Sirvi Kuupäev , alustades "2019-10-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Measurement of interpersonal destructiveness: the societal perspective
(2019-10-02) Nahkur, Oliver; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks (Butchart and Mikton 2014; Diprose 2007; Krug et al. 2002; Walby et al. 2017). Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid (nt Babbie 2013; Nardo et al. 2008; Mazziotta and Pareto 2017; Dialga and Giang 2017) järgides keskendus käeolev doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori–Ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID) konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset riigiti võrreldavalt. Indeks tugineb olemasolevatel regulaarselt kogutavatel, rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja riigiti võrreldavatel andmetel. SIID on kahemõõtmeline indeks, mis ühendab isikutevahelise destruktiivsuse eeldusi ja tagajärgi esindavad kaudseid näitajaid. Lisaks täiskasvanute andmetele on indeksi toimimist katsetatud lastelt kogutud rahvusvahelisel harmoniseeritud andmestikul. Indeksi valideerimine kinnitas selle metodoloogilist toimimist järgnevalt: • SIID on sisemiselt terviklik sotsiaalne indikaator; • SIID kontseptuaalne skeem on rakendatav laste populatsioonile; • SIID-i saab kasutada ühiskonna destruktiivsuse hindamise ajalisteks ja ruumilisteks võrdlusteks; • Rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja regulaarselt kogutavate andmete kättesaadavuse paranedes saab SIID-i edasi arendada ja kohandada uutele elanikkonna rühmadele. Regulaarse sotsiaalse monitoorimise ja aruandluse kaudu omab SIID potentsiaali informeerida üldsust, äratada avalikku huvi, initsieerida arutelusid, rahuldada meedia isu statistikapõhiste narratiivide järele, olla lobivahendiks huvirühmadele. Lisaks rakendusele teadusuuringutes, omab SIID potentsiaali olla uus sotsiaalne indikaator, mida statistikud kaasavad oma indikaatorsüsteemidesse ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu WHO kasutavad vägivallaennetuse algatustes.
The God Asar/Asalluḫi in the early Mesopotamian pantheon
(2019-10-02) Johandi, Andreas; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Espak, Peeter, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja eesmärk on diakrooniliselt uurida muistse Mesopotaamia jumala Asari/Asalluḫi arengulugu Mesopotaamia ajaloo eri perioodidel alates tema esmamainimisest kirjalikes allikates u 2600–2500 e.m.a kuni u teise eelkristliku aastatuhande keskpaigani. Kuigi Asar/Asalluḫi ei kuulunud Mesopotaamia panteoni kõige tähtsamate jumalate hulka, oli ta lähedalt seotud mitme Mesopotaamia usundiloo sõlmküsimusega nagu loitsukirjandus ja n-ö „suurte jumalate“ (nt Enki/Ea, Marduk) evolutsioon. Doktoritöö peamine eesmärk on sumeri- ja akkadikeelste tekstiallikate analüüsi põhjal piiritleda jumalikke rolle, mida Asarile/Asalluḫile vaatluse all olevatel perioodidel omistati. Eesmärgi saavutamiseks tuli kokku koguda, süstematiseerida ning lahti mõtestada tekstilõigud, milles töös käsitletava jumala nimi esineb. Allikate analüüsi põhjal kokkuvõttes esitatud sünteesis on väidetud, et üks Asari/Asalluḫi peamisi tunnusjooni oli tema seotus vee kui raviva, rituaalselt puhastava ja viljakust edendava substantsiga. Asari/Asalluḫi ja tema isa Enki suhete kohta on järeldatud, et peale vahendajarolli jumalate ja inimeste sfääri vahel, ei omistatud Asarile/Asalluḫile tekstides ühtki rolli, mis oleks tema isa jumalikest karakteristikutest selgelt eristunud. Lisaks on tähelepanu juhitud mõningale tõendusmaterjalile, mis räägib vastu tänapäeva assürioloogiateaduses levinud käibetõele, et Asar/Asalluḫi oli ennekõike inimeste suhtes heasoovlikult meelestatud jumalus.