Sirvi Kuupäev , alustades "2019-11-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Textiles in Estonian Orthodox churches. The Estonian craft heritage or the production of foreign factories?
(2019-11-14) Sepper, Madli
Specific trophoblast transcripts transferred by extracellular vesicles affect gene expression in endometrial epithelial cells and may have a role in embryo-maternal crosstalk
(BioMed Central Ltd, 2019-11-14) Es-Haghi, Masoumeh; Godakumara, Kasun; Häling, Annika; Lättekivi, Freddy; Lavrits, Arina; Viil, Janeli; Andronowska, Aneta; Nafee, Tamer; James, Victoria; Jaakma, Ülle; Salumets, Andres; Fazeli, Alireza
Background. Successful establishment of pregnancy hinges on appropriate communication between the embryo and the uterus prior to implantation, but the nature of this communication remains poorly understood. Here, we tested the hypothesis that the endometrium is receptive to embryo-derived signals in the form of RNA. Methods. We have utilized a non-contact co culture system to simulate the conditions of pre implantation environment of the uterus. We bioorthogonally tagged embryonic RNA and tracked the transferred transcripts to endometrium. Transferred transcripts were separated from endometrial transcripts and sequenced. Changes in endometrial transcripts were quantified using quantitative PCR. Results. We show that three specific transcripts are transferred to endometrial cells. We subsequently demonstrate a role of extracellular vesicles (EVs) in this process, as EVs obtained from cultured trophoblast spheroids incubated with endometrial cells induced down-regulation of all the three identified transcripts in endometrial cells. Finally, we show that EVs/nanoparticles captured from conditioned culture media of viable embryos as opposed to degenerating embryos induce ZNF81 down-regulation in endometrial cells, hinting at the functional importance of this intercellular communication. Conclusion. Ultimately, our findings demonstrate the existence of an RNA-based communication which may be of critical importance for the establishment of pregnancy.
An investigation of individual differences in the effects of priors on visual perception
(2019-11-14) Tulver, Kadi; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev väitekiri keskendub individuaalsete erinevuste uurimisele ennustava kodeerimise raamistikust lähtuvalt. Selle teoreetilise käsitluse kohaselt on erinevates nägemistaju töötlusetappides kriitiline roll lisaks välismaailmast tulenevale infotulvale (n-ö alt-üles signaalid) ka aju enda genereeritud hüpoteesidel ehk ennustustel sisendi võimaliku päritolu ja iseloomu kohta (n-ö ülalt-alla aktiivsus). Nimelt toimub aju hierarhilises närvivõrgustikus paralleelselt kahes suunas liikumine, kui ülalt-alla suunduvaid hüpoteese esindavaid aktiivsusmustreid eri töötlustasemetel sissetulevate signaalidega võrreldakse. Kuna ennustav kodeerimine väidab, et tajukogemus koosneb alati nii objektiivse sensoorse info kui ka subjektiivse ennustuse kombinatsioonist, on püsivad individuaalsed erinevused subjektiivses tajukogemuses selgitatavad ebakõlaga nende kahe komponendi vahelises tasakaalus. Kokkuvõtvalt panustas käesolev väitekiri olemasolevate teadmiste täiendamisse mitmes olulises aspektis. Esiteks näidati erinevat tüüpi tajuülesannete toel, et ennustused mõjutavad nii subjektiivset tajukogemust kui ka objektiivset tajusooritust. Samuti sai kinnitust, et subjektiivset tajukogemust stiimulist, mida tegelikult ei näidatud, on võimalik ennustusi “tingides” esile kutsuda mitmes analoogses ülesandes, näitlikustades seeläbi, et tegemist on normipärase tajutöötluse omadusega. Olulise uuendusena vastas üks avaldatud uuringutest küsimusele, kas individuaalseid erinevusi ennustuste mõjus saaks vaadelda kui ühisest allikast tulenevaid. Tulemustest ilmnes, et ühte ühist faktorit antud uuringus kasutatud ülesannete puhul andmetest järeldada ei saa – pigem peegeldasid tajumõõdikute omavahelised seosed erinevaid töötlushierarhia tasemeid. Lisaks empiirilisele panusele annab väitekiri teoreetilise ülevaate värsketest edusammudest individuaalsete erinevuste ja nende struktuuri uurimises nägemistaju valdkonnas, kuna seni pole veel ühtse selge arusaamani jõutud. Samuti rõhutatakse individuaalsete erinevuste uurimise olulisust, mis on väärtuslikuks tööriistaks nägemistaju universaalsete mehhanismide ja strukturaalse ülesehituse kaardistamisel. Lisaks optimaalse tajustruktuuri lahtimõtestamisele aitab individuaalsete erinevuste uurimine paremini mõista suboptimaalse tajutöötluse alusmehhanisme, mis iseloomustavad mõningaid vaimseid häireid ning leida, millised katseparadigmad on perspektiivikamad vaimse seisundi haavatavuse seiretestide väljatöötamiseks. Sealjuures tasub eksperimendi kavandamisel kaasata mitu sama protsessi mõõtvat ülesannet, et tagada konstruktivaliidsus ja tuua esile võimalikud ülesandespetsiiflised erisused ja sarnasused.