Sirvi Kuupäev , alustades "2019-10-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Leadership of peripheral places: a comparative study of leadership processes in Estonian and Dutch peripheral places
(2019-10-28) Grootens, Gerdien Margreeth; Vadi, Maaja, juhendaja; Horlings, Lummina, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on teadlased ja poliitikakujundajad täheldanud kõikjal Euroopas kasvavat regionaalset polariseerumist. See väitekiri tegeleb paigakeskse/kohapõhise juhtimise (place leadership), edaspidi kohapõhise rolliga nn. ääremaistes paikades, mis peavad tegelema selle polariseerumise tagajärgedega. Väitekirjas uuritakse, kas ja kuidas juhtimine ja eestvedamine suudavad elustada perifeersete paikade tuhmivõitu konteksti. Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ja põhistatud teooriat, et kriitiliselt uurida paigapõhist juhtimist Eesti ja Madalmaade ääremaadel. Uuringu tulemusena selgus, et juhtimise mõistet käsitatakse väga erinevalt, antud töö püüab rakendada tõlgendavat lähenemist kohapõhisele juhtimisele. Huvitav tulemus on ka toimijate mitmekesisus, kes tegelevad juhtimise ja eestvedamisega uuritud paikades, kusjuures otsustava tähtsusega võivad olla ka kaugel väljaspool antud paika tegutsevad toimijad. Uuringutulemused näitavad, et kohapõhises juhtimises on oluline mitmekesisuse koordineerimine, mis eriti selgelt ilmnes kuvandiloome puhul. Tulemused näitavad samuti, et kõikides uuritud paikades olid ressursid kriitilise tähtsusega kohapõhise juhtimise arengu jaoks. Arvestamata neid struktuurseid tingimusi ei ole võimalik tegelikult mõista juhtimist ja eestvedamist paikades. Kokkuvõttes näitab see uuring, et kui rakendada kriitilist ja avatud lähenemist kohapõhisele juhtimisele, saame minna kaugemale juhtimise funktsionalistlikust käsitlusest ning tuua enam esiplaanile kooskõla puudumist, läbirääkimisi ja kohalikke arusaamu juhtimisest ja eestvedamisest. Sel kombel saab paremini kontekstualiseerida juhtimise positiivset potentsiaali perifeersete paikade jaoks. Väitekirja tulemused esitavad avarama ja kriitilisema arusaama kohapõhisest juhtimisest ning järeldused on olulised mitte ainult teadlastele, vaid ka poliitikakujundajatele. Vaadeldes kohapõhist juhtimist kriitiliselt ja teadvustades selle aluseks olevaid normatiivseid eeldusi, võib paigakeskset/kohapõhist juhtimist mõista avatumalt ja kontekstitundlikumalt.
Structural units of mass culture mythology: a cultural semiotic approach
(2019-10-28) Zaporozhtseva, Lyudmyla; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu väitekiri keskendub tänapäeva massikultuuri tekstides ilmnevate müütide ja nende semiootiliste mehhanismide uurimisele. Ehkki müüte ja ka massikultuuri tervikuna on erinevate distsipliinide vaatenurkadest palju käsitletud, pole aga uurimusi, mis tegelevad massikultuuri mütoloogia süstematiseerimisega ja müütiliste markerite semiootilise määratlemisega. Käesoleva dissertatsiooni teema ei ole huvipakkuv üksnes üldteoreetilisest, filosoofilisest, antropoloogilisest ja semiootilisest vaatenurgast, vaid ka praktilistel põhjustel. Usun, et suudan oma töös veenvalt näidata, et massikultuuri müütide semiootiliste mehhanismide uurimine ja tuvastamine on rakendatav turundussemiootika ja sotsiaalse kommunikatsiooni valdkonnas. Oma dissertatsioonis võrdlen esmalt massikultuuri mütoloogiat sotsioloogilisest, filosoofilis-antropoloogilisest ja semiootilisest perspektiivist. See võimaldab mul kombineerida kaht peamist müüdiuurimise epistemoloogilist lähenemist ja käsitleda müüti ühelt poolt kui terviklikku meta-kontsepti, teiselt poolt aga läheneda müüdile kui kultuuritekstile. Lähtudes loodud raamistikust analüüsin oma töös erinevaid massikultuuri tekste ja keskendun massikultuuri mütoloogia kõige levinumate ja püsivamate struktuuriüksuste tuvastamisele. Kuidas määratleda müüdi väiksemat ühikut? Selle piiritlemisel tuginen müüdi kahele strukturaalsele printsiibile: eemilisele ühikule (ingl.k emic unit), mida tähistan mütologeemi mõistega ja hübriidsele ühikule (ingl.k hybrid unit), mida tähistan müteemi mõistega. Analüüsi käigus toon välja järgmised mütologeemid: Saatus, Teekond, Maailmakõiksus, Katastroof, Kuldajastu ja Emake Loodus ning müteemid: Transformatsioon ja Tagasitulek. Lisaks nimetatud mütologeemide ja müteemide eristamisele toon välja, mis on nende väärtus ja funktsioon mütoloogilises diskursuses. Saatus ja Teekond aitavad indiviidi elu integreerida tervikusse. Emake Looduse mütologeem seostub inimese eksistentsiaalse autentsuse- ja identiteediotsingu vajadusega. Maailmakõiksuse, Katastroofi ja Kuldajastu mütologeemid konstitueerivad aga inimese aeg-ruumilise mineviku-oleviku-tuleviku kolmiksuhte. Viimased seostuvad inimlike küsimustega maailma algupära, mineviku nostalgia ja tulevikuhirmude kohta. Trasformatsiooni müteem osutab aga ime ideele ja Tagasituleku müteem inimese semiosfääri aeg-ruumilisele teljele, korrastusele. Töö viimane peatükk rakendab dissertatsioonis arendatud teoreetilist raamistikku konkreetsetes juhtumiuuringutes. Esimene neist on pühendatud Ukraina poliitiku Darth Vaderi TV-poliitturunuduse analüüsile ning seal ma näitan, kuidas arhetüüpsed müüditähendused poliitilise narratiivi ülesehitusse kaasati. Teine juhtumuuring keskendub konkreetse brändi väljatöötamisele, mille ma tegin koostöös Venemaa tuntud popartisti Manizhaga ja kus ma rakendan Emake Loodus mütologeemi. Mütologeemide ja müteemide edasine uurimine võiks avada uusi semiootilisi markereid ja laiendada sellega semiootika rakendusvaldkonda ning aidata ühtlasi paremini mõista kultuuri mütoloogilist alust.