Sirvi Kuupäev , alustades "2019-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

Using a Kano-like model to facilitate open innovation in requirements engineering
(2019-11-01) Yin, Huishi; Pfahl, Dietmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui viiakse läbi nõuete analüüsi (inglise k Requirements Engineering, lühend RE), siis sageli järjestatakse nõuded nende olulisuse alusel (inglise k requirements prioritization), et saada selgust, milliste välja pakutud nõuetega funktsioon peaks tarkvaral olemas olema, seega sõltub tarkvara analüüsist tarkvara majandusliku väärtuse suurendamisega seotud otsuste tegemine. Tänapäeval arenevad tooted väga kiiresti ning ka nõuete olulisuse alusel järjestamine (inglise k requirements prioritization) on muutunud kiiremaks. Ettevõtted sooviksid saada kasutajatelt kiiret tagasisidet selle kohta, mis peaks olema järgmises mudelis olemas. Üks häid lahendusi sellele on Kano mudel (inglise k Kano model). Kano mudel selgitab välja kasutajate rahulolu ja toodete tunnuste vahelise suhte. See meetod liigitab kasutajate eelistused nende tähtsuse järjekorras, seega toetab see ka nõuete olulisuse järjekorra moodustamist. Aga Kano mudeli rakendamine on kallis ja aeganõudev ning seda ei saa kiiresti korrata. Veelgi enam – see mudel on keeruline väikeste ettevõtete jaoks, sest neil ei tarvitse olla piisavalt rahalisi jm vahendeid, et kasutajatega ühendust võtta ja neid intervjueerida. See omakorda paneb väikesed ettevõtted, eriti just idufirmad, ebavõrdsesse olukorda suurte ettevõtetega. Et sellele probleemile lahendust leida ja Kano mudeli kasutuselevõttu lihtsamaks ning odavamaks teha, arvame, et Kano mudelit tuleks arendada kahel viisil. Esiteks tuleks kasutada tasuta võrgus leiduvaid kirjalikke andmeid, mida saaks asendada intervjueeritavatelt kogutud vastustega. Teiseks – selleks, et hakkama saada võrgust kogutud kirjalike andmete suure mahuga, ning et kaasa aidata korrapärastele analüüsidele, peaks andmete analüüsimine olema automaatne. Selle uurimuse eesmärk on välja pakkuda meetodeid, et kasutajate avamusi, mis on võrgus saadavatest vabadest allikatest kogutud, (semi-)automaatselt liigitada, ja seda selleks, et aidata otsustajatel otsustada, millised tarkvara nõuded järgmises mudelis kindlasti olemas peaksid olema. Et seda uurimuse eesmärki saavutada, pakume me välja avatud innovatsiooni nõuete analüüsi (OIRE) meetodi, mille abil saavad tarkvarafirmad parema ülevaate kasutajate vajadustest ja sellest, kuivõrd rahul on nad olemasolevate toodetega.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2019-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
From individuality to regionality in the distribution area of tarand cemeteries in the Roman Iron Age
(2019-11-01) Olli, Maarja; Lang, Valter, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö „Individuaalsusest regionaalsuseni tarandkalmete levikualas rooma rauaajal“ uurib tarandkalmetesse matnud inimeste kuuluvuse väljendust individuaalsel, kogukondlikul ja regionaalsel tasandil. Tarandkalmed olid kividest ehitatud monumentaalsed kogukondlikud matmispaigad, kus luud ja esemed on segatud ning fragmentaarsed ja seetõttu on üksikmatuste eristamine keerukas. Neid kalmeid kasutati umbes esimesel neljal sajandil pKr (rooma rauaaeg). Individuaalseid jooni sai eristada üksikute luupesade põhjal. Nende olemasolu viitab tõenäoliselt individuaalsetele etappidele surnu matmisel läbiviidud rituaalides, mille abil eristati neid sellel hetkel teistest kalmesse maetutest. Tarandkalmetes võib näha ka erinevusi kogukonna liikmete vahel. Monumentaalsetesse kalmetesse mitmeetapiliste ja aeganõudvate matuserituaalide käigus ning sageli uhkete panustega maetud kuulusid ilmselt ühiskonna eliiti. Viimsi I tarandkalmes ilmnes seos meessoost indiviidide ja ambsõlgede vahel, mis võib viidata, et mõnede sotsiaalsete rühmade esindajad kandsid grupiomaseid ehteid. Luud ja esemed paiknesid kalmetes teatud aladel – kõigel oli kalmes oma kindel koht ning samu matmistraditsioone järgiti sajandeid. Matmine tarandkalmetesse oli tõenäoliselt osa kogukonna kollektiivsest identiteedist. Regionaalsel tasandil ilmnes, et osades piirkondades eelistati kindlaid ehteid, millega võidi väljendada oma piirkonna ühtekuuluvust ja identiteeti. Samas polnud see tõenäoliselt ehete kandmise esmane ülesanne ja neil esemetel oli ka teisi tähendusi, mis ilmnesid vastavates sotsiaalsetes situatsioonides. Kohalikku kultuuri mõjutasid suuresti kaugsidemed lõunapoolsete aladega, eriti Läänemere ida- ja kagurannikuga. Kolmandal sajandil loodi kontaktid ka idapoolse Euroopa emailimiskeskustega. Omaks võeti vaid valitud uued ehtevormid, millest loodi lokaalseid erimeid ja mis arenesid edasi juba kohalikus kontekstis.
Ilm ja tuli
(Horisont, 2019-11) Kallis, Ain
Creating basis for introducing non‐invasive prenatal testing in the Estonian public health setting
(John Wiley & Sons, Ltd., 2019-11) Žilina, Olga; Rekker, Kadri; Kaplinski, Lauris; Sauk, Martin; Paluoja, Priit; Teder, Hindrek; Ustav, Eva‐Liina; Tõnisson, Neeme; Reimand, Tiia; Ridnõi, Konstantin; Palta, Priit; Vermeesch, Joris Robert; Krjutškov, Kaarel; Kurg, Ants; Salumet, Andres
Objective The study aimed to validate a whole‐genome sequencing‐based NIPT laboratory method and our recently developed NIPTmer aneuploidy detection software with the potential to integrate the pipeline into prenatal clinical care in Estonia. Method In total, 424 maternal blood samples were included. Analysis pipeline involved cell‐free DNA extraction, library preparation and massively parallel sequencing on Illumina platform. Aneuploidies were determined with NIPTmer software, which is based on counting pre‐defined per‐chromosome sets of unique k‐mers from sequencing raw data. SeqFF was implemented to estimate cell‐free fetal DNA (cffDNA) fraction. Results NIPTmer identified correctly all samples of non‐mosaic trisomy 21 (T21, 15/15), T18 (9/9), T13 (4/4) and monosomy X (4/4) cases, with the 100% sensitivity. However, one mosaic T18 remained undetected. Six false‐positive (FP) results were observed (FP rate of 1.5%, 6/398), including three for T18 (specificity 99.3%) and three for T13 (specificity 99.3%). The level of cffDNA of <4% was estimated in eight samples, including one sample with T13 and T18. Despite low cffDNA level, these two samples were determined as aneuploid. Conclusion We believe that the developed NIPT method can successfully be used as a universal primary screening test in combination with ultrasound scan for the first trimester fetal examination.
Tuulispasad Eesti ajaloos
(Eesti Loodus, 2019-11) Kallis, Ain
Constitution as a system
(2019-11-01) Ernits, Madis; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Lõhmus, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekirja eesmärk on kinnitada ideed, et põhiseadus on süsteem, ja tuua esile süsteemse lähenemise eelised. Autor leiab, et iga uus kriitiline käsitlus võib heita valgust mõnele põhiseadusliku süsteemi väärtuslikule seosele ja aidata laiendada olemasolevate argumentide ringi. Sissejuhatavas artiklis analüüsib autor kahte põhimõistet – põhiseaduse ja süsteemi mõistet. Esimeses peatükis kaitseb autor põhiseaduse süsteemsuse keskseid teoreetilisi aluseid. Järgnevates peatükkides näitab autor, et idee põhiseadusest kui süsteemist võimaldab meil jõuda põhiseaduse konsistentse ja koherentse dogmaatikani ning leida seeläbi paremaid lahendusi praktilistele põhiseaduslikele juhtumitele.
In vitro fertilization does not increase the incidence of de novo copy number alterations in fetal and placental lineages
(Nature Medicine, 2019-11-04) Esteki, Masoud Zamani; Viltrop, Triin; Tšuiko, Olga; Tiirats, Airi; Koel, Mariann; Nõukas, Margit; Žilina, Olga; Teearu, Katre; Marjonen, Heidi; Kahila, Hanna; Meekels, Jeroen; Söderström-Anttila, Viveca; Suikkari, Anne-Maria; Tiitinen, Aila; Mägi, Reedik; Kõks, Sulev; Kaminen-Ahola, Nina; Kurg, Ants; Voet, Thierry; Vermeesch, Joris Robert; Salumets, Andres
Although chromosomal instability (CIN) is a common phenomenon in cleavage-stage embryogenesis following in vitro fertilization (IVF)1,2,3, its rate in naturally conceived human embryos is unknown. CIN leads to mosaic embryos that contain a combination of genetically normal and abnormal cells, and is significantly higher in in vitro-produced preimplantation embryos as compared to in vivo-conceived preimplantation embryos4. Even though embryos with CIN-derived complex aneuploidies may arrest between the cleavage and blastocyst stages of embryogenesis5,6, a high number of embryos containing abnormal cells can pass this strong selection barrier7,8. However, neither the prevalence nor extent of CIN during prenatal development and at birth, following IVF treatment, is well understood. Here we profiled the genomic landscape of fetal and placental tissues postpartum from both IVF and naturally conceived children, to investigate the prevalence and persistence of large genetic aberrations that probably arose from IVF-related CIN. We demonstrate that CIN is not preserved at later stages of prenatal development, and that de novo numerical aberrations or large structural DNA imbalances occur at similar rates in IVF and naturally conceived live-born neonates. Our findings affirm that human IVF treatment has no detrimental effect on the chromosomal constitution of fetal and placental lineages.
Open Access – Plans and Choices 2019
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2019-11-06) Volt, Ivo; Järv, Jaak; Eessalu, Martin; Wijnbergen, Ivo; Zirk, Allan; Bosman, Jeroen
Pool sajandit Eesti tuulerekordist ja poolteist nädalat Kagu-Eestit raputanud suurtormist
(Maaleht, 2019-11-07) Kallis, Ain
Quotative indexes in Finno-Ugric (Komi, Udmurt, Hungarian, Finnish and Estonian)
(2019-11-11) Teptiuk, Denys; Klumpp, Gerson, juhendaja; Tamm, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub kvotatiivsusindeksi kategooriale ja selle tänapäevasele kasutusele viies soome-ugri keeles: udmurdi, komi, ungari, soome ja eesti keeles. Kuigi kvotatiivsusindeksite kirjeldusi leidub ka varasemates uurimustes, pole seda teemat veel põhjalikult käsitletud ühegi siin uuritud keele puhul ega soome-ugri keeleteaduses üldisemalt. Varasemad uurimused (nt Buchstaller ja Van Alphen 2012) on näidanud, et mõned tüpoloogiliselt sarnased ja erinevad keeled kasutavad kvotatiivsusindeksina nii eri grammatilisi kategooriaid kui ka võrreldavaid kompleksseid konstruktsioone. Vaatamata geograafilisele kaugusele uuritud keelte vahel, kasutatakse samasuguseid semantilisi klasse kvotatiivsusindeksina ka nendes keeltes. Ei ole üllatav, et kõikides keeltes kasutatakse kvotatiivsusindeksina kõne (nt ütlema) ja episteemilisi verbe (mõtlema), kaudse kõne allikat kodeerivaid nimisõnafraase (minu sõber, sõnum), sidesõnu (et) ja demonstratiive (nii et). Otsesemat keeltevahelist vastavust võib näha nende keelte puhul, mis on tihedalt seotud. Niisiis on soome ja eesti keeles sama tüüpi elemente ja neid kasutatakse kvotatiivkonstruktsioonides sarnaselt. Komi ja udmurdi keeles leidub märgatavaid sarnasusi omakeelsete kvotatiivsuspartiklite kasutuses ja demonstratiivide valikus. Vaid mitterefereerivate elementide valiku ja vene keele mõju tõttu on udmurdi keele kvotatiivsusmarkerite arsenal suurem kui komi keele oma. Ungari keel kui kaugem sugulaskeel kasutab omakorda rohkem omakeelseid vahendeid ja seal on vähe sarnast teiste soome-ugri keeltega. Seda võib seletada keeltevahelise kontakti puudumisega pika aja jooksul ja iseseisvate arengutega. Seejuures on siiski võimalik soome-ugri keelte kvotatiivkonstruktsioone võrrelda. Lisaks sellele leidub uuritud keelte põhjal vastavusi ka tüpoloogiliselt mitte-sarnaste keeltega, nt nii soome ja eesti kui ka inglise keeles on olemas kvotatiivsusväljendeid olema-verbi ja sarnasuse markeriga: mina olin nagu, et vs. mä olin niinku, et vs. I was like. Vastavaid markereid leidub ka udmurdi keeles, mis kasutab nii omakeelset (kaď) kui ka vene keelest (ťipa) laenatud sarnasust väljendavat markerit nagu-tähendusega kvotatiivsusindeksina.
Moodsa kunstnik-geeniuse idee sünd ja kujunemine Prantsuse ja Briti traditsiooni põhjal 17.–18. sajandil ning selle refleksioonid 20. sajandil
(2019-11-11) Rajavee, Holger; Maiste, Juhan, juhendaja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alates oma tekkimisest antiikajal on mõiste “geenius” lääne tsivilisatsiooni kultuuriloos kandnud eneses mitmeid tähendusi, teinud läbi mitmeid semantilisi muutusi, jõudes meie kaasaegsesse keelepruuki kui laialttarvitatav omadussõna, mille ajalooline tähendusväli on ununenud või muutunud olematuks. Ometi on sellel mõistel mängida ajalooliselt oluline roll, seda eriti kunstiteooria ja –ajaloo kontekstis, omades määravat tähendust kõikide kunstivaldkondade kujunemisloos. Uurimistöö keskendub geeniuse mõiste, kitsamalt kunstnik-geeniuse idee arengule ühe sajandi vältel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi keskpaigani, mil formeerub, filosoofilises plaanis mõjutatuna suurel määral uusplatonismist, visioon moodsast geeniusest, geeniusest kui subjektist, eneseküllasest autorist, unikaalsete omadustega varustatud isikust. Teisisõnu öelduna on see ajajärk, mil kujundatakse välja arusaam kunstnikust selle tänapäeval mõistetavas tähenduses, idee kunstnik-geeniusest, mis ilmekalt reflekteerub 20. sajandi kunstniku retseptsioonis. Tegu on interdistsiplinaarse kultuuriajaloolise uurimistööga, mis hõlmab antud teema kontekstis enesesse erinevaid käsitlusi nii kunstiajaloo, kunsti- ja kirjandusteooria, filosoofia ja esteetikadistsipliini valdkondadest. Prantsuse ja Briti eriilmeliste geeniuse-käsitluste kaudu, mis moodustavad teineteist täiendades moodsa kunstnik-geeniuse idee tervikkuvandi, avab uurimistöö selle nähtuse arenguloo erinevad etapid, toetudes kahe nimetatud traditsiooni esindavate olulisemate autorite allikmaterjalidele. Töös on vaatluse all erinevad geeniuse ideed kujundavad komponendid, nagu näiteks leiutuslikkus, innustatus, kujutlusvõime, loovus, jt, millel rajaneb kunstnik-geeniuse olemuslik idee. Prantsuse ja Briti traditsiooni omavaheline võrdlusanalüüsis kerkivad reljeefselt esile kaks erinevat lähenemisviisi selle fenomenile, moodustades omavahelises sümbioosis terviknägemuse kaasaegsest kunstnikust.
Complex characterization of graphene structures on nanometer level
(2019-11-12) Kozlova, Jekaterina; Sammelselg, Väino, juhendaja; Alles, Harry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud töö raames valmistati ja karakteriseeriti puhtal ja funktsionaliseeritud kujul mõne- ja mitmekihilisel grafeenil põhinevaid struktuure, kasutades erinevaid spektroskoopia ja kõrglahutusmikroskoopia meetodeid. Selleks juurutati mõnekihilise ja mitmekihilise grafeeni süntees keemilise aurufaassadestamise meetodil nikkelkatalüsaatoril ning valmistatud grafeenikihtide omadusi võrreldi grafiidi mikromehhaanilise lõhestamise teel või keemilise aurufaasist sadestamise meetodil saadud ühekihilise grafeeni omadustega. Näidati grafeeni kasvu sõltuvust nikkelaluse paksusest ja kristalliitide orientatsioonist. Leiti, et nikli pinnal sünteesitud mitmekihilise grafeeni kiles esinevad monokihtide erinevate pakmetega alad. Seejuures, kui pöördenurk grafeenikihtide vahel oli suurem kui kriitiline nurk (~13 kraadi), siis ilmnesid mitmekihilise grafeeni ramanhajumise spektris monokihilise grafeeni spektrile iseloomulikud tunnused. Samuti näidati, et grafeeni kasvuga kaasnevad polükristalliliste nikkelaluste pinna morfoloogia muutused. Edasi testiti Ni-alusel sünteesitud mitmekihilise grafeeni elektrokeemilisi omadusi ning uuriti selle funktsionaliseerimise võimalust ilma grafeeni metallaluselt eemaldamata. Uuringutest selgus, et nikkelkatalüsaatoril keemilise aurufaasist sadestamise meetodil kasvatatud mitmekihilist grafeeni saab kasutada elektrokeemiliselt passiivse alusmaterjalina elektrokatalüütiliselt aktiivsete materjalide uurimiseks. Kasutades arüüldiasooniumsoolade elektrokeemilist redutseerimist, saab sünteesitud mitmekihilise grafeeni pinda modifitseerida arüülrühmadega, mis võimaldab laiendada sünteesitud grafeeni kasutamist. Lisaks uuriti transistorstruktuuri paisudielektrikkile kasvatamise võimalust grafeeni pinnale aatomkihtsadestamise meetodi abil. Nendest uuringutest selgus, et dielektrikkilede sadestamine grafeenile, kasutades metallkloriid-vesi protsessi, põhjustab küll lateraalsete pingete tekkimist grafeenis, kuid ei genereeri struktuuridefekte selle võres. Siiski esineb grafeeni pinnal oksiidikile nukleatsiooni viivitus, mis teeb keeruliseks pidevate õhukeste oksiidikihtide kasvatamise. See on tingitud mitte ainult nukleatsioonitsentrite vähesusest, vaid ka nende tiheduse tugevalt ebaühtlasest jaotusest üle grafeeni pinna.
Design and physico-chemical characterization of metal-containing nanoparticles for antimicrobial coatings
(2019-11-13) Visnapuu, Meeri; Kisand, Vambola, juhendaja; Ivask, Angela, juhendaja; Heinlaan, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uudsete omadustega nanomaterjale (läbimõõt vähemalt ühes suunas alla 100 nm) rakendatakse arvukates tarbekaupades ning tootearenduses. Paljude selliste tarbekaupade eesmärk on piirata mikroobide levikut. Tarbekaupades enimkasutatud nanomaterjal on hõbe (edaspidi Ag) ning peamiselt tuleneb Ag nanoosakeste antimikroobne toime osakestest eralduvatest Ag+ ioonidest. Antimikroobsete toodete eesmärk on valdavalt bakterite tapmine või nende kasvu pärssimine kahjustamata nn mitte-sihtorganisme (sh inimesi) ning seepärast sisaldab käesolev teadustöö uurimusi erineva suuruse, kuju ja pinnalaenguga Ag nanoosakeste antimikroobsusest, mürgisusest ja mürgisuse mehhanismidest tõvestavatele mikroobidele ja imetajarakkudele. Tulemustest selgub, et positiivse pinnalaenguga Ag nanoosakeste kasutamist tuleks vältida toodetes, millega inimene vahetult kokku puutub, sest sellised osakesed olid imetajarakkudele märkimisväärselt mürgisemad. Ag nanoosakesi otsustati rakendada antimikroobsetes katetes, kuna viimaste väljatöötamine on tänu multiresistentsete mikroobitüvede järjest suurenevale osakaalule kasvava potentsiaaliga. Käesoleva töö varasemad tulemused näitasid, et fotokatalüütilised pinnad on võimelised orgaanilisi jäänuseid sh mikroobirakke lagundama, seepärast kombineeriti Ag osakesed fotokatalüütiliste nanoosakestega. Fotokatalüütiliseks pinnakatte komponendiks valiti osaliselt lahustuvad ZnO nanoosakesed. Ag nanoosakeste kombineerimine ZnO osakestega suurendas fotokatalüüsi aktiivsust ning antimikroobsuse efektiivsust ning seepärast on Ag sobilik materjal efektiivsete fotokatalüüsil põhinevate antimikroobsete katete arendamisel. Väljatöötatud pinnakatete korduvkasutatavuse hindamine näitas, et pinnakatete antibakteriaalne aktiivsus ja fotokatalüütilise lagundamise võime ei vähenenud märkimisväärselt ka pärast kümmet kasutustsüklit. Meile teadaolevalt oli meie uurimus esimene, mis näitas ZnO/Ag pindade korduvkasutatavust antimikroobses rakenduses.
Textiles in Estonian Orthodox churches. The Estonian craft heritage or the production of foreign factories?
(2019-11-14) Sepper, Madli
Specific trophoblast transcripts transferred by extracellular vesicles affect gene expression in endometrial epithelial cells and may have a role in embryo-maternal crosstalk
(BioMed Central Ltd, 2019-11-14) Es-Haghi, Masoumeh; Godakumara, Kasun; Häling, Annika; Lättekivi, Freddy; Lavrits, Arina; Viil, Janeli; Andronowska, Aneta; Nafee, Tamer; James, Victoria; Jaakma, Ülle; Salumets, Andres; Fazeli, Alireza
Background. Successful establishment of pregnancy hinges on appropriate communication between the embryo and the uterus prior to implantation, but the nature of this communication remains poorly understood. Here, we tested the hypothesis that the endometrium is receptive to embryo-derived signals in the form of RNA. Methods. We have utilized a non-contact co culture system to simulate the conditions of pre implantation environment of the uterus. We bioorthogonally tagged embryonic RNA and tracked the transferred transcripts to endometrium. Transferred transcripts were separated from endometrial transcripts and sequenced. Changes in endometrial transcripts were quantified using quantitative PCR. Results. We show that three specific transcripts are transferred to endometrial cells. We subsequently demonstrate a role of extracellular vesicles (EVs) in this process, as EVs obtained from cultured trophoblast spheroids incubated with endometrial cells induced down-regulation of all the three identified transcripts in endometrial cells. Finally, we show that EVs/nanoparticles captured from conditioned culture media of viable embryos as opposed to degenerating embryos induce ZNF81 down-regulation in endometrial cells, hinting at the functional importance of this intercellular communication. Conclusion. Ultimately, our findings demonstrate the existence of an RNA-based communication which may be of critical importance for the establishment of pregnancy.
An investigation of individual differences in the effects of priors on visual perception
(2019-11-14) Tulver, Kadi; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev väitekiri keskendub individuaalsete erinevuste uurimisele ennustava kodeerimise raamistikust lähtuvalt. Selle teoreetilise käsitluse kohaselt on erinevates nägemistaju töötlusetappides kriitiline roll lisaks välismaailmast tulenevale infotulvale (n-ö alt-üles signaalid) ka aju enda genereeritud hüpoteesidel ehk ennustustel sisendi võimaliku päritolu ja iseloomu kohta (n-ö ülalt-alla aktiivsus). Nimelt toimub aju hierarhilises närvivõrgustikus paralleelselt kahes suunas liikumine, kui ülalt-alla suunduvaid hüpoteese esindavaid aktiivsusmustreid eri töötlustasemetel sissetulevate signaalidega võrreldakse. Kuna ennustav kodeerimine väidab, et tajukogemus koosneb alati nii objektiivse sensoorse info kui ka subjektiivse ennustuse kombinatsioonist, on püsivad individuaalsed erinevused subjektiivses tajukogemuses selgitatavad ebakõlaga nende kahe komponendi vahelises tasakaalus. Kokkuvõtvalt panustas käesolev väitekiri olemasolevate teadmiste täiendamisse mitmes olulises aspektis. Esiteks näidati erinevat tüüpi tajuülesannete toel, et ennustused mõjutavad nii subjektiivset tajukogemust kui ka objektiivset tajusooritust. Samuti sai kinnitust, et subjektiivset tajukogemust stiimulist, mida tegelikult ei näidatud, on võimalik ennustusi “tingides” esile kutsuda mitmes analoogses ülesandes, näitlikustades seeläbi, et tegemist on normipärase tajutöötluse omadusega. Olulise uuendusena vastas üks avaldatud uuringutest küsimusele, kas individuaalseid erinevusi ennustuste mõjus saaks vaadelda kui ühisest allikast tulenevaid. Tulemustest ilmnes, et ühte ühist faktorit antud uuringus kasutatud ülesannete puhul andmetest järeldada ei saa – pigem peegeldasid tajumõõdikute omavahelised seosed erinevaid töötlushierarhia tasemeid. Lisaks empiirilisele panusele annab väitekiri teoreetilise ülevaate värsketest edusammudest individuaalsete erinevuste ja nende struktuuri uurimises nägemistaju valdkonnas, kuna seni pole veel ühtse selge arusaamani jõutud. Samuti rõhutatakse individuaalsete erinevuste uurimise olulisust, mis on väärtuslikuks tööriistaks nägemistaju universaalsete mehhanismide ja strukturaalse ülesehituse kaardistamisel. Lisaks optimaalse tajustruktuuri lahtimõtestamisele aitab individuaalsete erinevuste uurimine paremini mõista suboptimaalse tajutöötluse alusmehhanisme, mis iseloomustavad mõningaid vaimseid häireid ning leida, millised katseparadigmad on perspektiivikamad vaimse seisundi haavatavuse seiretestide väljatöötamiseks. Sealjuures tasub eksperimendi kavandamisel kaasata mitu sama protsessi mõõtvat ülesannet, et tagada konstruktivaliidsus ja tuua esile võimalikud ülesandespetsiiflised erisused ja sarnasused.
Embodied lives, imagined reaches: gendered subjectivity and aspirations for belonging among waria in Indonesia
(2019-11-15) Toomistu, Terje; Leete, Art, juhendaja; Hegarty, Benjamin, kaasjuhendaja; Oetomo, Dédé, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Indoneesias nagu mujal Kagu-Aasias on pikk ajalugu tegevustest ja identiteetidest, mis erinevad soonormatiivsest käitumisest. Selle väitekirja fookuses on waria’d – mehe kehades sündinud, kuid end naisena tundvad ja väljendavad inimesed riigis, mis on ühtlasi koduks maailma suurimale moslemikogukonnale. Olgugi et waria’d on Indoneesias silmapaistev ühiskondlik grupp, on waria’de ja teiste Indoneesia soo- ja seksuaalvähemuste põhilised inimõigused sattunud viimaste kümnendite jooksul tugeva löögi alla. Nii on seksuaalsusest saanud poliitiline mängumaa, mille taustal on küsimus waria’de kuuluvuspüüdlustest erakordse kaaluga. Kuna waria’de elusid ilmestab sageli migratsioon, mille käigus katkevad perekondlikud suhted, on kuuluvustunde igatsus waria’de seas laialt levinud. Sotsiaalse tõrjutuse tulemusel, aga ka sellele vastu seistes otsivad waria’d eneseväljendust, naudinguid ja kuuluvustunnet kohtades ja aegadel, mis on neile võimalikud. Tuginedes pikaaegsetele etnograafilistele välitöödele Indoneesia rahvuslikus kujutluses keskses Jaaval ja perifeerses Paapuas, kirjeldab väitekiri waria’de eluviise ja ruume ning ilupraktikate seoseid moderniseerumise narratiivi ja rahvusliku kuuluvusega. Nimelt taotlevad waria’d kogukondlikku kuuluvust, pürgides rahvusliku ja rahvusülese kuuluvuse poole. Selliste kujuteldavate ulatuste kaudu muudavad waria’d oma elud elatavamaks. Seega näitab doktoritöö kehaliste vormide ja transformatsioonide võimekust avada või sulgeda potentsiaalseid kuuluvusruume, mis omakorda mõjutavad isikliku väärtuse tunnetust. Samuti joonib töö alla, kuidas soolisus on alati kehaline ja seotud erinevate osapooltega, tõstes sealhulgas esile kire olulisust waria’de sookäsitluses. Seeläbi panustab väitekiri nüüdisaegsetesse teaduslikesse aruteludesse (trans)soolisusest, seksuaalsusest ja kehalisusest.
Spline approximations
(2019-11-19) Shah, Gul Wali; Oja, Peeter, juhendaja; Kirsiaed, Evely, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Dissertatsioonis on käsitletud kolme probleemi splainide teooriast. Esiteks vaadeldakse kuupsplainidega histopoleerimist. Antud on suvaliselt paiknevate sõlmedega ja suvaliste kõrgustega histogramm. Näidatakse, et alati on olemas histopoleeriv kuupsplain üldka-su¬tatavate rajatingimuste korral. Splaini leidmisel kasutatakse erinevaid esitusi. Teiseks uuritakse suvalise võrgu korral histopoleeriva polünomiaalse perioodilise splaini ole¬mas-olu. Saadud tulemustest järelduvad kirjandusest varem teadaolevad tulemused ühtla¬se võrgu korral. Kolmas probleem, mida dissertatsioonis lahendatakse, on ruut/lineaar ratsionaalsplainidega histopoleerimine. Taolised splainid säilitavad lähteandmete kume-ru¬se, sest nad on ise alati selle omadusega. Et vabadus on siin splaini sõlmede valikus, on loomulik küsida, kas suvalise rangelt kumera histogrammi korral on võimalik valida splaini sõlmed nii, et eksisteeriks histopoleeriv ruut/lineaar ratsionaalsplain. Vastus on siin eitav. Uurimisel leitakse splaini parameetreid määrav baasvõrrandite süsteem ning splaini eksisteerimine on samaväärne selle mittelineaarse süsteemi lahendi olemasoluga. Probleemi lahendamiseks on leitud splaini sobiv esitus.
Plant competitive behaviour: relationships with functional traits and soil processes
(2019-11-19) Lepik, Anu; Semchenko, Marina, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuna kõik taimed vajavad kasvamiseks samu ressursse, oleks taimedel kasulik olla head „võitlejad“ ning haarata võimalikult kiiresti palju ressursse just endale. Teisalt on taimedel vaja olla ka head „kannatajad“, et naabertaimede tekitatud survele vastu pidada. Uurisime, millised tunnused on taimede jaoks olulised maa-aluses olelusvõitluses ning leidsime, et enim survestavad konkurente taimeliigid, mis kasvatavad suurema ning horisontaalselt laiuvama juurestiku. Parimateks kannatajateks osutusid aga hoopis vähem harunenud ning sügavale ulatuva juurestikuga taimed. Taimed võimekus kasvatada konkurentsivõimet erinevatel viisidel võimaldabki paljudel liikidel koosluses kooseksisteerida. Taimejuurte ruumilise paigutuse uurimiseks kasutasime loomaökoloogiast pärinevaid meetodeid ning käsitlesime ühe taime juuri ühselulise “kolooniana”, mille liikmete (juurte) eesmärgiks on kogu pesa (taime) optimaalne toimetulek. Leidsime erinevaid käitumismustreid nii juurte paigutuse kui ka kodupiirkonna suuruse osas. Selgus, et eri liigist taimed hõivasid mullaruumi erineva efektiivsusega, mis mõjutas taimede võimet konkurentsis püsida. Lisaks liikidevahelisele konkurentsile võtsime vaatluse alla ka taimede konkurentsi liigikaaslastega ja võimet lähisugulasi ära tunda ning nendega konkurentsi vältida. Leidsime, et geneetiliselt lähedaste sugulaste äratundmine taimekooslustes ei pruugi olla väga tavaline. Katses kasvatatud kaheksast liigist vaid üks, valge ristik, käitus sugulastega koos kasvades kooperatiivselt, püüdes vähendada otsest konkurentsi ning investeerides kaugemale levimisse. Kasvades koos mittesugulastega panustasid taimed pigem ressursside haaramisse naabertaimede arvelt. Sugulaste äratundmine naabrite hulgast tõi kaasa muutusi taimede kasvus ja keemilises koostises, mis omakorda mõjutas läbi surnud juurte ja mikroobide elutegevuse ka toitainete ringlust mullas. Taolised muutused võivad osutuda oluliseks just liigivaestes kooslustes, kus laialt levinud liigi geneetiline mitmekesisus võib kujundada mulla viljakust.