Sirvi Kuupäev , alustades "2019-07-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Experimental investigation and modelling of pH profiles for effective membrane permeability of drug substances
(2019-07-09) Oja, Mare; Maran, Uko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamik ravimeid manustatakse suukaudselt, näiteks tabletid, kapslid ja lahused. Ravimi toimeainete (raviainete) arendamisel on oluline arvestada seedetraktis toimuvaid protsesse, seedetrakti ehitust ja omadusi eri piirkondades. Üks selline varieeruv omadus on pH, mis muutub väga happelisest (maos) kuni aluseliseni (pärasooles), ja sõltub sellest, kas hiljuti on toitutud või on mõnda aega paastutud. Seedetrakti pH mõjutab raviaine omadusi ja seeläbi määrab tingimused mille juures ning millises seedetrakti piirkonnas saab raviaine liikuda vereringesse. Sellised teadmised on olulised juba raviainete kandidaatide valimisel ravimiarenduse varajases etapis ja aitavad vähendada uute raviainete ebaõnnestumist mõnes hilisemas ravimiarenduse etapis. Käesolev doktoritöö keskendus sellele, kuidas pH mõjutab raviainete membraaniläbitavust, ja uute teadmiste saamiseks kasutati nii eksperimentaalseid kui ka arvutuslikke keemiainformaatika meetodeid. Doktoritöös uuriti läbitavust tehislikus membraanis, mis jäljendab seedetrakti ja vereringe vahelist barjääri. Töö käigus mõõdeti ja koostati laiaulatuslik ja süstemaatiline andmebaas raviainete membraaniläbitavustest eri pH väärtuste juures. Membraaniläbitavuse ja inimese soolestikus toimuva imendumise võrdlus näitas, et võttes arvesse pH-sid happelisest kuni aluseliseni võimaldab täpsemalt hinnata läbitavust seedetraktis. Koostatud andmebaas võimaldas luua keemiainformaatika arvutusmudeleid, mis prognoosivad raviaine membraaniläbitavust molekuli struktuurist. Doktoritöö käigus tuletati üldised ja keemiliste ühendite klassidele vastavad prognoosmudelid. Neid saab rakendada membraaniläbitavuse hindamiseks nii numbriliselt kui ka klassipõhiselt eri pH-del (raviainete pH-läbitavuse profiil), kuid ka üle kogu seedetrakti pH vahemiku. Need mudelid võimaldavad uurida huvipakkuvaid suukaudselt manustatavaid raviainete kandidaate, mida pole veel sünteesitud, ja mida seetõttu ei saa uurida eksperimentaalselt. Eksperimentaalsete andmete võrdlusest saadud teadmisi ja välja töötatud keemiainformaatika arvutusmudeleid saab rakendada ka toiduaine-, kosmeetika- ja keemiatööstuses, et tuvastada keemiliste ühendite mõju inimesele ilma loomkatseteta.
Electrochemical reduction of oxygen on supported Pt catalysts
(2019-07-09) Hussain, Sajid; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kongi, Nadezda, juhendaja; Erikson, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Selle töö eesmärk oli parendada süsinikule seondatud plaatinakatalüsaatorite aktiivsust ja eluiga hapniku elektrokeemilisel redutseerumisel madalatemperatuursetes kütuseelementides. Töös kasutati erinevaid meetodeid Pt nanoosakeste valmistamiseks: magnetrontolmustamist, elektrokeemilist sadestamist, keemilist sünteesi ja fotokeemilist sünteesi. Pinnaanalüüsiks kasutati skaneerivat ja läbistuselektronmikroskoopiat, röntgenfotoelektronspektroskoopiat, röntgendifraktsioonanalüüsi, tsüklilist voltamperomeetriat ja adsorbeerunud CO elektrokeemilist oksüdeerimist. Hapniku elektroredutseerumise kineetikat uuriti põhjalikult pöörleva ketaselektroodi meetodil. Töö esimeses osas sadestati plaatina nanoosakesed süsinikul põhinevatele materjalidele nagu mitmeseinalised süsiniknanotorud ja grafeeni nanoliistakud ja uuriti nende elektrokatalüütilist aktiivsust nii aluselises kui ka happelises lahuses. Töö teises osas keskenduti Pt nanoosakestele, mis olid seondatud metallioksiidide (TiO2 või SnO2) ja süsinikmaterjalide komposiitidele eesmärgiga parandada katalüsaatori stabiilsust ja aktiivsust hapniku redutseerumisel. Põhjaliku testimise tulemused näitasid, et metallioksiidid tõstavad märgatavalt elektrokatalüütilist aktiivsust ja pikaaegset stabiilsust tugeva metall-katalüsaatorikandja vastastiktoime tõttu. Kõik selles töös uuritud materjalid näitasid märkimisväärset aktiivsust hapniku redutseerumisel ja paremat stabiilsust võrreldes kommertsiaalse 20% Pt/C katalüsaatoriga.
Family life across the gulf: cross-border commuters’ transnational families between Estonia and Finland
(2019-07-09) Telve, Keiu; Ventsel, Aimar, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud.