumine on paljudele metsaliikidele ohuks, samas leidub ka neid, kellele majandatav metsamaastik elupaigaks sobib. Doktoritöö tulemused viitavad, et üheks selliseks liigirühmaks on metsapäevaliblikad. Paljude liikide röövikud toituvad puudel, põõsastel ja alustaimestiku taimedel, valmikud aga leiavad nektaritaimi raiesmikelt. Niisiis on metsapäevaliblikatele oluline mosaiikne metsamaastik tervikuna – doktoritöös leidsingi, et mida rohkem on ümbritsevas maastikus metsamaad, seda kõrgem on metsaliblikate liigirikkus raiesmikul. Oma töös lähen aga sammu võrra kaugemale ja näitan, et lisaks metsaliikidele pakub majandatav metsamaastik oma mitmesuguste avakooslustega elupaika ka paljudele avamaastikuliikidele. Selgus, et raiesmikud on elupaigaks enamikule regionaalsest päevaliblikafaunast, kellest suurt osa on tavapäraselt seostatud poollooduslike niitudega. Seejuures asustavad niiduliigid ka täielikult metsaga ümbritsetud raiesmikke, millest järeldub, et puistu raiesmikele jõudmisel neile oluliseks takistuseks ei ole. Nii niiduliikide kui metsaliikide koosluseid mõjutavad aga metsa lokaalsed kasvukohatingimused – teatud liigid esinevad sagedamini ja arvukamalt näiteks palumetsades, teised jällegi laane- või salumetsades. Seega on päevaliblikate liigirikkuse seisukohalt oluline elupaikade mitmekesisus, erinevad metsatüübid täiendavad teineteist.
Glucose-derived hard carbon electrode materials for sodium-ion batteries
(2019-07-08) Väli, Ronald; Lust, Enn, juhendaja; Jänes, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Naatrium-ioon akusid (NIB) on potentsiaalne tuleviku tehnoloogia taastuvenergia salvestamiseks. Na on laialdaselt levinud ning odav tooraine, samas on NIB-d suhteliselt kõrge energiatihedusega. Hard carbon tüüpi süsinikmaterjale peetakse seni parimaks negatiivse elektroodi materjaliks, kuid nende Na salvestamise mehhanism ja struktuuri ning elektrokeemiliste omaduste omavahelised seosed on endiselt vaieldav. Tahke elektrolüüdi piirpind (SEI), mis moodustub elektrolüüdi reduktiivsel lagunemisel negatiivse elektroodi pinnale ei ole nii stabliilne, kui liitium-ioon akudes. Käesolevas töös kasutatud süsinikmaterjal sünteesiti glükoosist hüdrotermilise karboniseerimise teel. Na salvestusmehhanismi uuriti röntgen hajumise meetodiga, SEI koostist massispektromeetriaga. Elektrokeemilise impedantsspektroskoopia meetodi abil võrreldi Li-, Na- ja K-elektrolüütide käitumist uuritud elektroodi pinnal. Leiti, et Na kemosorbeerub tugevalt materjali ning, et esimeses laadimise faasis toimub grafeeni kihtides C−C sideme pikenemine, mis viitab Na interkaleerumisele. Na- ja K-elektrolüüdid moodustavad väiksemal määral SEI-d kui Li, ning Na puhul on SEI kiht anorgaanilisem kui Li puhul. Kõige kõrgemad mahutavused antud elektroodimaterjaliga saavutati 1 M NaPF6 EC:PC (1:1) elektrolüüdiga – 350 mAh g−1 (millest 175 mAh g−1 platooalas) voolul 50 mA g−1. Viimaks varieeriti glütsiini-leeksünteesimeetodi parameetreid Na3V2(PO4)3 elektroodimaterjali sünteesiks, mida uuriti poolelementides ning lõpuks ka täiselemendis koos glükoosist sünteesitud materjaliga.
Surface and electrochemical characterisation of aryl film and nanocomposite material modified carbon and metal-based electrodes
(2019-07-08) Mooste, Marek; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kibena-Põldsepp, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli valmistada ja uurida arüülkiledega modifitseeritud süsinik- ja metallelektroodide ning mitteväärismetallidel põhinevate katalüsaatormaterjalide pinna- ja elektrokeemilisi omadusi. Valmistatud elektroodide pinda iseloomustati erinevate füüsikaliste ja elektrokeemiliste meetoditega (röntgenfotoelektronspektroskoopia (XPS), aatomjõumikroskoopia (AFM), tsükliline voltamperomeetria ja pöörleva ketaselektroodi meetod (RDE)). Doktoritöö esimene ja teine osa kirjeldavad süsinik- ja metallelektroodide spontaanset ja ka elektrokeemilist modifitseerimist 9,10-antrakinooni (AQ) ja 4-nitrofenüülrühmadega (NP) diasooniumisoolade redutseerumise meetodil. Elektrokeemiliseks modifitseerimiseks kasutati nii „tavalist“, redokspookimise kui ka esmakordselt redokspookimise ja RDE kombineeritud meetodit. XPS ja AFM analüüsil tehti kindlaks arüülrühmade olemasolu elektroodidel ning lisaks uuriti nende mõju hapniku redutseerumisreaktsioonile ja elektroodi pinna blokeerumist arüülkile tõttu Fe(CN)63/4 redokspaari suhtes. Tehti kindlaks, et paksemate ja suurema elektroaktiivsete arüülrühmade hulgaga kilede valmistamiseks oli kõige sobivam redokspookimise ja RDE kombineeritud meetod. Antud meetodit kasutades valmistati suurima teadaoleva elektroaktiivsete AQ rühmade pindkontsentratsiooniga modifitseeritud klaassüsinik, Au ja Cu elektroodid ning samuti kõige paksem arüülkile käesolevas doktoritöös (47 nm), mis saadi NP kilega Cu elektroodi korral. Doktoritöö viimases osas uuriti elektrokedratud polümeeridel põhinevaid süsiniknanotorudega komposiitmaterjale ja ränioksükarbiidil põhinevaid materjale eesmärgiga kasutada neid mitteväärismetallkatalüsaatoritena hapniku redutseerumisreaktsioonil. Kõige aktiivsem katalüsaatormaterjal saadi ränioksükarbiidil põhinevate materjalide puhul, mis sisaldas siirdemetalli (Co) ja lämmastikku. Sellel katalüsaatoril toimus hapniku redutseerumine 4-elektronilise protsessina, mis on oluline kütuseelemendis rakendamise seisukohalt. Antud katalüsaatormaterjali hapniku redutseerumise aktiivsuse olulisimaks põhjuseks leiti olevat materjali struktuuri pürolüüsi käigus viidud aktiivsed lämmastikurühmad ja siirdemetall
The pleiotropic functions of ribosomal proteins eL19 and eL24 in the budding yeast ribosome
(2019-07-08) Kisly, Ivan; Remme, Jaanus, juhendaja; Tamm, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valkude biosüntees on kõige enam energiat tarbiv protsess rakus. Seetõttu on loogiline, et häired selles protsessis mõjutavad raku füsioloogiat negatiivselt ja põhjustavad mitmesuguseid haigusi. Valke sünteesivad suured makromolekulaarsed kompleksid – ribosoomid. Kuigi nende ülesehituse ja toimimise põhimõtteid on kaua uuritud, on paljud ribosoomidega seotud aspektid veel ebaselged. Struktuuriuuringud näitavad, et ribosoomid koosnevad kõikides eluslooduse domeenides (Bacteria, Archaea ja Eukarya) RNA-st ja valkudest, mis moodustavad väikese ja suure ribosomaalse alaühiku. Eukarüoodi ribosoomi iseloomustab ulatuslik valkude vaheliste interaktsioonide võrgustik. Selle oluline osa on kontaktid ribosomaalsete alaühikute vahel: sillad, mis tagavad alaühikute liikumise valgusünteesi käigus ning seega kindlustavad ribosoomi optimaalse funktsioneerimise. Käesoleva uurimistöö raames uuriti kahte interaktsioonide võrgustikku kuuluvat ribosomaalset valku - eL19 ja eL24. Mõlemad valgud koosnevad kolmest struktuursest domeenist, mida saab jagada esiteks arhe- ja eukarüoodispetsiifilisteks ning teiseks eukarüoodispetsiifilisteks. Valkude eL19 ja eL24 mutatsioonianalüüsil selgus, et nende arhele ja eukarüoodile eriomased domeenid tagavad suure ribosomaalse alaühiku struktuuri korrektse moodustamise. Eukarüoodile eriomased domeenid ulatuvad suurest alaühikust kaugele ja osalevad alaühikutevaheliste sildade eB12 ja eB13 moodustamisel. Käesolevas töös näidatakse esmakordselt, et need sillad toetavad efektiivset valgusünteesi, stabiliseerides ribosomaalsete alaühikute koospüsimist. Kokkuvõtteks saab järeldada, et valkude eL19 ja eL24 funktsioonid on jagatud nende struktuursete domeenide vahel. Saadud tulemused laiendavad meie teadmisi sellest, kuidas ribosoomi ülesehitus on seotud tema funktsiooniga.
Synthesis and properties of lipophilic phosphazene-based indicator molecules
(2019-07-08) Selberg, Sigrid; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli luua grupp uudseid fosfaseenidel baseeruvaid indikaatormolekule, mille vaba aluse ja protoneeritud vormi spektrid oleksid võimalikult erinevad ja asuksid nähtavas spektrialas või fluorestseeruksid. Lisaks töötati doktoritöö raames välja uudne meetod lipofiilsete molekulide happelisuse/aluselisuse kvantiseerimiseks kahefaasilistes süsteemides. Eesmärgiks on pakkuda alternatiivset pH määramise meetodit traditsioonilisele elektrokeemilisele pH määramise meetodile, sest elektrokeemilisel meetodil on teatavaid puudujääke. Sobiv alternatiivne meetod on optiline pH määramine. Optilise pH-sensori ehitamiseks on vaja rakendada ühte või mitut erinevat niinimetatud “töölooma”, korrektsemalt öeldes, indikaatormolekuli. Inimkond tunneb mitmeid kümneid erinevaid indikaatormolekule, tuntumad neist on näiteks fenoolftaleiin, metüüloranž, tümoolsinine, alisariinkollane jne. Nende kasutamisel optilises pH sensoris on üks suur „aga“: suurem osa tuntud indikaatoritest on hüdrofiilsed (polaarsed, vees lahustuvad) ja nende protoneeritud või deprotoneeritud vormis esineb selgelt väljendunud laeng. Kirjeldatud omadustega indikaatormolekulid ei ole enamasti rakendatavad optiliste pH sensorite disainimisel, sest tavaliselt sensori ehitamisel “istutatakse” indikaatormolekul madala polaarsusega polümeermembraani. Lihtsalt öeldes, polaarsed molekulid ei istu just meeleldi madala polaarsusega polümeermembraanis. Võimaluse tekkides, sensori rakendamisel vesilahuse pH määramiseks, leostub indikaatormolekul polümeermembraanist vesilahusesse, jättes sensori “tööloomata”. Töö käigus valmistati ja karakteriseeriti 16 uudset fosfaseenidel baseeruvat indikaatormolekuli. Näidati, et valmistatud indikaatormolekulid on sobivate omadustega, et neid rakendada optiliste pH-sensorite loomisel. Sünteesitud molekulid on tundlikud keskkonna pH suhtes, sobivad rakendamiseks keskkondades pH ˃ 7, mõlemad vormid on kõrge lipofiilsusega ja sobilikud erinevate madala polaarsusega süsteemide happelisuse/aluselisuse monitoorimiseks, sest käituvad sellistes süsteemides kui “vaiksed pealtvaatajad”.