Sirvi Kuupäev , alustades "2019-08-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

The changing role of the planner. Implications of creative pragmatism in Estonian spatial planning
(2019-08-30) Metspalu, Pille; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on portreteerida Eesti ruumilise planeerimise teoreetilist kontseptsiooni, uurides muutusi planeerija rollis. Ma vaatlen planeerijate ülesandeid, otsustusõigust ja võimu, samuti professionaalseid oskusi. Eesti ruumilise planeerimise teoreetilise raamistikuna pakun välja loova pragmatismi, mis aitab mõista planeerijatele esitatavate ootuste laiemat konteksti. Analüüsin planeerija rolli ja pragmatismi ilminguid Kesk- ja Ida-Euroopale ning Eestile iseloomulike ruumiliste nähtuste, suvilaalade ja paneelelamurajoonide, näitel. Sotsialistliku ruumiplaneerimise ehedate näidetena peegeldub nende alade arenguloos meie sotsiaal-kultuuriline pärandit. Sealsete eripäraste elukeskkondade kujunemislugu aitab avada planeerija rolli erinevatel tasanditel.
Natural radioactivity in Cambrian-Vendian groundwater – analytical procedures, monitoring of drinking water treatment technology, and associated changes in groundwater quality
(2019-08-30) Suursoo, Siiri; Kiisk, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekiht on üks peamisi joogiveeallikaid Põhja-Eestis. Uraani- ja tooriumirikka kristalse aluskorra peal asuv Cm-V on kurikuulus oma kõrge radionukliidide sisalduse poolest. 2009. a hinnangute põhjal tarbib ligi 18% Eesti elanikkonnast (230 000 inimest) joogivett, mille radioloogilised näitajad ületavad määruses kehtestatud viitetaset. Kui nõuded joogivee radioloogiliste näitajate kohta Eesti seadusandlusesse üle võeti, oli Eestis vähe võimalusi radioloogiliste parameetrite määramiseks veeproovides. Lünga täitmiseks arendati ja valideeriti käesoleva töö raames metoodikaid raadiumi mõõtmiseks. Akrediteeriti gammaspektromeetriline analüüs Ra-226 ja Ra-228 määramiseks, mis võimaldab nüüd pakkuda usaldusväärselt analüüsiteenust. Veebruaris 2012 avati Viimsis esimene veepuhastusjaam Eestis, mis kasutab spetsiaalselt raadiumi eemaldamiseks mõeldud tehnoloogiat. Kolme aasta jooksul kogutud seiretulemused näitavad, et Cm-V põhjavee kasutamise puhul on väga keeruline vältida NORM-jäätmete (Naturally Occurring Radioactive Material) teket. Kuigi põhjavees tekitavad kiirguskaitse seisukohast muret vaid Ra-226 ja Ra-228, tuleb vee töötlemise protsessis tähelepanu pöörata ka radoonile (Rn-222) ja tooriumile (Th-228), mis tekivad filtermaterjalides Ra-226 ja Ra-228 radioaktiivsel lagunemisel. Viimsis kasutatav tehnoloogia on tänaseni suutnud tagada vastavuse joogivee kvaliteedinõuetega, kuid intensiivne põhjavee kasutus võib kutsuda esile muutusi sisendvee kvaliteedis. Võtmenäitajateks Cm-V põhjavee kvaliteedi jälgimisel osutusid kloriidid ja Ra. Intensiivse veevõtu tulemusel võib põhjavee Cl-sisaldus muutuda kas merevee sissetungi tagajärjel või kristalses aluskorras sisalduva kõrge soolsuse vee sissetungi tõttu, millega kaasneb meteoorse vee sissetung läbi uhtorgude. Ra-sisalduse kasvu taga võib olla kas raadiumirikka vee sissetung või muutused põhjaveekihi geokeemilistes tingimustes, mis põhjustavad Ra lahustumist setete pinnalt põhjavette. Doktoritöö tulemused näitavad, et sotsiaalministri määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud seiresagedus radioloogilistele näitajatele – kord 10 aasta jooksul – ei Cm-V põhajvee puhul piisav.
Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
(2019-08-30) Aedmaa, Eleri; Muischnek, Kadri, juhendaja; Uiboaed, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tänapäeval on inimkeeli (kaasa arvatud eesti keelt) töötlevad tehnoloogiaseadmed igapäevaelu osa, kuid arvutite „keeleoskus“ pole kaugeltki täiuslik. Keele automaattöötluse kõige rohkem kasutust leidev rakendus on ilmselt masintõlge. Ikka ja jälle jagatakse sotsiaalmeedias, kuidas tuntud süsteemid (näiteks Google Translate) midagi valesti tõlgivad. Enamasti tekitavad absurdse olukorra mitmest sõnast koosnevad fraasid või laused. Näiteks ei suuda tõlkesüsteemid tabada lauses „Ta läks lepinguga alt“ ühendi alt minema tähendust petta saama, sest õige tähenduse edastamiseks ei saa selle ühendi komponente sõna-sõnalt tõlkida ja seetõttu satubki arvuti hätta. Selleks et nii masintõlkesüsteemide kui ka teiste kasulike rakenduste nagu libauudiste tuvastuse või küsimus-vastus süsteemide kvaliteet paraneks, on oluline, et arvuti oskaks tuvastada mitmesõnalisi üksuseid ja nende eri tähendusi, mida inimesed konteksti põhjal üpriski lihtalt teha suudavad. Püsiühendite (tähenduse) automaattuvastus on oluline kõikides keeltes ja on seetõttu pälvinud arvutilingvistikas rohkelt tähelepanu. Seega on eriti inglise keele põhjal välja pakutud terve hulk meetodeid, mida pole siiamaani eesti keele püsiühendite tuvastamiseks rakendatud. Doktoritöös kasutataksegi masinõppe meetodeid, mis on teiste keelte püsiühendite tuvastamisel edukad olnud, üht liiki eesti keele püsiühendi – ühendverbi – automaatseks tuvastamiseks. Töös demonstreeritakse suurte tekstiandmete põhjal, et seni eesti keele traditsioonilises käsitluses esitatud eesti keele ühendverbide jaotus ainukordseteks (ühendi komponentide koosesinemisel tekib uus tähendus) ja korrapärasteks (ühendi tähendus on tema komponentide summa) ei ole piisavalt põhjalik. Nimelt kinnitab töö arvutilingvistilistes uurimustes laialt levinud arusaama, et püsiühendid (k.a ühendverbid) jaotuvad skaalale, mille ühes otsas on ühendid, mille tähendus on selgelt komponentide tähenduste summa. ja teises need ühendid, mis saavad uue tähenduse. Uurimus näitab, et lisaks kontekstile aitavad arvutil tuvastada ühendverbi õiget tähendust mitmed teised tunnuseid, näiteks subjekti ja objekti elusus ja käänded. Doktoritöö raames valminud andmestikud ja vektoresitused on vajalikud uued ressursid, mis on avalikud edaspidisteks uurimusteks.