Sirvi Kuupäev , alustades "2019-10-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Assessment of the impact of selected dietary supplements on endurance ability in high-temperature environments
(2019-10-07) Suvi, Silva; Ööpik, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Toidulisandite kasutamine kehalise töövõime ja kognitiivse võimekuse parandamiseks on laialdaselt levinud sportlaste seas, aga ka rahvastikus laiemalt. Paraku on kontroll toidulisandite tootmise üle nõrk ning tõenduspõhine teave turul pakutavate toodete toime ja ohutuse kohta napp. Nii otsustatakse toidulisandite kasutamise üle sageli info põhjal, millel puudub teaduslik taust. Kofeiini kui toidulisandi vastupidavuslikku töövõimet parandav mõju on teaduslikult tõendatud. Naatriumtsitraadi toimet on uuritud vähe ja senised andmed on vastuolulised. Samas inimese organismi reaktsioon kehalisele koormusele, aga ka toidulisandite toime, sõltuvad keskkonnateguritest. Senised teadmised kofeiini, eriti aga naatriumtsitraadi toime kohta pärinevad valdavalt normaalsetes keskkonnatingimustes tehtud uuringutest. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada nende manustamise mõju treenitud indiviidide vastupidavuslikule töövõimele kõrge temperatuuriga keskkonnas. Kofeiini uuringus kõndisid noored mehed ja naised pärast kofeiini või platseebo manustamist jooksulindil kõrge temperatuuriga (42 °C) kuivas (suhteline õhuniiskus 20%) keskkonnas suutlikkuseni. Naatriumtsitraadi uuringus, mis teatud määral imiteeris jalgratturite mitmepäevavõistlust kõrge temperatuuriga keskkonnas (32 °C; suhteline õhuniiskus 46%), pedaalisid treenitud mehed veloergomeetril esmalt 4%-lise kehakaalu languseni. Pärast 16 h taastumisperioodi koos naatriumtsitraadi või platseebo manustamisega läbiti samades keskkonnatingimustes 40 km aja peale. Kumbki manustatud toidulisanditest võrreldes platseeboga vastupidavuslikku töövõimet ei parandanud. Kofeiin vähendas pingutuse subjektiivselt tajutud raskusastet ja väsimuse taju meestel, aga mitte naistel. Kofeiini mõjul suurenes südame löögisagedus ja ilmnes ulatuslikum laktaadi taseme tõus veres, kuid keha soojusregulatsiooni kofeiin ei mõjutanud. Naatriumtsitraat stimuleeris organismi veestaatuse normaliseerumist ja vereplasma mahu suurenemist, kuid ei mõjutanud pingutuse subjektiivselt tajutavat raskusastet järgnenud 40 km ajasõidul. Keha süvatemperatuur ning kortisooli ja aldosterooni tase veres 40 km ajasõidu lõpus osutusid naatriumtsitraadi kasutamisel võrreldes platseeboga madalamaks.