Sirvi Kuupäev , alustades "2019-11-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Using a Kano-like model to facilitate open innovation in requirements engineering
(2019-11-01) Yin, Huishi; Pfahl, Dietmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui viiakse läbi nõuete analüüsi (inglise k Requirements Engineering, lühend RE), siis sageli järjestatakse nõuded nende olulisuse alusel (inglise k requirements prioritization), et saada selgust, milliste välja pakutud nõuetega funktsioon peaks tarkvaral olemas olema, seega sõltub tarkvara analüüsist tarkvara majandusliku väärtuse suurendamisega seotud otsuste tegemine. Tänapäeval arenevad tooted väga kiiresti ning ka nõuete olulisuse alusel järjestamine (inglise k requirements prioritization) on muutunud kiiremaks. Ettevõtted sooviksid saada kasutajatelt kiiret tagasisidet selle kohta, mis peaks olema järgmises mudelis olemas. Üks häid lahendusi sellele on Kano mudel (inglise k Kano model). Kano mudel selgitab välja kasutajate rahulolu ja toodete tunnuste vahelise suhte. See meetod liigitab kasutajate eelistused nende tähtsuse järjekorras, seega toetab see ka nõuete olulisuse järjekorra moodustamist. Aga Kano mudeli rakendamine on kallis ja aeganõudev ning seda ei saa kiiresti korrata. Veelgi enam – see mudel on keeruline väikeste ettevõtete jaoks, sest neil ei tarvitse olla piisavalt rahalisi jm vahendeid, et kasutajatega ühendust võtta ja neid intervjueerida. See omakorda paneb väikesed ettevõtted, eriti just idufirmad, ebavõrdsesse olukorda suurte ettevõtetega. Et sellele probleemile lahendust leida ja Kano mudeli kasutuselevõttu lihtsamaks ning odavamaks teha, arvame, et Kano mudelit tuleks arendada kahel viisil. Esiteks tuleks kasutada tasuta võrgus leiduvaid kirjalikke andmeid, mida saaks asendada intervjueeritavatelt kogutud vastustega. Teiseks – selleks, et hakkama saada võrgust kogutud kirjalike andmete suure mahuga, ning et kaasa aidata korrapärastele analüüsidele, peaks andmete analüüsimine olema automaatne. Selle uurimuse eesmärk on välja pakkuda meetodeid, et kasutajate avamusi, mis on võrgus saadavatest vabadest allikatest kogutud, (semi-)automaatselt liigitada, ja seda selleks, et aidata otsustajatel otsustada, millised tarkvara nõuded järgmises mudelis kindlasti olemas peaksid olema. Et seda uurimuse eesmärki saavutada, pakume me välja avatud innovatsiooni nõuete analüüsi (OIRE) meetodi, mille abil saavad tarkvarafirmad parema ülevaate kasutajate vajadustest ja sellest, kuivõrd rahul on nad olemasolevate toodetega.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2019-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
From individuality to regionality in the distribution area of tarand cemeteries in the Roman Iron Age
(2019-11-01) Olli, Maarja; Lang, Valter, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö „Individuaalsusest regionaalsuseni tarandkalmete levikualas rooma rauaajal“ uurib tarandkalmetesse matnud inimeste kuuluvuse väljendust individuaalsel, kogukondlikul ja regionaalsel tasandil. Tarandkalmed olid kividest ehitatud monumentaalsed kogukondlikud matmispaigad, kus luud ja esemed on segatud ning fragmentaarsed ja seetõttu on üksikmatuste eristamine keerukas. Neid kalmeid kasutati umbes esimesel neljal sajandil pKr (rooma rauaaeg). Individuaalseid jooni sai eristada üksikute luupesade põhjal. Nende olemasolu viitab tõenäoliselt individuaalsetele etappidele surnu matmisel läbiviidud rituaalides, mille abil eristati neid sellel hetkel teistest kalmesse maetutest. Tarandkalmetes võib näha ka erinevusi kogukonna liikmete vahel. Monumentaalsetesse kalmetesse mitmeetapiliste ja aeganõudvate matuserituaalide käigus ning sageli uhkete panustega maetud kuulusid ilmselt ühiskonna eliiti. Viimsi I tarandkalmes ilmnes seos meessoost indiviidide ja ambsõlgede vahel, mis võib viidata, et mõnede sotsiaalsete rühmade esindajad kandsid grupiomaseid ehteid. Luud ja esemed paiknesid kalmetes teatud aladel – kõigel oli kalmes oma kindel koht ning samu matmistraditsioone järgiti sajandeid. Matmine tarandkalmetesse oli tõenäoliselt osa kogukonna kollektiivsest identiteedist. Regionaalsel tasandil ilmnes, et osades piirkondades eelistati kindlaid ehteid, millega võidi väljendada oma piirkonna ühtekuuluvust ja identiteeti. Samas polnud see tõenäoliselt ehete kandmise esmane ülesanne ja neil esemetel oli ka teisi tähendusi, mis ilmnesid vastavates sotsiaalsetes situatsioonides. Kohalikku kultuuri mõjutasid suuresti kaugsidemed lõunapoolsete aladega, eriti Läänemere ida- ja kagurannikuga. Kolmandal sajandil loodi kontaktid ka idapoolse Euroopa emailimiskeskustega. Omaks võeti vaid valitud uued ehtevormid, millest loodi lokaalseid erimeid ja mis arenesid edasi juba kohalikus kontekstis.
Ilm ja tuli
(Horisont, 2019-11) Kallis, Ain
Creating basis for introducing non‐invasive prenatal testing in the Estonian public health setting
(John Wiley & Sons, Ltd., 2019-11) Žilina, Olga; Rekker, Kadri; Kaplinski, Lauris; Sauk, Martin; Paluoja, Priit; Teder, Hindrek; Ustav, Eva‐Liina; Tõnisson, Neeme; Reimand, Tiia; Ridnõi, Konstantin; Palta, Priit; Vermeesch, Joris Robert; Krjutškov, Kaarel; Kurg, Ants; Salumet, Andres
Objective The study aimed to validate a whole‐genome sequencing‐based NIPT laboratory method and our recently developed NIPTmer aneuploidy detection software with the potential to integrate the pipeline into prenatal clinical care in Estonia. Method In total, 424 maternal blood samples were included. Analysis pipeline involved cell‐free DNA extraction, library preparation and massively parallel sequencing on Illumina platform. Aneuploidies were determined with NIPTmer software, which is based on counting pre‐defined per‐chromosome sets of unique k‐mers from sequencing raw data. SeqFF was implemented to estimate cell‐free fetal DNA (cffDNA) fraction. Results NIPTmer identified correctly all samples of non‐mosaic trisomy 21 (T21, 15/15), T18 (9/9), T13 (4/4) and monosomy X (4/4) cases, with the 100% sensitivity. However, one mosaic T18 remained undetected. Six false‐positive (FP) results were observed (FP rate of 1.5%, 6/398), including three for T18 (specificity 99.3%) and three for T13 (specificity 99.3%). The level of cffDNA of <4% was estimated in eight samples, including one sample with T13 and T18. Despite low cffDNA level, these two samples were determined as aneuploid. Conclusion We believe that the developed NIPT method can successfully be used as a universal primary screening test in combination with ultrasound scan for the first trimester fetal examination.
Tuulispasad Eesti ajaloos
(Eesti Loodus, 2019-11) Kallis, Ain
Constitution as a system
(2019-11-01) Ernits, Madis; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Lõhmus, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekirja eesmärk on kinnitada ideed, et põhiseadus on süsteem, ja tuua esile süsteemse lähenemise eelised. Autor leiab, et iga uus kriitiline käsitlus võib heita valgust mõnele põhiseadusliku süsteemi väärtuslikule seosele ja aidata laiendada olemasolevate argumentide ringi. Sissejuhatavas artiklis analüüsib autor kahte põhimõistet – põhiseaduse ja süsteemi mõistet. Esimeses peatükis kaitseb autor põhiseaduse süsteemsuse keskseid teoreetilisi aluseid. Järgnevates peatükkides näitab autor, et idee põhiseadusest kui süsteemist võimaldab meil jõuda põhiseaduse konsistentse ja koherentse dogmaatikani ning leida seeläbi paremaid lahendusi praktilistele põhiseaduslikele juhtumitele.