Sirvi Kuupäev , alustades "2019-09-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Comparative ecology of geometrid moths: in search of contrasts between a temperate and a tropical forest
(2019-09-19) Holm, Sille; Javoiš, Juhan, juhendaja; Õunap, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Putukate mitmekesisus on erakordselt suur, kuid me teame nende kohta vähe. Töö peamiseks eesmärgiks oli uurida ja võrrelda parasvöötme (Eesti) ja troopika (Uganda) metsaökosüsteemist pärit vaksiklaste (Geometridae) elukäike. Ööliblikate hulka kuuluvaid vaksiklasi on umbes 24000 kirjeldatud liiki, nende ökoloogiat ja kujunemist tuntakse pigem vähe, eriti troopikas. Andmeid koguti ligi 250 liigi kohta ning uuritud liikidele koostati originaalandmetel põhinev fülogeneesipuu. Andmeanalüüsis kasutati liikidevahelist sugulust arvesse võtvaid meetodeid. Troopikas uuriti 15 sagedase puuliigi sobivust vastkoorunud röövikute toiduks. Sarnaselt parasvöötmega leidus ka troopikas vaksikuliike, kes toitusid samaaegselt mitmest sugukonnast pärit taimeliikidest. Parasvöötme vaksikuliikide põhjal näidati, et munemiseelne ooteaeg vangistuses on pikem nendel liikidel, kelle järglased toituvad väiksemast arvust taimedest. Kuna troopiliste liikide toidutaimed ei ole enamasti teada, siis kasutati munemiseelset ooteaega, et uurida, kas ja millisel määral erineb kasutatav toidutaimede arv parasvöötmes ja troopikas. Leiti, et ooteajad on mõlemas piirkonnas sarnased. Tulemused lubavad arvata, toiduks kasutatav taimede arv on mõlemas piirkonnas sarnane. Leiti, et troopilised liigid on raskemad. Massierinevused tulenevad rindmikute suurematest massidest, mis omakorda viitab paremale lennuvõimele. Lisaks leiti veel, troopilised liigid munevad väiksemaid mune kui parasvöötme liigid, mistõttu on ilmselt ka vastkoorunud röövikud troopikas väiksemad. Parasvöötme ja troopika vaksikuliikide valmikute keskmised eluead on sarnased. Tulemused näitasid, et suuremad liigid elavad kauem kui väiksemad liigid. Troopikas on palju valmikutoitu (puuviljad ja õienektar), kuid tulusigimine, st paljunemisstrateegia, mille puhul on paljunemisedukus sõltuv valmikuelu jooksul hangitud ressurssidest, ei olnud troopikas rohkem levinud kui parasvöötmes. Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et toidutaimekasutus, eluiga ja paljunemisstrateegia on troopika ja parasvöötme uuritud piirkonna vaksiklastel pigem sarnased. Maailm, mida liigid kogevad, ja tegurid, mis kujundavad nende elukäiku, ei pruugi parasvöötmes ja troopikas olla nii erinevad, nagu enamasti arvatakse.
Personal-recovery and agency-enhancing client work in the field of mental health and social rehabilitation: perspectives of persons with lived experience and specialists
(2019-09-19) Narusson, Dagmar; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Pierre Wilken, Jean Pierre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja vaimse tervise valdkonna spetsialistide ülesanne tänase ühiskonna ootuste kontekstis on toetada kestva haiguse ning vaimse tervise raskustega inimeste personaalset taastumist ja toimevõimekust. Personaalne taastumine on uus lähenemine vaimses tervises ja tähendab püüdlust elada elamisväärset ning isiklikult tähenduslikku elu päevast päeva koos haiguse ja raskustega. Uurimuste põhjal on vaja personaalseks taastumiseks (1) seotust teiste inimeste ja keskkonnaga, (2) lootuse tunnet, (3) positiivset suhtumist iseendasse, (4) elule tähenduse leidmist, (5) sisemise jõu leidmist. Toimevõimekus tähendab suutlikkust kujundada oma eesmärke, reguleerida sihipärast mõtlemist, tegutsemist ja kogetut lahti mõtestada ning vajadusel käitumist muuta, kuni soovitu saavutamiseni. Doktoritöö eesmärk oli tuua välja praktikute tegevused, mis reaalselt on aidanud edendada inimeste personaalse taastumise, toimevõimekuse, kuid ka iseseisvuse saavutamise protsessi. Uurimuses intervjueeriti vaimse tervise raskustega inimesi ja analüüsiti iseseisvuse arendamisele suunatud aspekte spetsialistide koostatud rehabilitatsiooni-tekstides. Tulemuste põhjal on võimalik öelda, et personaalse taastumise protsessi toetab see, kui praktik väärtustab koostöösuhtes samaväärsust, vastastikusust, on kohalolule orienteeritud, tunnustab edusamme, positiivset enesesse suhtumist, õpetab olema lootusrikas, on valmis ühiselt arutama elu tähenduse, haiguskogemuse, kaaskodanike sildistava suhtumisega hakkamasaamise teemadel ja on kaasategutseja kui inimene oma perspektiivide avardamise eesmärgil teeb uusi tegevusi. Inimese toimevõimekust arendab koostöö, kus lahendused ehitatakse rehabilitatsiooniprotsessis üles inimese ja tema keskkonna unikaalsetele ressurssidele.