Sirvi Kuupäev , alustades "2019-10-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel
(2019-10-11) Männiste, Tiiu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel” analüüsitakse Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Töö empiirilised tulemused põhinevad autori kvalitatiivuuringutel (intervjuud õppijatega ja ekspertintervjuud) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) andmete analüüsil. Töös esitatakse ülevaade elukestva õppe käsitluste ning praktikate muutumisest Eestis. Elukestval õppel oli ülemineku muutustega toimetuleku ja uuendusi käivitav funktsioon, mis eeldas nii õppijate kui ka riigi panust. Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid, tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis. Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid/võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades. Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas. Töös uuritakse, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.
Making sense of responsible research and innovation in science education
(2019-10-11) Burget, Mirjam; Pedaste, Margus, juhendaja; Bardone, Emanuele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vastutustundlik teadus ja innovatsioon (Responsible Research and Innovation, RRI) on muutunud viimasel kümnendil Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika oluliseks osaks ning seda kasutatakse poliitilise raamistikuna teaduse juhtimisel. Ehkki viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuses hakatud üha enam huvi tundma RRI kontseptuaalse käsitluse vastu, võib RRI peamiseks probleemiks pidada piiratud arusaama kontseptsiooni olemusest. Näiteks ilmneb, et RRId on haridusvaldkonnas käsitletud eelkõige seoses Euroopa Liidu teaduspoliitika rakendamisega, kuid puudu on uuringutest, milles võrreldaks haridusvaldkonna RRI käsitust teaduskirjanduses avaldatud arusaamaga RRIst ning püütaks RRId haridusvaldkonda tähendusrikkal viisil integreerida. Eeltoodust lähtudes seati doktoriväitekirjale neli eesmärki: 1) välja selgitada RRI definitsioonid ja kontseptuaalsed dimensioonid; 2) teha selgeks, kuidas loodusteaduste õpetajad tajuvad RRId oma töös; 3) välja selgitada, kuidas loodusteaduste õpetajad mõistavad vastutustundlikkuse tähendust uurimusliku õppe eri etappides; 4) käsitleda RRIga seotud haridusfilosoofilisi suundi omavahel seotuna ning esile tuua vastutustundlikkuse osa haridusfilosoofilistes suundades. Uuringu tulemusena võib RRId kirjeldada protsessina, kuhu kaasatakse osalisi demokraatlikult, nähes ette ja tajudes, kuidas teadus ja innovatsioon võivad või saavad toimida ühiskonna hüvanguks. RRId iseloomustatakse nelja kontseptuaalse dimensiooni (refleksiivsus, operatiivsus, ennetamine, kaasamine) ja kahe avalduva kontseptuaalse dimensiooni (jätkusuutlikkus, hool) kaudu. Doktoritöö raames tehtud empiirilisest uuringust ilmnes, et RRId saab haridusvaldkonnas kontseptualiseerida järgmiste kategooriatena: arusaamine, tegutsemine, uurimine ja kaasamine. Seega võib RRId vaatlusaluses kontekstis tõlgendada kui tähendusrikast kaasamist, millega antakse õpilastele võimalus vastutada ja teaduslikult põhjendatud teadmistest või tehnoloogiaga seotud protsessidest aru saada, nendega seoses tegutseda või neid uurida. Töö praktiline väärtus seisneb panuses üldhariduskooli ja õppekava arendusse ning poliitikasse, kus tähelepanu tuleks pöörata vastutustundlikkuse tajumisele õppeprotsessis, loodusteaduslikus hariduses kanda kinnitanud suundade (nt uurimusliku õppe, sotsiaalteaduslike probleemide) sügavamale mõistmisele ning koolituste ja õppematerjalide väljaarendamisele.