Sirvi Kuupäev , alustades "2019-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2019-10) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Segased lood vananaistesuvega
(Eesti Loodus, 2019-10) Kallis, Ain
Measurement of interpersonal destructiveness: the societal perspective
(2019-10-02) Nahkur, Oliver; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks (Butchart and Mikton 2014; Diprose 2007; Krug et al. 2002; Walby et al. 2017). Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid (nt Babbie 2013; Nardo et al. 2008; Mazziotta and Pareto 2017; Dialga and Giang 2017) järgides keskendus käeolev doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori–Ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID) konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset riigiti võrreldavalt. Indeks tugineb olemasolevatel regulaarselt kogutavatel, rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja riigiti võrreldavatel andmetel. SIID on kahemõõtmeline indeks, mis ühendab isikutevahelise destruktiivsuse eeldusi ja tagajärgi esindavad kaudseid näitajaid. Lisaks täiskasvanute andmetele on indeksi toimimist katsetatud lastelt kogutud rahvusvahelisel harmoniseeritud andmestikul. Indeksi valideerimine kinnitas selle metodoloogilist toimimist järgnevalt: • SIID on sisemiselt terviklik sotsiaalne indikaator; • SIID kontseptuaalne skeem on rakendatav laste populatsioonile; • SIID-i saab kasutada ühiskonna destruktiivsuse hindamise ajalisteks ja ruumilisteks võrdlusteks; • Rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja regulaarselt kogutavate andmete kättesaadavuse paranedes saab SIID-i edasi arendada ja kohandada uutele elanikkonna rühmadele. Regulaarse sotsiaalse monitoorimise ja aruandluse kaudu omab SIID potentsiaali informeerida üldsust, äratada avalikku huvi, initsieerida arutelusid, rahuldada meedia isu statistikapõhiste narratiivide järele, olla lobivahendiks huvirühmadele. Lisaks rakendusele teadusuuringutes, omab SIID potentsiaali olla uus sotsiaalne indikaator, mida statistikud kaasavad oma indikaatorsüsteemidesse ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu WHO kasutavad vägivallaennetuse algatustes.
The God Asar/Asalluḫi in the early Mesopotamian pantheon
(2019-10-02) Johandi, Andreas; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Espak, Peeter, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja eesmärk on diakrooniliselt uurida muistse Mesopotaamia jumala Asari/Asalluḫi arengulugu Mesopotaamia ajaloo eri perioodidel alates tema esmamainimisest kirjalikes allikates u 2600–2500 e.m.a kuni u teise eelkristliku aastatuhande keskpaigani. Kuigi Asar/Asalluḫi ei kuulunud Mesopotaamia panteoni kõige tähtsamate jumalate hulka, oli ta lähedalt seotud mitme Mesopotaamia usundiloo sõlmküsimusega nagu loitsukirjandus ja n-ö „suurte jumalate“ (nt Enki/Ea, Marduk) evolutsioon. Doktoritöö peamine eesmärk on sumeri- ja akkadikeelste tekstiallikate analüüsi põhjal piiritleda jumalikke rolle, mida Asarile/Asalluḫile vaatluse all olevatel perioodidel omistati. Eesmärgi saavutamiseks tuli kokku koguda, süstematiseerida ning lahti mõtestada tekstilõigud, milles töös käsitletava jumala nimi esineb. Allikate analüüsi põhjal kokkuvõttes esitatud sünteesis on väidetud, et üks Asari/Asalluḫi peamisi tunnusjooni oli tema seotus vee kui raviva, rituaalselt puhastava ja viljakust edendava substantsiga. Asari/Asalluḫi ja tema isa Enki suhete kohta on järeldatud, et peale vahendajarolli jumalate ja inimeste sfääri vahel, ei omistatud Asarile/Asalluḫile tekstides ühtki rolli, mis oleks tema isa jumalikest karakteristikutest selgelt eristunud. Lisaks on tähelepanu juhitud mõningale tõendusmaterjalile, mis räägib vastu tänapäeva assürioloogiateaduses levinud käibetõele, et Asar/Asalluḫi oli ennekõike inimeste suhtes heasoovlikult meelestatud jumalus.
Mida küll on oodata Cumulonimbuselt?
(Maaleht, 2019-10-03) Kallis, Ain
Turusidemed. Kaubandus, kommunikatsioon ja lõimumine Lääne- ja Põhjamere regioonis, c. 1730–1830
(2019-10-03) Vinnal, Hannes; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eelmodernses maailmas seadis füüsiline vahemaa inimeste omavahelisele läbikäimisele, vahetusele ja koostööle takistusi, mille ületamine nõudis märkimisväärseid jõupingutusi, rahalisi kulutusi ja eelkõige aega. Tuntud prantsuse ajaloolane Fernand Braudel on vahemaad nimetanud “vaenlaseks number üks”. Vähene võimekus ületada füüsilist eraldatust ehk nn vahemaa türannia piiras indiviidi ulatuvust ruumis ja takistas seeläbi demograafiliste, majanduslike, poliitiliste ja kultuurialaste suhete tekkimist, püsimist ja tihenemist. Mitmed uurijad on näidanud, kuidas see olukord on drastiliselt muutunud viimase kahe sajandi jooksul. Füüsilise ruumi piirav mõju inimtegevusele on sedavõrd vähenenud, et mõnedes valdkondades on hakatud rääkima vahemaa surmast. Üha kiirenevat ruumi ja aja tihenemist, mis lubab meil saavutada uusi lõimituse astmeid (seda nii heas kui halvas), on peetud üheks moderniseerumisprotsessi tunnusjooneks. Käesolev töö uuris seda fenomeni ajalooliste turusidemete vaatekohalt. Toetudes Eestis väliskaubandusega tegelenud kaubakontorite arhiividele käsitlesin kommunikatsiooni, kaubanduse ja füüsilise ruumi ajaloolist vastasmõju Lääne- ja Põhjamere regioonis perioodil 1730 kuni 1830. Uurimistöö käigus ilmnes informatsioonivahetus kui üks kaubandusliku suhtluse dünaamilisemaid faktoreid varauusaja perioodil. Rahvusvahelise erialase diskussiooni taustal pidasin oluliseks näidata, kuidas ajaloolised informatsioonikulud sõltusid kommunikatsiooni majanduslikust ja poliitilisest dimensioonist. Leidsin, et Lääne- ja Põhjamere kaubateed võib vaadelda kui omalaadset transnatsionaalsete turusidemete inkubaatorit ja olulist arenguetappi modernse impersonaalse turu tekkeloos. Märkimisväärselt kasvanud kaubavahetuse eeldus oli postisüsteemi usaldusväärsuse, kiiruse ja kuluefektiivsuse kasv. Põhja- ja Läänemere kaubatee omapäraks sai asjaolu, et varakult hakkasid kaubavoogusid teenindavad maksete- ja infovood liikuma alternatiivseid kanaleid pidi, mis tunduvalt hoogustas majanduslikke ringlustsükleid. Võtmetegelane kaugkommunikatsiooni võrgustike arendamise juures oli õhtumaa suurkaupmees oma spetsiifilise informatsioonikultuuri ja -praktikatega.
Assessment of the impact of selected dietary supplements on endurance ability in high-temperature environments
(2019-10-07) Suvi, Silva; Ööpik, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Toidulisandite kasutamine kehalise töövõime ja kognitiivse võimekuse parandamiseks on laialdaselt levinud sportlaste seas, aga ka rahvastikus laiemalt. Paraku on kontroll toidulisandite tootmise üle nõrk ning tõenduspõhine teave turul pakutavate toodete toime ja ohutuse kohta napp. Nii otsustatakse toidulisandite kasutamise üle sageli info põhjal, millel puudub teaduslik taust. Kofeiini kui toidulisandi vastupidavuslikku töövõimet parandav mõju on teaduslikult tõendatud. Naatriumtsitraadi toimet on uuritud vähe ja senised andmed on vastuolulised. Samas inimese organismi reaktsioon kehalisele koormusele, aga ka toidulisandite toime, sõltuvad keskkonnateguritest. Senised teadmised kofeiini, eriti aga naatriumtsitraadi toime kohta pärinevad valdavalt normaalsetes keskkonnatingimustes tehtud uuringutest. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada nende manustamise mõju treenitud indiviidide vastupidavuslikule töövõimele kõrge temperatuuriga keskkonnas. Kofeiini uuringus kõndisid noored mehed ja naised pärast kofeiini või platseebo manustamist jooksulindil kõrge temperatuuriga (42 °C) kuivas (suhteline õhuniiskus 20%) keskkonnas suutlikkuseni. Naatriumtsitraadi uuringus, mis teatud määral imiteeris jalgratturite mitmepäevavõistlust kõrge temperatuuriga keskkonnas (32 °C; suhteline õhuniiskus 46%), pedaalisid treenitud mehed veloergomeetril esmalt 4%-lise kehakaalu languseni. Pärast 16 h taastumisperioodi koos naatriumtsitraadi või platseebo manustamisega läbiti samades keskkonnatingimustes 40 km aja peale. Kumbki manustatud toidulisanditest võrreldes platseeboga vastupidavuslikku töövõimet ei parandanud. Kofeiin vähendas pingutuse subjektiivselt tajutud raskusastet ja väsimuse taju meestel, aga mitte naistel. Kofeiini mõjul suurenes südame löögisagedus ja ilmnes ulatuslikum laktaadi taseme tõus veres, kuid keha soojusregulatsiooni kofeiin ei mõjutanud. Naatriumtsitraat stimuleeris organismi veestaatuse normaliseerumist ja vereplasma mahu suurenemist, kuid ei mõjutanud pingutuse subjektiivselt tajutavat raskusastet järgnenud 40 km ajasõidul. Keha süvatemperatuur ning kortisooli ja aldosterooni tase veres 40 km ajasõidu lõpus osutusid naatriumtsitraadi kasutamisel võrreldes platseeboga madalamaks.
Mandatory norms in the context of Estonian and European international contract law: the examples of consumers and posted workers
(2019-10-08) Piir, Ragne; Tavits, Gaabriel, juhendaja; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Rahvusvahelises lepinguõiguses kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooltel õigus ise kokku leppida, millise riigi õigust nendevahelisele lepingule kohaldada tuleb. Rooma I määrus, mis reguleerib lepingulistele võlasuhetele kohaldatavat õigust, näeb selles osas siiski ette mitmeid olulisi piiranguid. Muuhulgas kuuluvad siia piirangud, mille eesmärgiks on kohtu asukohariigi olulisimate põhimõtete kaitse (nt kohtu asukohariigi üldist kehtivust omavad sätted ja avalik kord), aga ka lepingulises suhtes eelduslikult nõrgemat poolt kaitsvad sätted (nt tarbija- ja individuaalsete töölepingute osas). Nende üldiste ja spetsiifiliste kohaldatava õiguse valiku vabaduse põhimõtet piiravate normide omavaheline vahekord ei ole siiski selge. Lisaks tuleb arvestada, et tarbijalepingute ja individuaalsete töölepingute osas on EL-s vastu võetud mitmeid eri direktiive, mis omakorda sisaldavad kohaldatava õiguse valikut piiravaid sätteid ja mis erinevalt EL määrustest tuleb riigisisesesse õigusesse täiendavalt üle võtta. Seega vajab käsitlemist ka küsimus, milline on direktiivide ja neil põhinevate riigisiseste sätete roll Rooma I määruses sisalduvate nõrgema lepingupoole kaitsesätete kõrval, aga ka Rooma I määruses sisalduvate avalikku huvi kaitsvate normide kõrval. Samuti tuleb analüüsida, kas direktiivid on töös käsitletavas osas Eesti õigusesse õigesti üle võetud ning kas neid rakendatakse õigesti. Eelnev ongi doktoritöö eesmärgiks. Töös jõutakse järeldusele, et tarbijalepingute direktiivide osas võiksid kollisiooniõiguslikud küsimused edaspidi jääda Rooma I määruse lahendada, lähetatud töötajate töölepingute osas aga on jätkuvalt vajadus ka lähetatud töötajate erisusi arvestava direktiivi järele. Avaliku korra erandi roll tarbijate ja lähetatud töötajate kaitsmisel jääb väitekirjas toodust nähtuvalt ka edaspidi tõenäoliselt üksnes marginaalseks.
Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel
(2019-10-11) Männiste, Tiiu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel” analüüsitakse Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Töö empiirilised tulemused põhinevad autori kvalitatiivuuringutel (intervjuud õppijatega ja ekspertintervjuud) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) andmete analüüsil. Töös esitatakse ülevaade elukestva õppe käsitluste ning praktikate muutumisest Eestis. Elukestval õppel oli ülemineku muutustega toimetuleku ja uuendusi käivitav funktsioon, mis eeldas nii õppijate kui ka riigi panust. Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid, tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis. Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid/võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades. Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas. Töös uuritakse, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.
Making sense of responsible research and innovation in science education
(2019-10-11) Burget, Mirjam; Pedaste, Margus, juhendaja; Bardone, Emanuele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vastutustundlik teadus ja innovatsioon (Responsible Research and Innovation, RRI) on muutunud viimasel kümnendil Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika oluliseks osaks ning seda kasutatakse poliitilise raamistikuna teaduse juhtimisel. Ehkki viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuses hakatud üha enam huvi tundma RRI kontseptuaalse käsitluse vastu, võib RRI peamiseks probleemiks pidada piiratud arusaama kontseptsiooni olemusest. Näiteks ilmneb, et RRId on haridusvaldkonnas käsitletud eelkõige seoses Euroopa Liidu teaduspoliitika rakendamisega, kuid puudu on uuringutest, milles võrreldaks haridusvaldkonna RRI käsitust teaduskirjanduses avaldatud arusaamaga RRIst ning püütaks RRId haridusvaldkonda tähendusrikkal viisil integreerida. Eeltoodust lähtudes seati doktoriväitekirjale neli eesmärki: 1) välja selgitada RRI definitsioonid ja kontseptuaalsed dimensioonid; 2) teha selgeks, kuidas loodusteaduste õpetajad tajuvad RRId oma töös; 3) välja selgitada, kuidas loodusteaduste õpetajad mõistavad vastutustundlikkuse tähendust uurimusliku õppe eri etappides; 4) käsitleda RRIga seotud haridusfilosoofilisi suundi omavahel seotuna ning esile tuua vastutustundlikkuse osa haridusfilosoofilistes suundades. Uuringu tulemusena võib RRId kirjeldada protsessina, kuhu kaasatakse osalisi demokraatlikult, nähes ette ja tajudes, kuidas teadus ja innovatsioon võivad või saavad toimida ühiskonna hüvanguks. RRId iseloomustatakse nelja kontseptuaalse dimensiooni (refleksiivsus, operatiivsus, ennetamine, kaasamine) ja kahe avalduva kontseptuaalse dimensiooni (jätkusuutlikkus, hool) kaudu. Doktoritöö raames tehtud empiirilisest uuringust ilmnes, et RRId saab haridusvaldkonnas kontseptualiseerida järgmiste kategooriatena: arusaamine, tegutsemine, uurimine ja kaasamine. Seega võib RRId vaatlusaluses kontekstis tõlgendada kui tähendusrikast kaasamist, millega antakse õpilastele võimalus vastutada ja teaduslikult põhjendatud teadmistest või tehnoloogiaga seotud protsessidest aru saada, nendega seoses tegutseda või neid uurida. Töö praktiline väärtus seisneb panuses üldhariduskooli ja õppekava arendusse ning poliitikasse, kus tähelepanu tuleks pöörata vastutustundlikkuse tajumisele õppeprotsessis, loodusteaduslikus hariduses kanda kinnitanud suundade (nt uurimusliku õppe, sotsiaalteaduslike probleemide) sügavamale mõistmisele ning koolituste ja õppematerjalide väljaarendamisele.
Multicomponent biomarker approach improves the accuracy of diagnostic biomarkers for psoriasis vulgaris
(2019-10-14) Reimann, Ene; Lättekivi, Freddy; Keermann, Maris; Abram, Kristi; Kõks, Sulev; Kingo, Külli; Fazeli, Alireza
Accurate biomarker-based diagnosis of psoriasis vulgaris has remained a challenge; no reliable disease-specific biomarkers have yet been identified. There are several different chronic inflammatory skin diseases that can present similar clinical and dermoscopy features to psoriasis vulgaris, making accurate diagnosis more difficult. Both literature-based and data-driven selection of biomarker was conducted to select candidates for a multicomponent biomarker for psoriasis vulgaris. Support vector machine-based classification models were trained using gene expression data from locally recruited patients and validated on 7 public datasets, which included gene expression data of other inflammatory skin diseases in addition to psoriasis vulgaris. The resulting accuracy of the best classification model based on the expression levels of 4 genes (IL36G, CCL27, NOS2 and C10orf99) was 96.4%, outperforming classification based on other marker gene combinations, which were more affected by variability in gene expression profiles between different datasets and patient groups. This approach has the potential to fill the void of clinically applicable diagnostic biomarkers for psoriasis vulgaris and other inflammatory skin diseases.
Positioning the scholar: issues of epistemology and methodology in the evolutionary study of religion
(2019-10-15) Peedu, Indrek; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö tegeleb küsimusega religiooniuurija positsioneerimisest. Lihtsustatult tähendab positsioneerimine küsimust sellest, kes on või saab olla uurija seoses uuritavaga? Kuivõrd on tal võimalik jääda neutraalseks, teaduslikuks kõrvalseisjaks või kuivõrd on ta paratamatult osa uurimisväljast või peab selle osaks saama eduka uurimistegevuse jaoks? Spetsiifilisemalt keskendutakse siinses uurimistöös positsioneerimise küsimusele just seoses käitumisökoloogiliste ja kognitiivsete religiooniteadustega ehk teisisõnu seoses evolutsioonilise religiooniuurimise kui sellisega. Selles uurimisvaldkonnas on viimastel kümnendil väga jõuliselt argumenteeritud metodoloogilise naturalismi kasuks. Seda nähakse kõige õigema viisina, kuidas uurija peaks ennast positsioneerima uuritava suhtes. Doktoritöö üheks eesmärgiks on seega näidata, miks ei ole metodoloogilise naturalismi kasuks esitatud argumendid siiski sugugi nii tugevad, kui senimaani on väidetud ja kuidas evolutsiooniline uurimistöö ei kohusta uurijat möödapääsmatult epistemoloogilis-metodoloogilistes küsimustes hoidma naturalistlikku joont. Sellest tulenevalt osutan doktoritöö teises osas ka võimalusele, kuidas põhimõtteliselt on võimalik esitada ka lähenemisviise, mis on evolutsiooniteooriaga täpselt samavõrd kooskõlas, kui metodoloogiline naturalism, ent üleloomulikku puudutavates küsimustes risti vastupidisel seisukohal. Doktoritöö viimases osas paigutan metodoloogilise naturalismi küsimuse laiemasse võrdlusesse ja vaatan, mis küsimustes võib seda positsioneerimisevarianti pidada tugevamaks või nõrgemaks sellistest võimalikest alternatiividest, nagu metodoloogiline agnostitsism, neutraalsus ja dialoogiline enesepositsioneerimine.
Genetic history of the Uralic-speaking peoples as seen through the paternal haplogroup N and autosomal variation of northern Eurasians
(2019-10-15) Ilumäe, Anne-Mai; Rootsi, Siiri, juhendaja; Villems, Richard, juhendaja; Tambets, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Euroopast Lääne-Siberini levinud uurali keelkond postuleeriti enam kui saja aasta eest. Mitme põlvkonna eri teadusvaldkondade teadlaste töö tulemusena on kogutud aukartustäratav andmestik selle keelkonna rahvaste kohta, kuid erilise huvi objektiks on jäänud küsimus nende ühisest päritolust, võimalikust algkodust ja rändeteedest, mille kohta on välja pakutud arvukalt huvitavaid hüpoteese. Eelkõige geograafiast sõltuvas isalt pojale päranduvate Y-kromosoomi variantide ehk isaliinide jaotusmustris eristub selgelt haplogrupp N, mis seob nii Euroopa kui Aasia põhjaaladel elavaid rahvaid ning iseloomustab ka suurt osa uurali keeli kõnelevatest meestest. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli esiteks rakendada kaasaegseid DNA järjestustehnoloogiaid hindamaks haplogrupi N fülogeneetilise puu sisestruktuuri ja alamklaadide ekspansiooniaegu ning levikut Põhja-Euraasias. Teiseks testida uusimate statistiliste meetoditega võimaliku geneetilise ühisosa olemasolu uurali keelesugulaste vahel, tuginedes ülegenoomsetele genotüpiseerimisandmetele. Selgus, et haplogrupp N on tõenäoliselt algselt pärit Põhja-Hiinast või mandrilisest Kagu-Aasiast ning haplogrupi sisemine struktuur koosneb mitmest piiritletud geograafilise levikuga alamklaadist. Ühel neist, haplogrupi N3 alamklaad N3a3’6, mille levikuaja algus jääb umbes 5000 aasta tagusesse aega, on tähelepanuväärselt lai geograafiline levik, mis ulatub Läänemere idakaldalt kuni Mongoolia ja Vene Beringiani ning hõlmab märkimisväärse osa kõikidesse suurematesse Põhja-Euraasia keelkondadesse kuuluvatest meestest. Ülegenoomsete andmete põhjal on enamusel uurali keeli kõnelejatest piiratud, kuid tuvastatav hiljutine tõenäoliselt Siberi päritolu geneetiline ühisosa, mis vihjab keelte levikuga kaasas käinud inimeste rändele. Samas on see ühine geneetiline komponent seotud ulatuslikumate ida poolt lähtunud mõjutustega Kirde-Euroopa kaasaegsete rahvaste geenifondile, mis tõenäoliselt ei piirdunud ainult uurali keeli rääkinud inimeste sisserändega.
Friedrich Puksoole ja rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud ettekannete päev "Rahvusülikooli raamatukogu 100" (2019)
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2019-10-18) Tartu Ülikooli raamatukogu
The relationship between teaching-learning environments and undergraduate students’ learning in higher education: a qualitative multi-case study
(2019-10-21) Uiboleht, Kaire; Karm, Mari, juhendaja; Postareff, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ootused kõrgkooli lõpetanute omandatud õpiväljunditele on viimase kümne aasta jooksul muutunud: oodatakse, et lõpetajad on lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele arendanud ka üldpädevusi. See esitab omakorda väljakutseid kõrgkoolis õpetamisele. Doktoritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on omavahel seotud õppejõudude õpetamisviis, see tähendab nende loodud õppeaine õpikeskkond, üliõpilaste tajutud õpikeskkonna õppimist toetavad ja takistavad elemendid, üliõpilaste õppimise sügavus ja õpiväljundite kvaliteet. Eesmärkide täitmiseks viidi läbi kvalitatiivne mitme-juhtumi uuring, kus juhtumina käsitleti bakalaureuseõppe õppeainet ning õpetamise ja õppimise seoseid uuriti juhtumite lõikes võrdlevalt. Uurimistöö tulemusena leiti, et mida enam õppejõud kirjeldasid õppimiskeskseid õpetamise elemente, seda enam üliõpilased kirjeldasid sügavat õppimist ja kvaliteetsete õpiväljundite saavutamist. Samuti leiti, et mida enam õppejõu õpetamisviisi kirjeldustes esines sisukesksele õpetamisele omaseid elemente, seda enam kirjeldasid üliõpilased pindmist õppimist ning madala kvaliteediga õpiväljundeid. Õpiväljundite kvaliteeti hinnati kõrgeks, kui teoreetilist teadmist kirjeldati vähemalt mõistmise tasemel ning kirjeldustes esines erinevaid õpiväljundeid. Võrreldes üliõpilaste kirjeldatud õpikeskkonna toetavaid ja takistavaid elemente ning seostades neid õppejõudude kirjeldatud õpetamisviisidega, leiti, et mida enam kirjeldasid õppejõud sisukeskset õpetamist, seda enam kirjeldasid üliõpilased õpikeskkonna elemente kui õppimist takistavad. Doktoritöö olulise tulemusena võib järeldada, et lisaks õppimiskeskse õpetamisviisi elementidele (näiteks entusiastlik ja huvitav loeng, elulised näited, õppemeetodite variatiivsus, meeldiv atmosfäär, autentsed ja proovile panevad ülesanded) on oluline, et õpetamine sisaldaks elemente, mis struktureerivad, juhendavad ja toetavad üliõpilaste õppimist. Üliõpilaste õppimise sügavuse ja õpiväljundite kvaliteedi parandamiseks ei piisa ainult õppe- või hindamismeetodi muutmisest, vaid oluline on ka sidusus õpetamise elementide vahel, ülesannete juhendid ja interaktsiooni kvaliteet.
Parim kaamoseravim on päike
(Maaleht, 2019-10-24) Kallis, Ain
Leadership of peripheral places: a comparative study of leadership processes in Estonian and Dutch peripheral places
(2019-10-28) Grootens, Gerdien Margreeth; Vadi, Maaja, juhendaja; Horlings, Lummina, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on teadlased ja poliitikakujundajad täheldanud kõikjal Euroopas kasvavat regionaalset polariseerumist. See väitekiri tegeleb paigakeskse/kohapõhise juhtimise (place leadership), edaspidi kohapõhise rolliga nn. ääremaistes paikades, mis peavad tegelema selle polariseerumise tagajärgedega. Väitekirjas uuritakse, kas ja kuidas juhtimine ja eestvedamine suudavad elustada perifeersete paikade tuhmivõitu konteksti. Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ja põhistatud teooriat, et kriitiliselt uurida paigapõhist juhtimist Eesti ja Madalmaade ääremaadel. Uuringu tulemusena selgus, et juhtimise mõistet käsitatakse väga erinevalt, antud töö püüab rakendada tõlgendavat lähenemist kohapõhisele juhtimisele. Huvitav tulemus on ka toimijate mitmekesisus, kes tegelevad juhtimise ja eestvedamisega uuritud paikades, kusjuures otsustava tähtsusega võivad olla ka kaugel väljaspool antud paika tegutsevad toimijad. Uuringutulemused näitavad, et kohapõhises juhtimises on oluline mitmekesisuse koordineerimine, mis eriti selgelt ilmnes kuvandiloome puhul. Tulemused näitavad samuti, et kõikides uuritud paikades olid ressursid kriitilise tähtsusega kohapõhise juhtimise arengu jaoks. Arvestamata neid struktuurseid tingimusi ei ole võimalik tegelikult mõista juhtimist ja eestvedamist paikades. Kokkuvõttes näitab see uuring, et kui rakendada kriitilist ja avatud lähenemist kohapõhisele juhtimisele, saame minna kaugemale juhtimise funktsionalistlikust käsitlusest ning tuua enam esiplaanile kooskõla puudumist, läbirääkimisi ja kohalikke arusaamu juhtimisest ja eestvedamisest. Sel kombel saab paremini kontekstualiseerida juhtimise positiivset potentsiaali perifeersete paikade jaoks. Väitekirja tulemused esitavad avarama ja kriitilisema arusaama kohapõhisest juhtimisest ning järeldused on olulised mitte ainult teadlastele, vaid ka poliitikakujundajatele. Vaadeldes kohapõhist juhtimist kriitiliselt ja teadvustades selle aluseks olevaid normatiivseid eeldusi, võib paigakeskset/kohapõhist juhtimist mõista avatumalt ja kontekstitundlikumalt.
Structural units of mass culture mythology: a cultural semiotic approach
(2019-10-28) Zaporozhtseva, Lyudmyla; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu väitekiri keskendub tänapäeva massikultuuri tekstides ilmnevate müütide ja nende semiootiliste mehhanismide uurimisele. Ehkki müüte ja ka massikultuuri tervikuna on erinevate distsipliinide vaatenurkadest palju käsitletud, pole aga uurimusi, mis tegelevad massikultuuri mütoloogia süstematiseerimisega ja müütiliste markerite semiootilise määratlemisega. Käesoleva dissertatsiooni teema ei ole huvipakkuv üksnes üldteoreetilisest, filosoofilisest, antropoloogilisest ja semiootilisest vaatenurgast, vaid ka praktilistel põhjustel. Usun, et suudan oma töös veenvalt näidata, et massikultuuri müütide semiootiliste mehhanismide uurimine ja tuvastamine on rakendatav turundussemiootika ja sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonnas. Oma dissertatsioonis võrdlen esmalt massikultuuri mütoloogiat sotsioloogilisest, filosoofilis-antropoloogilisest ja semiootilisest perspektiivist. See võimaldab mul kombineerida kaht peamist müüdiuurimise epistemoloogilist lähenemist ja käsitleda müüti ühelt poolt kui terviklikku meta-kontsepti, teiselt poolt aga läheneda müüdile kui kultuuritekstile. Lähtudes loodud raamistikust analüüsin oma töös erinevaid massikultuuri tekste ja keskendun massikultuuri mütoloogia kõige levinumate ja püsivamate struktuuriüksuste tuvastamisele. Kuidas määratleda müüdi väiksemat ühikut? Selle piiritlemisel tuginen müüdi kahele strukturaalsele printsiibile: eemilisele ühikule (ingl.k emic unit), mida tähistan mütologeemi mõistega ja hübriidsele ühikule (ingl.k hybrid unit), mida tähistan müteemi mõistega. Analüüsi käigus toon välja järgmised mütologeemid: Saatus, Teekond, Maailmakõiksus, Katastroof, Kuldajastu ja Emake Loodus ning müteemid: Transformatsioon ja Tagasitulek. Lisaks nimetatud mütologeemide ja müteemide eristamisele toon välja, mis on nende väärtus ja funktsioon mütoloogilises diskursuses. Saatus ja Teekond aitavad indiviidi elu integreerida tervikusse. Emake Looduse mütologeem seostub inimese eksistentsiaalse autentsuse- ja identiteediotsingu vajadusega. Maailmakõiksuse, Katastroofi ja Kuldajastu mütologeemid konstitueerivad aga inimese aeg-ruumilise mineviku-oleviku-tuleviku kolmiksuhte. Viimased seostuvad inimlike küsimustega maailma algupära, mineviku nostalgia ja tulevikuhirmude kohta. Trasformatsiooni müteem osutab aga ime ideele ja Tagasituleku müteem inimese semiosfääri aeg-ruumilisele teljele, korrastusele. Töö viimane peatükk rakendab dissertatsioonis arendatud teoreetilist raamistikku konkreetsetes juhtumiuuringutes. Esimene neist on pühendatud Ukraina poliitiku Darth Vaderi TV-poliitturunuduse analüüsile ning seal ma näitan, kuidas arhetüüpsed müüditähendused poliitilise narratiivi ülesehitusse kaasati. Teine juhtumuuring keskendub konkreetse brändi väljatöötamisele, mille ma tegin koostöös Venemaa tuntud popartisti Manizhaga ja kus ma rakendan Emake Loodus mütologeemi. Mütologeemide ja müteemide edasine uurimine võiks avada uusi semiootilisi markereid ja laiendada sellega semiootika rakendusvaldkonda ning aidata ühtlasi paremini mõista kultuuri mütoloogilist alust.
Tartu Ülikooli raamatukoguvõrk läbi aegade
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2019-10-30) Külv, Lilia